2-15-227/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2016 Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-227 Tsiviilasi KÜ Graniidi 26 hagi Irroniset Ehitus OÜ, OÜ Rinocerus, JM ja VK vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.01.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Graniidi 26 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ Graniidi (registrikood 80222986), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann Kostja Irroniset Ehitus OÜ (registrikood 12070632), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja OÜ Rinocerus (registrikood 11070570) Kostja JM (IK XXXXXXXXXXX); Kostjate lepinguline esindaja advokaat Gert Kasekivi Kostja VK (IK XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Tühistada Harju Maakohtu 06.01.2016 määrus osas, millega kohus võttis vastu KÜ Graniidi 26 hagist loobumise 22 173,85 euro ulatuses ja lõpetas asja menetluse. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. KÜ Graniidi 26 määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamine 2 Määruse peale saab osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, esitada Riigikohtule määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja taotlus KÜ Graniidi 26 esitas 08.01.2015 Harju Maakohtusse hagi Irroniset Ehitus OÜ, OÜ Rinocerus, JM ja VK vastu kahju 75 465,94 euro hüvitamiseks. 16.11.2015 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja hagi p-s 2.2.4. nimetatud nõudest 275,30 eurot OÜ APL Ehitus OÜ poolt teostatud ja tasutud remonttööde kulude hüvitamiseks ning vähendas oma nõuet teostamist vajavate tööde hüvitamiseks 51 490,79 euroni. Hageja teatas, et loobub hagist kostja JM vastu. Kostja JM palus lõpetada tsiviilasja menetlus tema suhtes hagist loobumise tõttu; mõista hagejalt menetluskuludena välja 2056,62 eurot ning määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja JM lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust tunnitasu alusel 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lepinguline esindaja osutas kliendile õigusteenust 13 tundi ja 11 minutit, mille eest kuulub tasumisele 2056,62 eurot. Kuna JM ei ole käibemaksu kohustuslane, ei saa ta arvetelt tasutud käibemaksu tagasi. Hageja leidis, et õigusabiteenuse tunnihind 130 eurot ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur. Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt tuleb kõikide töölõikude maksumust arvestada mitte rohkem kui 120 eurot tunnihinnaks. Hageja märkis arve nr 271 osas, et hageja hinnangul ei ole vajalikud ega põhjendatud advokaat Aivar Pihlaku poolt tehtud õigusabi töölõigud, kuivõrd advokaat Pihlak ei ole kostja lepinguline esindaja. Niisamuti kattuvad advokaat Gert Kasekivi poolt teostatud ja arvel kajastatud töölõigud valdavas osas arvel olevate adv. Pihlaku töölõikudega. Nii on Gert Kasekivi tsiviilasja materjalidega tutvunud nii 28.05. kui 26.08., ometigi pidi materjalidega tutvuma ka advokaat Pihlak 09.06. Gert Kasekivi on 10.06.2015 kohtunud kliendiga olukorras, milles advokaat Pihlakul on samast kuupäevast nõupidamine, mis annab alust asuda seisukohale, et tegemist oli ühe ja sama nõupidamisega. Advokaat Pihlak kohtus 12.06.2015 ehitajaga, kelleks on Irroniset Ehitus OÜ, mitte kostja JM. 26.08.2015 töölõik kõned töö Gert etc seos käesoleva asja menetlusega ei ole tuvastatav. Arvestades vaidluse sisu on põhjendamatud JM kulutused kahele advokaadile, kellest üks ei ole menetluses osalenud. Seetõttu ei ole põhjendatud Aivar Pihlaku poolt osutatud õigusabi mahus 1 tund ja 14 minutit. Hageja märkis, et arve koosseisus olevad Gert Kasekivi kolm töölõiku 28.05., 10.06. ja 26.08.2015 kogumahus 7 tundi ja 7 minutit on suunatud asja materjalidega