1-06-9819/204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-9819 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Marko Vestman (isikukood 37010064225), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Marko Vestman tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.10.2007 otsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg-t 1 ja § 68 kohaldades karistati teda
7. aasta pikkuse vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2008 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, s.o KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi karistuse ja KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmise osas ning M. Vestmani lõplikuks karistuseks jäi 15 aastat vangistust. Karistusaeg algas 07.02.2006 ja lõpeb 06.02.
9. Viru Vangla esitas 04.02.2016 Viru Maakohtule materjalid M. Vestmani tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise otsustamiseks.
10. Viru Maakohus 16.03.2016 määrusega jättis M. Vestmani tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 3.1 Kohus hindas kõigepealt kiiduväärseks süüdimõistetu pingutused vangistuses (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse ja eriala omandamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine), samuti lähedaste toetuse ning kindla töö- ja elukoha olemasolu, kuid leidis, et nimetatu ei ole käesolevalt M. Vestmani ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Olulisemaks ja kinnipeetava vabastamist välistavateks pidas kohus M. Vestmani korduvaid karistusi ja tema kuriteo toimepanemise asjaolusid. 3.2 Kohus leidis nimelt, et varasemad karistused ja kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud, kuna ta ei ole neist järeldusi teinud ega uute süütegude sooritamisest hoidunud. Kuritegude peamiseks põhjuseks oli materiaalse kasu saamine vaatamata sellele, et M. Vestman ametlikult töötas ning sissetulekut omas. Seega on suur oht, et vabanedes võib tal taas tekkida soov kiiresti rikastuda, kasutades selleks ebaseaduslikke meetodeid, näiteks narkootilise aine salakaubavedu, nagu ta on seda teinud juba kahel varasemal korral. Samuti on M. Vestmani suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, mis on potentsiaalne ohutegur. Veel märkis maakohus olulisena ära, et kohtuotsusest nähtuvalt organiseeris M. Vestman narkoäri rahvusvahelisel tasemel. Sellest lähtuvalt on temast tulenev oht ja kuritegeliku käitumise jätkamise prognoos tõsisemad kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul. Kohus toonitas veel, et isiku puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks organiseerijatest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest narkoäri korraldada ja kontrolli all hoida võib ka kodus elektroonilise valve all viibides, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema liikumist. 3.3 Järgmiseks leidis kohus sedagi, et M. Vestmani tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid M. Vestmani roll narkootiliste ainete käitlemisel ja rahvusvahelise narkoveo organiseerimisel oli oluline. MÄÄRUSKAEBUS
11. M. Vestman esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes lahendi tühistamist ja paludes vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 4.1 M. Vestman märgib, et on 15-aastasest vangistusest ära kandnud olulise osa. Varem ta vanglas olnud ei ole. Ta on käitunud korralikult, täitnud kõiki tööülesandeid, omandanud mitmel tööalal kutseoskused, läbinud sotsiaalprogrammid ning lõpetanud gümnaasiumi. Kriminaalhoolduse nõudeid ta rikkunud ei ole. Kõik loetletud asjaolud on kohtumääruses tuvastatuks loetud, kuid maakohus on teda vabastamata jättes toetunud faktidele, mis leidsid aset umbes 15 aastat tagasi. 4.2 Kinnipeetav leiab, et tema vabastamine ei saa olla ennatlik (nagu märkis maakohus), kuna ta on juba 10 aastat olnud vanglas, kus tema käitumist, töötamist, tööoskuste omandamist ja õppimist on jälginud vangla administratsioon ja kriminaalhooldajad, kes on tema tingimisi vabastamist võimalikuks pidanud. Samuti on tema vabastamist toetanud kaks prokuröri – kohtus riikliku süüdistajana esinenud R. Siniväli ja prokurör J. Kõrgmaa. Kohus, kes kohtus temaga vaid väheste minutite jooksul, usub aga, et seni ta ei ole oma kuritegelikust käitumisest järeldusi teinud ja viis aastat kulub tegeliku paranemise täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemiseks. Selline seisukoht on väga kaheldav ja jätab mulje, et karistuse ainsaks eesmärgiks on nuhtlemine. Samas eluliselt tähendaks see seda, et ta kaotaks veel enam tavaühiskonda sobitumise võimaluse. Praegu on tal õde, kes aitaks tal kohaneda, annaks elukoha ja ülalpidamise ning leiaks talle töökoha. Millised on õe võimalused teda viie aasta pärast vastu võtta, ei ole selge. Ka temal endal ei ole võibolla enam jõudu eluga hakkama saada. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogu mahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.
13. Tulenevalt määruskaebuse väidetest selgitab ringkonnakohus kõigepealt kaebajale, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Ehk siis hinnates küll heaks nii M. Vestmani vangistusaegse käitumise kui tema vabanemisjärgsed elutingimused, on maakohus õigesti pööranud tähelepanu sellele, et käesolevalt kantav on kinnipeetaval juba kolmas karistus, ta oli süüdi tunnistatud suures koguses narkootiliste ainete salakaubaveo organiseerimises ja juhtimises, samuti Eesti siseselt käitlemise organiseerimises, ning tema süü kuriteos on hinnatav suurena. Eelmärgitud negatiivseid aspekte arvestades ongi esimene kohtuaste välistanud M. Vestmani vabastamise ligikaudu viis aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Taolise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus, rõhutades, et kinnipeetava vangistusaegse käitumise positiivsed ilmingud ja teda vabaduses ees ootavad hüved ei saa olla määrava tähendusega ja varjutada tema vabastamise vastu rääkivat asjaolukogumit. Lisaks on maakohtu otsustus põhjendatult olnud kantud ka vajadusest tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et suure raskusastmega kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu, ehk siis kuriteo toimepanemisele peab järgnema sellele vastav karistus.
14. Ringkonnakohut ei veena vastupidisele seisukohale ka määruskaebuse argument, mille kohaselt toetavad M. Vestmani vabastamist vangistusasutus ja prokurörid. Tegemist on arvamustega, millega kohus küll arvestab, kuid mis ei saa olla määrava tähtsusega. Samuti ei saa otsustavana vaatluse alla tulla kahtlused selles, kas kinnipeetava õde saaks talle edasiselt osutada samaväärset abi, nagu tal on seda võimalik pakkuda tänasel päeval. Seejuures selgitab kolleegium sedagi, et tingituna kandmata karistusaja pikkusest, saavad kohtud M. Vestmani vabastamise küsimust arutada ka edaspidi.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3 3