Obsah (6)

§ 4§ 151§ 121§ 104§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2427 Määruse kuupäev 3. veebruar 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Oleg Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu 27. augusti 2015 otsuse nr 84 tühist

) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2015 seisukoha, milles märkis, et kaebaja väited on vastustaja poolt ümber lükkamata.
3. Kaebaja esitas
4. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja Sillamäe Linnavolikogu
5. augusti 2015 otsuse nr 84 kehtivuse peatamiseks.
6. Tartu Halduskohus jättis
7. jaanuari 2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse käiguta andes puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja.
8. Kaebaja kõrvaldas puudused
9. veebruaril
10. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus võtab esmalt seisukoha O. Kultajevi kaebuse osas (I) ning seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele (II). I
12. Kaebuse esitamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse § 141 järgi on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega viitab detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine populaarkaebuse esitamise võimalusele.
13. Riigikohtu halduskolleegium on
14. detsembri 2008 määruses asjas nr 3-3-1-74-08 (p 12) jõudnud seisukohale, et ei saa pidada õigeks olukorda, kui volikogu liige pöördub volikogu otsuse vaidlustamiseks, millega ta nõus ei ole, kohtusse – seda ka juhul, kui seadus näeb ette võimaluse populaarkaebuse esitamiseks. Riigikohus rõhutas antud haldusasjas, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi.
15. Kaebaja on Sillamäe Linnavolikogu liige, kes osales muuhulgas Sillamäel I. Pavlovi tn 1 maa-ala detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel. Kaebaja vaidlustab detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjusel, et rikutud on menetlusnorme. Kaebaja viitab kaebuses asjaolule, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole järgitud Sillamäe linna üldplaneeringut, vastuvõetud ja kinnitatud lähteülesanne on jäetud täitmata ning detailplaneeringu osas puudub linnavalitsuse peaspetsialistide kooskõlastus. Seejuures on kaebaja märkinud, et detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud tema subjektiivseid õigusi, sest kaebaja kasutab sageli kõnni- ja sõiduteed, mis asub detailplaneeringuga hõlmatud maaüksusel.
16. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud, sest kaebaja pole detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanik. Kaebaja viitab kaebuses asjaolule, et tema kui linnaelanik kasutab sõidu- ja kõnniteed detailplaneeringuga hõlmatud alal. See tähendab, et kaebus on esitatud linnaelanike ehk avalikes huvides.
17. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus detailplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult ei puuduta ja mille hääletamiselt ta end kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5 alusel ei taandanud. Volikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-s sätestatud alustel. KOKS § 17 lg 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning vallavõi linnaelanike vajadustest ja huvidest. Neid huve saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Tuginedes eeltoodule puudub kohtu hinnangul kaebajal kui Sillamäe Linnavolikogu liikmel õigus vaidlustada Sillamäe Linnavolikogu
18. augusti 2015 otsust nr
19. 2 2 14.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolev vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on võimalik näiteks pöörduda taotlusega maavanema poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks vaidluseks seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord. 15.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 16. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes

§ 151lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 alusel või § 151 lg 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 1 p 1 alusel, siis on kaebajal õigus saada tagasi riigilõiv summas 15 eurot.

Kohus palub kaebajal teatada, millisele arveldusarvele soovib ta riigilõivu tagastamist. II 18.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

1. Selleks, et kohus saaks rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema lubatav. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest O. Kultajevi kaebus Sillamäe Linnavolikogu
2. augusti 2015 otsuse nr 84 tühistamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse.
3. Vastavalt

§ 55

lg-le 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 3 3