tutvumisele ja esialgse vastuse koostamisele hagile. Võttes arvesse, et Gert Kasekivi esindab asjas nii kostjat III kui kostjat II ning nende vastus hagile on esitatud ühes menetlusdokumendis, millest kostja III vastus moodustab hinnanguliselt üksnes 30 % mahust, on põhjendatud nimetatud töölõikude osas kostja III poolt menetluskulude kandmine üksnes 30 % ulatuses, s.o. 2 tunni ja 6 minuti ulatuses. Kui kostja III sooviks on väita, et üksnes tema huvide esindamisele kulus 3 esindajal nimetatud töölõikude teostamiseks 7 tundi ja 7 minutit, on see ilmselgelt ülepaisutatud ajakulu. Seega saab kostja III menetluskulude nõuet õigusteenuse arve 271 alusel pidada põhjendatuks kõige rohkem 2 tunni ja 6 minuti ulatuses. Hageja märkis arve nr 295 osas, et arve koosseisus on Aivar Pihlak 01.09.2015 kohtumine ja töö 13 minutit. Nimetatud menetluskulu ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd Aivar Pihlak ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja III lepinguline esindaja. Niisamuti ei selgu arvest ega spetsifikatsioonist, kellega on advokaat Pihlak kohtunud. Samas nähtub, et kohtumine on toimunud samal kuupäeval ja umbes samas ajalises mahus Gert Kasekivi kohtumisega, mis annab laust asuda seisukohale, et tegemist oli ühe ja sama kohtumisega, kus osales kaks advokaati, kellest üks ei ole käesolevas asjas esindaja. Arve kooseisus olevad Gert Kasekivi töölõikude read, v.a kohtuistungil osalemine, kajastab eeldatavasti samuti nii kostjale III kui kostjale II osutatavat õigusabi mahtu, mistõttu on kostjale III langev osa sellest hinnanguliselt 30 %, kuivõrd kostja III positsioon kattus valdavalt kostja II õigusliku positsiooniga, millele lisandus taotlus tema suhtes menetlus lõpetada. Seega oleks kostja III huvide esindamiseks vajalik ajakulu 12+35+10 = 57 * 0,3 = ca 17 minutit. Seega saab G. Kasekivi poolt osutatud ja kostja III esindamiseks vajaliku õigusabi ajaliseks mahuks ilma kohtuistungil osalemiseta pidada 17 minutit ja koos kohtuistungil osalemisega 1 tundi ja 47 minutit. Hageja märkis, et menetluskulude nimekirjas on kuupäeval 16.12.2015 töölõik, mille sisuks on KÜ Graniidi 26 nõude täpsustustega tutvumine, seisukoha koostamine hagist loobumise osas ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja koostamisega, ajakuluga 2 tundi. Kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Võttes arvesse hageja poolt kostja III suhtes nõudest loobumist, puudus Gert Kasekivil kostja esindajana vajadus nõude täpsustusega tutvuda ning ta tutvus täpsustustega kostja II esindajana ning arvestades seda, et hagist loobumise osas koosneb kostja III seisukoht ühest lausest, mis sisaldus kostja II seisukohaga esitatud ühes ja samas menetlusdokumendis, ei ole nimetatud töölõigu osas menetluskulude väljamõistmine põhjendatud ega vajalik. Maakohtu määrus Harju Maakohus võttis 06.01.2016 määrusega vastu hagist loobumise JM suhtes ning osas, milles hageja loobus kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 275,30 eurot APL Ehitus OÜ poolt teostatud remonttööde kulude hüvitamiseks ning kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju 22 173,85 euro hüvitamise nõudest, ja lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse. Kohus mõistis hagejalt JM kasuks välja menetluskulu 1430,52 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Hageja märkis, et ta loobub hagi p-s 2.2.4. nimetatud nõudest 275,30 eurot OÜ APL Ehitus OÜ poolt teostatud ja tasutud remonttööde kulude hüvitamiseks ning vähendab oma nõuet teostamist vajavate tööde hüvitamiseks 51 490,79 euroni. Hageja teatas, et ta loobub hagist kostja JM vastu. Kohus leidis, et hagiavalduse p-st 2.2.3. nähtuvalt esitas hageja teostamist vajavate töödega seoses kostjate vastu kahju hüvitamise nõude 73 664,64 eurot. Seega loobus hageja teostamist vajavate tööde hüvitamise osas kahjunõudest 73 664,64 - 51 490,79 = 22 173,85 euro 4 ulatuses. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, ning leidis, et hagist loobumine JM suhtes ning osas, milles hageja loobub kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 275,30 eurot APL Ehitus OÜ poolt teostatud remonttööde kulude hüvitamiseks ning kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 22 173,85 eurot teostamist vajavate tööde hüvitamiseks, tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus tsiviilasjas nr 2-15-227 lõpetada. Kohus leidis, et koos lisanduva käibemaksuga on kostja JM esindaja tunnihind 130 * 1,2 = 156 eurot, mis on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega, kuid menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Aivar Pihlak ei ole käesolevas asjas olnud kostja JM lepinguline esindaja, esindaja oli Gert Kasekivi. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulud, mis kaasnesid Aivar Pihlaku tehtud toimingutega - ajakulu 1 h ja 14 min + 13 min = 1 h ja 27 min. Gert Kasekivi kohtumisi kliendiga ei saa toimiku pinnal tuvastada ning tegu ei ole tsiviilasjas vajalike menetlustoimingutega, mille hüvitamist saaks hagejalt nõuda. Seetõttu on põhjendamatu 10.06. ja 01.09.2015 kliendiga kohtumise ajakulu kokku 22 min + 12 min = 34 min. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kuna hageja esitas JM osas hagist loobumise avalduse, siis ei olnud kostja esindajal põhjendatud JM esindajana 16.12.2015 tutvuda nõude täpsustusega. Loobumisega nõustumine, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning menetluskulude nimekirja koostamine ei eeldanud õigusalaseid eriteadmisi ning seega ei ole põhjendatud JM esindaja 16.12.2015 ajakulu 2 tundi. Vastavat menetluskulu ei ole kostja ka arvega tõendanud. JM ülejäänud menetluskulude osas leidis kohus, et kuludele vastavad menetlustoimingud on vajalikud ning menetlustoimingute ajaline maht vastab kostja esindajate menetluses tehtud toimingutele. Seejuures võttis kohus arvesse, et Gert Kasekivi on ka OÜ Rinocerus esindaja. Seega on kostja menetluskulud muus osas põhjendatud ja vajalikud. Eelnevast lähtudes on JM lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 13 h ja 11 min - 1 h ja 27 min - 34 min - 2 h = 9 h ja 10 min ≈ 9,17 h ulatuses, millele vastab põhjendatud ja vajalik menetluskulu 9,17 * 156 = 1430,52 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb välja mõista KÜ-lt Graniidi 26 JM kasuks menetluskulud 1430,52 eurot ning viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise kahju hüvitamise nõudest 8667,17 eurot ületavas osas teostamist vajavate tööde hüvitamiseks, ja lõpetas vastavas osas asjas menetluse, ning osas, millega kohus mõistis hagejalt JM kasuks välja menetluskulud 480 eurot ületavas osas. Hageja palub teha selles osas uus määrus, millega võtta vastu hagist loobumine osas, milles hageja loobub kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 275,30 eurot APL Ehitus OÜ poolt teostatud remonttööde kulude hüvitamiseks ja solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 8667,17 euro suuruses 5 osas teostamist vajavate tööde hüvitamiseks, ning määrata hagi uueks hinnaks 66 523,471 eurot. Hagi esitamisel koosnes nõue kokku kolmest komponendist:

1. a)hagi p-s 1.9. nimetatud fassaadilaudade hööveldustööde maksumus 1526 eurot,
2. b)hagile lisatud kolme ehitusettevõtja pakkumiste (hagi lisad 19a, 19b ja 19c ja 19d, I kd tl 153-158) ja nende alusel koostatud koondtabelis teostamist vajavate fassaadi, katuse ja sokli ning vundamenditööde tööde keskmisest maksumusest 73 664,64 eurot - hagi p 2.2.3.,
3. c)APL Ehitus OÜ poolt teostatud avariitööde maksumus 275,30 eurot -hagi p. 2.2.4. Kokku moodustas hageja nõue esialgses hagis seega 1526 + 73 664,64 + 275,30 = 75 465,94 eurot. 16.11.2015 menetlusdokumendis loobus hageja APL Ehitus OÜ poolt teostatud avariiliste tööde maksumuse hüvitamisest 275,30 eurot ning loobus nõudest kostja JM vastu. Nimetatud menetlusdokumendi p-s 5.1. märgitud nõude vähendamine teostamist vajavate tööde maksumuse komponendi osas 51 490,79 euroni on ekslik ja vastuolus ka sama menetlusdokumendi punktidega 3.1. - 3.4. ning selle menetlusdokumendi lisana 13 lisatud koondtabeliga (IV kd tl 161), milles on välja toodud tööde maksumus fassaaditööde, katusetööde ja sokli- ning vundamenditööde lõikes ning kõigi teostamist vajavate tööde maksumus ka summaarselt. Viidatud tabelist nähtuvalt moodustas tööde kogumaksumus vastavalt 51 490,79 + 4149,14 + 9357,54 = 64 997,07 eurot. Seega on hageja 16.11.2015 menetlusdokumendiga esitatud nõude täpsustuses ilmne vastuolu, mille oleks hageja saanud kõrvaldada kohtu poolt TsMS § 3401 järgse tähtaja andmisega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on kohtumäärusesse kandunud edasi hageja nõude ekslik uus suurus, mis ei lähtu tegelikust nõude arvestusest, mille tõttu määras kohus kindlaks ebaõige uue hagi hinna. Hageja soovis vähendada oma nõuet võrreldes esialgses hagis toodud nõudega, vähendades üksnes nõude ühte komponenti, s.o. hagi p. 2.2.3., 73 664,64 eurolt 64 997,47 euroni, mis nähtub ka 16.11.2015 menetlusdokumendi p-s 3.1. tehtud viitest samale dokumendile lisana 13 lisatud tabelist. Seega soovis hageja oma nõude ühte komponenti vähendada 73 664,64 – 64 997,47 = 8667,17 euro võrra, mitte 73 664,64 – 51 490,79 = 22 173,85 võrra, nagu leidis kohus. Võrreldes hagile lisana 19 lisatud tabelit hageja 16.11.2015 menetlusdokumendi lisana 13 lisatud tabeliga, millest viimasest palus hageja kohtul edasiselt juhinduda, on hageja loobunud kostjatelt järgmiste tööde maksumuse hüvitamisest: gaasikatelde puuduvate korstnakraede paigaldus, olemasoleva katusekatte eemaldamine ja utiliseerimine, sarikate roovituse ja katuselaudade asendamine ja remont, sarikate roovituse ja katuselaudade katmine Deep Kill pastaga, tuuletõkkeplaadi paigaldamine pööningule. Nimetatud tööd sisalduvad hagile lisana 19 lisatud tabelis ridadel 1.11, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6, millede kogumaksumuseks on 362,69 + 2595,99 + 2559,75 + 1905,06 + 1243,69 = 8667,18 eurot, mis ümardamisel esimese komakohani vastab hageja esialgse hagi p-s 2.2.3 toodud nõude komponendi ja 16.11.2015 menetlusdokumendi lisas 13 sisalduva tabeli kogusumma vahele, mis on 8667,17 eurot, ehk ümardatult 8667,2 eurot. Nii on hageja nõude õigeks suuruseks ja uueks hagi hinnaks 64 997,47 + 1526= 66 523,47 eurot. Seoses kostja JM menetluskuludega leiab kaebaja, et kohus ei põhjendanud, millistel asjaoludel pidas kohus õigusabi 156 eurost tunnihinda koos käibemaksuga põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei ole esile toonud ega põhjendanud, milline on JM-le käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ja miks on see sedavõrd suur, et tingib sedavõrd kõrge tunnihinnaga õigusabi ostmise vajaduse. Asja materjalidest nähtuvalt omab JM ise ehitusalaseid eriteadmisi, kogemust ja erialast haridust ning tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ehituse omanikujärelevalve alal. Kostja erialast haridust ja tsiviilasja mahtu ja keerukust arvesse 6 võttes ei saa lugeda mõistlikuks esindaja tunnihinnaks enam kui 120 eurot koos käibemaksuga. Kohus ei põhjendanud ka seda, miks ta ei nõustu hageja poolt esile toodud kulude jaotusega, mille