← Eesti

3-14-50206/42

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-5020

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-14-50206 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2014 korraldusega nr 5-1.5/21 kohustati Mustakivi Auto AS-i viie tööpäeva jooksul kõrvaldama puudused
  2. a jaanuari-detsembri ning
  3. a jaanuari reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerima neis aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel asuv teave „Kasutatud autod“. Mustakivi Auto AS eksponeerib alates
  4. a jaanuarikuust eelviidatud aadressi hoone akendel aknakleebiste „Kasutatud autod“ näol reklaami, mis on suunatud Mustakivi teel liiklejatele ja/või aadressil Mustakivi tee 21/Tähesaju tee 33 hoone ees asuva parkla kasutajatele. Tegemist on reklaamiga Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (määrus nr 44) § 1 lg 1 p 1 mõistes ja sellele kohaldub reklaamimaks. Mustakivi Auto AS teabe eesmärk on kauba ja/või teenuse müügi suurendamine.
  5. Mustakivi Auto AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 21.01.2014 korralduse nr 5-1.5/21 tühistamiseks. Kaebaja müüb aadressil Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 sõidukeid ning nimetatud aadressil asuva hoone müügisaali aknal on neutraalne klientidele suunatud müüdava kauba kohta käiv teave kirjaga „Kasutatud autod“. Tegemist ei ole reklaamiga reklaamiseaduse (RekS) mõistes ja see ei vasta maksuobjekti mõistele määruse nr 44 § 1 lg 1 p 3 mõistes. Aknakleebis ei ole hoone aknal avaldatud kauba müügi suurendamise eesmärgil, vaid selle eesmärgiks on anda kaebaja klientidele, kes juba on suundunud ostusooviga või potentsiaalse huviga kaebaja müügisalongi, teavet, et vastavas hooneosas müüakse kasutatud autosid. Ainuüksi fakt, et teave on Mustakivi teel liiklejatele mingil moel nähtav, ei tähenda automaatselt, et see oleks suunatud avalikkusele ja tegu on reklaamiga. Mustakivi teel liiklejatele on aknakleebis nähtav üksnes juhul, kui liikleja teab, kust aknakleebist otsida. Aknakleebis on neutraalset halli värvi ja sisuliselt ilma kujunduselementideta kiri. Isegi juhul, kui aknakleebise „Kasutatud autod“ näol on tegemist reklaamiga RekS ja määruse nr 44 mõistes, on siiski tegemist erandiga vastavalt RekS § 2 lg 2 p-le 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p-le
  6. Nimetatud sätete kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. Hoone, millel on aknakleebis eksponeeritud, on kaebaja majandus- ja kutsetegevuse kohaks ning teabe näol on tegemist müüdava kauba kohta teabe andmisega. Hooneosas, mille akendel on aknakleebis, tegeleb kaebaja kasutatud autode müügiga ning on loomulik, et kaebaja jagab sellekohast teavet ka tarbijatele. Kiri „Kasutatud autod“ on lähedalt vaadates küll suur, kuid arvestada tuleb, et hoone ees asub suur parkla ning Mustakivi tee ja hoone vahele jääb haljasala, hekk ning parkla. Vaatamata kirja suurusele, on see siiski neutraalne ja ei ole tänaval liikuja tähelepanu püüdev ega hoone proportsioone arvestades suur. Vaidlustatud korralduses puudub viide selle andmise aluseks olevale õigusaktile. Kui mitte tervikuna, siis vähemalt perioodi jaanuar 2014 osas ei ole korraldus õiguspärane. 2

(6)3-14-50206
  1. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 akendel eksponeeritud teabe puhul on tegemist reklaamiga. Kaebaja poolt enda tegevuskoha akendele paigutatud teave ei ole neutraalse sisu ega esitusviisiga. Teabe sisu (viide pakutavatele kaupadele) ja visuaalset iseloomu (suunatus tänavale, mõõtmed) arvestades tuleb teabe peamiseks eesmärgiks pidada kaebaja klientide arvu suurendamist, st tegemist on oma iseloomult reklaamiga. Mööda Tähesaju teed sõites on aknakleebis vägagi märgatav, olenemata sellest, et hoone kaugus sõiduteest on üle 60 m ja kinnistu piiril asub madal hekk. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et teave on suunatud informatsioonilisel eesmärgil parklat kasutavatele klientidele. Parklasse sisenev isik möödub mitmetest suunavatest reklaamviitadest, millistel on muu hulgas eksponeeritud sama reklaami „kasutatud autod“. Lisaks on hoone kahele sissepääsule paigaldatud RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 kohased majandustegevuse koha tähistused. Eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 erand. On mõeldamatu, et kaupleja avaldab teavet kauba liigi või omaduste kohta aknal avalikkusele suunatult. Mõiste „kasutatud autod“ ei ole kaubanduslik teave, sest sellest ei selgu tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg-s 2 sätestatud informatsioon. Ruumiliselt tuleb „majandusvõi kutsetegevuse kohas antava“ teabe all mõista seda, et teabega tutvumiseks tuleb viibida kaupleja tegevuskohana piiritletud alal, kus toimub vahetu kontakt kauplejaga ja lepingu sõlmimine. Sellisele määratlusele ei vasta tänaval, s.o avalikus ruumis kaebaja majandustegevust puudutava teabega tutvumise võimalus. Teabele ei kohaldu ka RekS § 2 lg 2 p 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 erand. Teave „kasutatud autod“ ei ole majandustegevuse koha liik, vaid müüdava kauba liik.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna peaspetsialistil oli pädevus vaidlusalune korraldus koostada ja nõuda kaebajalt puuduste kõrvaldamist nii
  3. kui ka
  4. aasta maksudeklaratsioonides. Käesolevas haldusasjas tuleb hinnata, kas Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 hoone akendel olev aknakleebis „Kasutatud autod“ on oma iseloomult käsitatav reklaamina, ning kui on, kas see on hõlmatud mõne RekS § 2 lg-s 2 või määruse nr 44 § 1 lg-s 2 nimetatud erandiga. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tegeleb mootorsõidukite (sh kasutatud) müügiga, samuti pakub kaebaja mootorsõidukite hooldust ja remonti ning muid autoteenuseid. Toimikus olevatelt fotodelt saab järeldada, et kaebaja kasutab parklat muu hulgas müügiks pakutavate sõidukite väljapanekukohana. Seega saab käsitada kaebaja majandustegevuse kohana ka Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 esist parklat. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei vaadelda reklaamina kauplemiskoha neutraalset tähistamist ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilti. Asjas esitatud fotodelt nähtuvalt on tekst „Kasutatud autod“ kaupluse akendel suuremõõduliste tähtedega, hõlmates suure osa kasutatud autode müügisaali aknapinnast. Arvestades aknakleebise tähtede suurust proportsionaalselt kasutatud autode müügisaali akende suurusega, ei saa avaldatud teavet pidada neutraalseks. Ka ei ole teksti näol tegemist kaebaja ärinime, kauplemiskoha nime või ärisildiga. Kaebaja müügisalongis viibides ei ole täiendava pingutuseta võimalik aknakleebisega tutvuda, arvestades tähtede suurust ning seda, et need on akendele paigutatud suunaga väljapoole. Seega ei saa aknakleebis olla mõeldud teabeks müügisalongis viibivatele kaebaja klientidele, vaid on mõeldud väljastpoolt inimeste tähelepanu püüdmiseks. Kuna tekst on nähtav ka Mustakivi teel liiklejatele, on see suunatud avalikkusele. Kaebaja esitatud 3
