lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse O isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2014.a 177,50 eurot, 2015.a 195 eurot ja 2016.a 215 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale. Kohus peab kostjalt elatise väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud ning taotletakse elatise väljamõistmist kehtivas miinimummääras. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi.
Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on töövõimeline, tema ülalpidamisel ei ole teisi lapsi. Kostja sissetuleku suurust ei loe kohus mõjuvaks põhjuseks elatise mittemaksmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seega
Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 2206,19 eurot.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagi 22.10.2015. Kostja sai 18-aastaseks xx.xx.xxxx. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega on kostja ülalpidamiskohustuslane alates xx.xx.xxxx. Kohus leiab, et hageja nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud alates xx.xx.xxxx kuni 22.10.2015, kuna nimetatud perioodil kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täitnud. Kostja on nõus eelpoolnimetatud perioodi eest tekkinud kahju hüvitama. Seega ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni 22.10.2015 eest kuulub kostjalt väljamõistmisele
Arvestus: xxxx.a xxxxxx eest 169,83 eurot (195:31x27=169;83); 2015.a juuni-septembrikuu eest 780 eurot (4x195=780); 2015.a oktoobrikuu eest 138,38 eurot (195:31x22=138,38). Hageja palub välja mõista viivise rahaliste kohustustega tähtaegselt täitmisega viivitamise korral. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt elatise ja tekitatud kahju tasumise mittetähtaegse täitmise korral viivise väljamõistmiseks ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ja kohus jätab taotluse rahuldamata. Hagejal on võimalik pöörduda kostja poolt kohtuotsuse mittetäitmise korral kohtutäituri poole. Hageja palub kohustada kostjat tekkinud kahju hüvitama kuumaksetena 100 eurot kuni kahju hüvitamiseni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole kordagi lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja loobub kohtuotsuse viivitamatule täitmisele määramisest. Kohus lõpetab hageja nõude TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohtuotsuse viivitamatule täitmisele määramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas osaliselt hageja nõude kahju hüvitamiseks, jättis rahuldamata nõude viivise väljamõistmiseks rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral. Hageja vähendas tekitatud kahju kuumakse suurust täitmise korral ning loobus kohtuotsuse viivitamatule täitmisele määramisest. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest 50% tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista 624 eurot, sh käibemaks. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6,5 t ulatuses, tunnitasuga 80 eurot, sh käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud ja sisukad. Kostja esindaja N.Suvorova vaidleb hageja menetluskuludele vastu täies ulatuses, kuna kostja ei ole võimeline neid tasuma. Kohus leiab, et kostja esindaja toodud põhjendus hageja menetluskulude mitteväljamõistmiseks kostjalt ei ole kohtu jaoks piisav argument. Kostja on töövõimeline noor inimene ja puuduvad mõjuvad põhjused temale pandud kohustuste mittekandmiseks. Kohus leidis eespool, et hageja menetluskuludest 50% tuleb jätta kostja kanda ning seetõttu hageja lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses on põhjendatud jätta hageja enda kanda. Seega jääb kostja kanda hageja lepingulise esinduse kulud summas 312 eurot. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele hageja lepingulise esinduse kulud summas 312.eurot. Pärnu Maakohtu määrusega 06.01.2016 rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus osaliselt ning anti kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Natalia Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: tsiviilmenetluses osalemine 140 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 28 eurot. Kostja õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.