S episood) järgi ning karistuseks mõisteti
Sama otsusega tunnistati Juri Murdasov süüdi ka
J episood) järgi ning karistuseks mõisteti
lg 1 alusel § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 aastat vangistust.
lg 1 alusel raskeima üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud 1 karistuse ärakandmata osa 8 kuud 8 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust. Viru Maakohtu 29.04.2011 määrusega parandati
lg 2 alusel liitkaristuse moodustamise osas tehtud ebatäpsus ning
lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 6 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20.12.2011 otsusega nr 1-09-11517 Viru Maakohtu 08.04.2011 otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi mõistis Juri Murdasovile
lg 1 alusel
lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 10 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 6 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu 08.04.2011 otsus jõustus 14.06.2012 Riigikohtu otsusega. Viru Maakohtu 20.02.2015 määrusega mõisteti Juri Murdasovile
Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19.02.2009. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning vangistuses viibib ta esimest korda. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on suurenenud, tekitatud on ulatuslikumat kahju. Dünaamika muutus raskemaks. Kuritegu oli ette valmistatud ja täide viidud sarnaselt varasemale kuritegelikule käitumisele. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuse jooksul osales riigikeele A1-taseme kursustel, kuid eksam jäi sooritamata (56%). Samuti on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Convictus, Eluviisitreening ning Viha juhtimine. Alates 01.11.2012 kuni käesoleva ajani on hõivatud tööga (koristaja, hooldaja, tootmistöö). Töödistsipliiniga rikkumisi ei ole esinenud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel omab isik sissekirjutust xxxx täpsusega. xxxx linna sotsiaaltööspetsialisti sõnul on isikule tagatud linnavalitsuse poolt sotsiaaltoetused ja -teenused, kuid koheselt elamispinda linnal pakkuda ei ole. 14.01.2016 on xxxx poolt esitatud garantiikiri, millest lähtuvalt on rehabilitatsioonikeskus nõus kinnipeetava vastu võtma ja andma talle võimaluse läbida rehabilitatsioonikursuse. Koguduse poolt on garanteeritud elamispind ja toitlustamine. Isikul on omandatud keskharidus. Enne vangistust oli isik tegevuseta. Enne vangistust pani toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Omab erialaseid oskusi ehitustöö valdkonnas, mis on omandanud läbi praktilise töö tegemise. Vanglas tuleb majanduslikult toime, kuid omab suures summas tasumata hagisid. Isik on kasvanud lastekodus, millest tingituna on suhe emaga probleemne. Isik on lahutatud, endine abikaasa koos 2 ühise lapsega on omale uue elu rajanud xxxx. Isikut on kriminaalkorras karistatud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalsed isikud, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Narkootikumide süstimise tulemusena oli isiku elustiil kujunenud riskivaks ja hoolimatuks nii iseenda kui ümbritsevate isikute suhtes. Üldiselt puudub vabaduses toetust pakkuv lähisugulaste võrgustik. Varasemalt 2-l korral karistatud väärteokorras joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Isik ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi. Tunnistab, et pani toime röövimised, et saada raha narkootikumide jaoks. Isikul on amfetamiinisõltuvus. Ravi ei ole saanud. Enam tarvitamisest ei mõtle. 2 Käesolev kuritegu on seotud vägivalla kasutamisega, et oma tahtmist saada. Sotsiaalprogrammide läbimine on aidanud isikul oma eluviisist ja käitumisest mõelda ja vajalikke järeldusi teha. Käesolevalt ei saa väita, et isikul ei ole pikaajalisi eesmärke, mõtleb oma tuleviku peale ning vangla abil soovib endale luua häid tingimusi edaspidiseks eluks. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, isik jätkas kuritegude toimepanemist. Isik tunnistab ja näeb mingil määral seost narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel, omab motivatsiooni probleemkäitumisega tegeleda, millest võib järeldada ja loota, et ta omab soovi elustiili ja käitumist muuta seaduskuulekuse suunas. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 53%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%, mida loetakse korduva kuriteo toimepanemise keskmiseks tõenäosuseks. Eeltoodust tulenevalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Juri Murdasovile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral peamiselt varavastaste (sh vägivallaga) ning karistuse täitmise vastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuna kinnipeetav kannab vangistust mh röövimise toimepanemine eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Varasemad karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 25.07.2019, mistõttu on isiku vabastamine vangistusest ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud kogukaristusega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (2 korda karistatud väärteomenetluse korras joobes mootorsõiduki juhtimise eest) ja narkootikumide tarvitamisega (isikul on amfetamiinisõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustustest, sh riskihindamisest nähtub, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus tema puhul järgneva 2 aasta jooksul on 53%, uue korduva vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32% (keskmiseks tõenäosus). Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kinnipeetav distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikupuutumatusse, omandisse ja kaaskodanike turvatundesse. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vanglaasutuses töötamine, 3 sotsiaalprogrammides ja riigikeele kursustel osalemine jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Prokuröri hinnangul ei esine kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui I astme vägivaldsed kuriteod sooritanud isikut ainult selleks formaalse võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Juri Murdasovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 16.02.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et enda hinnangul suudab vabanemisel elada seadusekuulekalt, kuna on olnud palju aega oma elu üle järele mõelda. Tal on vabanemisfond täis, vabanemisel plaanib võtta end arvele töötukassas ja otsida töökoha. Peale vabanemist läheb koheselt rehabilitatsiooni keskusesse. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib isik esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral, millest järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud ning dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab karistust muuhulgas röövimise ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuriteod olid ette valmistatud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevate sotsiaalprogrammide tegevustes, sh läbinud narkosõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Convictus, õigusrikkujatele mõeldud programmi Eluviisitreening ning Viha juhtimine. Samuti on alates 01.11.2012 kuni käesoleva hetkeni olnud hõivatud tööga. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. xxxx linna sotsiaaltööspetsialisti sõnul on isikule tagatud sotsiaaltoetused ja –teenused, kuid koheselt vabanemisel isikule elamispinda pakkuda ei ole. xxxx on esitanud garantiikirja, millest nähtub, et nad on nõus kinnipeetava vabanemisel vastu võtma ja andma talle võimaluse läbida rehabilitatsioonikursus, mil ajal on nende poolt isikule tagatud ka toitlustamine ja elamispind. Enne vangistust oli isik töötu ning pani toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Isikul puudub toetust pakkuv lähisugulaste võrgustik. 4 Tutvusringkonnas on kriminaalseid isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval on diagnoositud amfetamiinisõltuvus, ravi ei ole saanud. On ise tunnistanud, et pani röövimised toime selleks, et narkootikumide jaoks raha saada. Isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka suures summas tasumata hagid. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 53% ning vägivaldse kuriteo puhul 32%, milliste näol on tegemist keskmiselt enamarvestatavate, kohati isegi kõrgete riskidega, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Murdasovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Juri Murdasovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.