(6)3-14-50206 fotodelt ei nähtu, millal need on tehtud, samuti on fotod tehtud kaugelt, mistõttu ei saa neist teha järeldust, kas fotode tegemise ajal oli kaupluse vaateaknal vaidlusalune tekst olemas ja kui oli, siis millises ulatuses oli see põõsaste lehesoleku ajal liiklejatele Mustakivi teelt nähtav. Kaupluse lähedale ja parklasse on mitmes kohas üles pandud tulbad suunaviitadega: müügisalong, hooldus, keretööd, varuosad, kasutatud autod. Samuti on kasutatud autode müügisaali kahele sissepääsule märgitud „Kasutatud autode müügisaal“ ja lahtioleku ajad. Arvestades, et suuremõõtmeliste tähtedega tekst „Kasutatud autod“ on suunatud ka avalikkusele, saab asuda seisukohale, et sellise esitlusviisi peamiseks eesmärgiks on kasutatud autode müügi suurendamine. Tegemist on piisavalt intensiivse üleskutsega kasutatud autode ostmiseks ning seega on tegemist reklaamiga. Õige on vastustaja seisukoht, et hoone aknal avaldatud kleebis „Kasutatud autod“ ei anna TKS § 4 lg-s 2 nõutud teavet, seega ei ole tegemist majandustegevuse kohas kauba kohta antava teabega RekS § 2 lg 2 p 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 mõttes. Samuti ei ole tegemist kaebaja tegevuskoha tähistusega RekS § 2 lg 2 p 2 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 tähenduses. Kaebaja ei tegele ainult kasutatud autode müügi või hooldusega, vaid ka uute autode ja mootorsõidukite ning lisaseadmete müügiga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Mustakivi Auto AS palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kiri on küll avalikustatud üldtajutaval kujul, s.t seda on võimalik visuaalselt tajuda, kuid täidetud ei ole olulisim teabe reklaamiks liigitamise eeldus: kirja kuvamise eesmärgiks ei ole kauba müügi suurendamine. Tegemist on teabega, mis viitab sellele, et konkreetses hoones, mille akendele teave on pandud, müüakse kasutatud autosid. Kuna kaebaja tegeleb ka uute autode müügiga, on parima müügikorralduse eesmärgil tarvis eristada, millised tegevuskoha territooriumil asuvatest sõidukitest on kasutatud ja millised mitte. Aknakleebise neutraalsust arvestades ei ole see äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kasutatud autode ostmisele. Tegemist on neutraalse, hoone üldmuljega ühtiva, mitte silma riivava ja iga mööduva isiku tähelepanu püüdva teabega. Meelevaldne on halduskohtu järeldus, et kirja liigitamise reklaamiks tingib üksnes selle tähtede suurus. Teabe omadusi tuleb hinnata kogumis, kuid antud juhul on halduskohus teinud oma järelduse vaid aknakleebise ühe tunnuse järgi. Halduskohus on aluselt märkinud, et kaebaja hinnangul on aknakleebis suunatud juba kasutatud autode müügisaalis viibivatele isikutele. Kiri on informatiivse viitena suunatud potentsiaalsetele klientidele, kes juba viibivad kaebaja tegevuskoha territooriumil või on sinna vahetult suundumas ning kes soovivad jõuda kasutatud autode saalini. Kaebajale kuuluvat hoonet ümbritsevalt avalikult territooriumilt ei ole kiri silmatav. Kaebaja fotod on tehtud nii suvel kui talvel ning mitte „kaugelt“ nagu halduskohus väidab, vaid kohast, kust avalikkus hoonest möödub. Halduskohus on nõustunud, et nii Tähesaju tee 33/Mustakivi tee 21 asuv hoone kui ka selle esine parkla on kaebaja majandustegevuse kohaks. Seega jääb avaldatud teave RekS § 2 lg 2 p 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 kohaldamisalasse. Halduskohus on jätnud kaebaja sellekohased 4
(6)3-14-50206 seisukohad käsitlemata ning on üksnes lakooniliselt märkinud, et nõustub vastustaja seisukohaga. Kohtu selline tegevus on vastuolus

§ 165lg 1 p-s 4 sätestatuga. Õigusaktidest ei tulene, mis kujul peab Rek

S § 2 lg 2 p-s 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p-s 1 nimetatud teabe andmine toimuma. Keelatud ei ole kasutada aknakleebiseid. Erandi kohaldamine ei ole mingil määral sõltuv teabekandja suurusest ehk antud juhul aknakleebise suurusest.

  1. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Rek

S § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Sellega identne reklaami definitsioon sisaldub ka määruse nr 44 § 1 lg 1 p-s

  1. Kaebaja on seisukohal, et aknakleebised ei ole reklaam, sest need ei sisalda piisavalt intensiivset üleskutset kauba ostmiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 29.09.2015 otsuses nr 3-14-402 (p 13) märkinud järgmist: „Avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel on oluline sellise teabe avalikustamise eesmärk (mh kauba müügi suurendamiseks). Ringkonnakohus on varasemas pikaajalises praktikas korduvalt leidnud, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus nr 3-14-50912, p 8; 22.03.2012 otsus nr 3-11-377, p 12; 12.12.2005 otsus nr 2-3/382/05, p-d 10-12). Sellest ei saa siiski järeldada, et iga reklaam peab tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa, vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel saab olla muu eesmärk peale isikute käitumise suunamise. Seejuures ilmneb RekS § 2 lg 1 p 3 ja § 2 lg 2 p 1 koostoimest, et üldjuhul tuleb ka teave kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta /…/ lugeda reklaamiks, sest vastasel korral puuduks majandus- või kutsetegevuse kohaga seotud eriregulatsiooni järele üldse vajadus. Vastav regulatsioon lähtub seisukohast, et kaupleja poolt väljaspool oma majandus- või kutsetegevuse kohta sellise teabe eksponeerimiseks pole mõistlikku põhjust eeldada muu eesmärgi olemasolu peale soovi suurendada vastava kauba müüki (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2013 otsus nr 3-12-182, p 13).“ Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukoha juurde ning jagab vastustaja ja halduskohtu positsiooni, et kõnealuseid aknakleebiseid tuleb käsitada reklaamina, sest sellise teabe avalikustamisel (arvestades ka kleebiste suurust, kuju ja paigutust) puudub muu mõistlik eesmärk peale soovi suurendada kaupluses pakutava kauba müüki.
  2. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Sisuliselt identne regulatsioon sisaldub ka määruse nr 44 § 1 5

(6)3-14-50206 lg 2 p-s
  1. Kaebaja on seisukohal, et aknakleebised on tema tegevuskoha tähistuseks ning need annavad teavet selle kohta, et tegemist on kauplusega. Ringkonnakohus leiab, et müügiks pakutava kauba sortimendi loetelu (kasutatud autod) ei saa pidada ettevõtja majandustegevuse koha tähistuseks RekS § 2 lg 2 p 2 ega reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kõnealused sätted välistavad reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse (st ärinimi, tegevuskoha liik, ettevõtja kaubamärk või domeeninimi) ning igasugusele muule teabele, mille eesmärk on näiteks anda teavet selles kohas osutatavate teenuste või müüdavate kaupade kohta, vastav erand ei laiene, olenemata sellest, kas tegemist on üldistavate viidetega (nt tooteliikidele) või on toodud välja konkreetne teave, milliseid kaubamärke kandvaid kaupu müüakse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsus nr 3-13829, p 11).
  2. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole ka RekS § 2 lg 2 p-s 1 ja määruse nr 44 § 1 lg 2 p-s 1 nimetatud erandiga. Aknal asuvat väljapoole suunatud teksti „Kasutatud autod“ ei saa pidada kauba või selle müügitingimuste kohta antavaks teabeks.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et aknal asuv kiri ei ole selle suurusele vaatamata avalikkuse poolt vaadeldav. Fotodelt nähtub, et müügisalongist ja seda ümbritsevast maa-alast möödub ka kergliiklustee, millelt on vaidlusalune teave nähtav.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 eurot ning kandnud esindajakulusid 1980 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.