kohaselt tulnuks kostjaid JM-t ja Rinocerus OÜ-d ühiselt esindanud ja ühiseid menetlusdokumente esitanud Gert Kasekivi töömaht jagada viisil, millega JM vajalikeks kuludeks olnuks üksnes 30 % kogukulust - seda nii arve nr 271 kui ka nr 295 osas. Kohus ei selgitanud välja, kas JM menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulu oli üksnes JM menetluskulu või tema ja Rinocerus OÜ ühine menetluskulu, mille eest tasus JM. Kohus ei põhjendanud seda, miks ta ei nõustu hageja väitega, et 28.05. ja 26.08.2015 töölõikude teostamiseks JM huvide esindamisel on Gert Kasekivi ajakulu 6 h ja 45 minutit selgelt ülemäärane. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et hagile oli JM juba enne nimetatud töölõike, s.o. 27.04.2015, sisuliselt vastanud, taotledes tema suhtes hagi läbi vaatamata jätmist, ning ka seda, et esindaja poolt kohtule esitatud hagi vastuses ei sisaldu kostja vastuväiteid, mis ei oleks samaaegselt Rinocerus OÜ vastuväited. Menetluse edasine käik Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest 22 173,85 eurot. Muutmata tuleb jätta maakohtu määrus osas, millega kohus võttis vastu hageja loobumise nõudest kostja JM suhtes ning määras kindlaks kostja menetluskulud. Harju Maakohus võttis vastu hageja osalise nõudest loobumise ja leidis, et menetlust tuleb jätkata hageja 51 490,79 euro suuruse nõude osas. TsMS § 363 sätestab nõuded hagiavalduse sisule, mh peab olema selgelt väljendatud hageja nõue. Kolleegium on seisukohal, et analoogselt peab sarnastele nõuetele vastama ka hagist loobumise avaldus. Praegusel juhul ei ole hageja avaldusest üheselt mõistetavalt selge, millises osas hageja oma nõudest on loobunud. Hageja nõude täpsustamise avalduse (t lk 55 – 74, IV
4. kd)sisust ning avaldusele lisatud dokumentidest ei tulene summa suurus, mille nõudmisest hageja lõppkokkuvõttes soovib loobuda. Seega ei ole hageja täpsustatud nõue selgelt identifitseeritav. Samuti ei nähtu hageja lõpliku nõude suuruse kujunemine maakohtu määrusest. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb hageja nõudest loobumise vastuvõtmise osas tühistada. Hageja, soovides osaliselt nõudest loobuda, peab seda tegema selgelt vormistatud avaldusega. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja loobus nõudest kostja JM vastu. Üheks hagist loobumise tagajärjeks on TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kohustus kanda kostja menetluskulud. Hageja leidis, et kostja JM menetluskulud on temalt põhjendamatult suures ulatuses välja mõistetud. 7 TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja JM esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Õige ei ole kaebaja etteheide maakohtule, et kohus ei ole põhjendanud kostja esindaja ajakulu ning tasu välja mõistmist. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu, vähendades esindaja tasu mõistlikus ulatuses. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Mis puudutab kostja esindaja tunnitasu suurust, märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tunnitasumäär 156 eurot koos käibemaksuga ei ole mõistlik tunnitasu ning enam kui 120 eurot tunnihinnaks määrata ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei saa lugeda tunnitasumäära ebamõistlikult kõrgeks ning märgib, et arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tõusnud (vt. RK lahend nr. 3-2-1-115-14). Sellest tulenevalt ei saa lugeda maakohtu poolt arvestatud hageja õigusabi tunnihinda, mis oli 130 eurot ilma käibemaksuta, keskmisest kõrgemaks ning tuleb jätta muutmata. Määrus on osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, edasikaevatav vastavalt TsMS § 178 lg-le 2 ja § 433 lg-le 1. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom