Obsah (5)

§ 62§ 550§ 477§ 172§ 478

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18416 Tsiviilasi XXX avaldus loa saamiseks

§ 62lg 2).

Asjaolud XXX esitas 07.12.2015 Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks, mida täpsustas 22.12.

1. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik ning viibib Eestis viisa alusel alates 16.07.
2. Viisa kehtivusajaks on 16.07.2015 kuni 16.07.
3. Avaldaja soovib sõlmida abielu puudutatud isiku XXX ilma abieluvõimetõendita, kuna Venemaa Föderatsioon selliseid tõendeid ei väljasta, vaid väljastab ainult tõendi abielu sõlmimise riikliku registreerimise fakti puudumise kohta. Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 2.

§ 550

lõike 1 punkti 7 kohaselt on hagita perekonnaasjaks muuhulgas muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) § 39 loetleb alused, millal on Eesti Vabariigis abiellumiseks vajalik abieluvõimetõendi esitamine, samuti tingimused kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks. PKTS § 39 lg 3 kohaselt abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 1 järgi on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 5 alusel välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt 6 kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik. Avaldaja viibib Eesti Vabariigis Schengeni viisa alusel, kehtivusajaga kuni 16.07.
3. Avaldaja on esitanud kohtule Vene Föderatsiooni Peterburi perekonnaseisuaktide osakondade tõendi nr XXX, mille kohaselt avaldaja suhtes puudub kanne abielu sõlmimise kohta perioodil 31.03.2004 kuni 02.12.
4. Avaldaja kodakondsusriik Vene Föderatsioon PKTS § 39 lg 1 sätestatud tingimustele vastavat abieluvõimetõendit ei väljasta. Kohtu hinnangul saab lugeda nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks tõendi esitamata jätmisel. 2 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on täidetud PKTS § 39 lg 5 sätestatud abielu sõlmimiseks loa andmise tingimused ning avaldajatele tuleb anda luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma välisriigi abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumäärusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lõike 5 viimase lause kohaselt 6 kuud. 5.

§ 172

lõike 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 6. Vastavalt

§ 478

lõikele 4 hakkab kehtima ja kuulub täitmisele hagita menetluses tehtud määrus sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3