2-15-119077/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-119077 Määruse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi ML ja KL hagi väljamõistmiseks ML hagi hind Katariina Liira hagi hind 1755 eurot 1755 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 11.märtsi 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NL apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja NL vastu elatise nende Hageja I: ML (IK XXXXXXXXXXX) Hageja II: KL (IK XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja JL Kostja: NL (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Vahur Krinal Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Keelduda NL apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas 119077 ja tagastada kaebus apellandile. nr 2-15- Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. ML ja KL esitasid 09.09.2015 Pärnu Maakohtusse hagi NL vastu miinimummääras elatise saamiseks.
2. Pärnu Maakohus rahuldas 11.03.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis NL-lt ML kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest 175 eurot ja KL kasuks igakuise elatise 175 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui 80% perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgs 1 sätestatud elatise miinimummäärast. Kohus tugines PKS § 97 p-le 1, § 100 lg-tele 1, 2 ja 4, § 101 lg-tele 1 ja 2, §-le
4. Pooltel ei olnud vaidlust selles, et mõlema vanema igakuine sissetulek on 500 - 600 eurot ja kostja ei ela vähemalt juulist 2015.a hagejatega koos. Kostja ülalpidamiskohustust ei vaidlustanud, kuid soovis elatise vähendamist. Tervisetõenditega on tõendanud, et lapsed on erivajadustega, mis võivad tekitada lisakulusid - transport seoses erinevate teraapiatega, ravimid jms. Kohus leidis, et kostja täitis ülalpidamise kohustust üksnes osaliselt, kulutades perioodil september – oktoober 2015.a ülalpidamiskohustuste katteks kokku 382,90 eurot (33 + 75 + 89,10 + 92,10 + 93,70).
5. Seaduseandja eesmärgi kohaselt on miinimummääras elatis lapse igakülgsete vajaduste ja arengu jaoks mõistlik summa. Kohus leidis, et kahele lapsele ülalpidamise maksmisel PKS § 101 sätestatud miinimummääras (2 x 215= 430) võib keskmise või alla keskmise sissetulekuga vanem jääda olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla ja samuti võib jääda piisava ülalpidamiseta kostja peatselt sündiv kolmas laps. Kostja kolme kuu palgatõendi järgi tema keskmine kuusissetulek aug – nov 2015.a oli 573 eurot brutos (ca 470 eurot netos), mis jääb oluliselt alla keskmise palga ja millest jääks PKS § 101 täismääras elatise maksmisel kostjale kätte üksnes 40 euro ringis. Seetõttu ja arvestades kostja peatset kohustust 3 lapse ülalpidamiseks, kuid arvestades ka, et hagejate kulud on erivajaduste tõttu tavalisest suuremad, pidas kohus põhjendatuks vähendada ühe hageja kasuks väljamõistetava elatise määra 20% võrra miinimummäärast. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
6. Kohus määras elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu
7. kuupäeva. Kostjal tuleb maksta hagi esitamisest 09.09.2015 kuni 29.02.2016, s.o 5 kuu (175 x 5= 875) ja 22 päeva (5,83 eurot/päevas x 22=128,26) eest kogunenud elatise võlasumma 1003,26 eurot (s.o 875 + 128,26) lapse kohta, kokku 2006,52 eurot (2 x 1003,26), millest tuleb maha arvata sept - nov 2015.a tõendatud maksed 382,90 eurot. Lõplik elatise võlg 3 otsuse tegemise ajaks perioodi september 2015 – veebruar 2016 eest on 1623,62 eurot.
8. 11.04.2016 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse NL apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-15-
9. Apellant leiab, et on oma lapsi võimaluse piires toetanud. Tema sissetulek on keskmiselt 500 – 600 eurot kuus, seega ei ole ta kuidagi võimeline tasuma igakuiselt 350 eurot. Sellises summas elatise tasumise kohustus halvendaks oluliselt uue, veel sündimata lapse olukorda.
10. Apellant esitas maakohtusse avalduse K hooldusõiguse üleandmiseks emale. Maakohus oleks pidanud praeguse menetluse peatama kuni hooldusõiguse küsimuse lahendamiseni. Määruse põhjendused
11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hagejad esitasid maakohtusse nõude elatise saamiseks, kummagi hageja nõude suuruseks on 1755 eurot. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
14. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav