← Eesti

2-15-19286/4

2-15-19286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19286 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, telefon XXX); Kostja XXX (sünd. XXX, aadress XXX). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses, seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga RESOLUTSIOON

  1. Võtta XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes menetlusse.
  2. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  3. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on sõlmitud 26.06.1986.a Kaliningradi Oblasti, Sovetski linna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.
  4. Pärast abielu lahutamist XXXperekonnanimi jätta samaks.
  5. Jätta poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-19286 poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 1 2-15-19286 Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. XXXesitas 22.12.2015.a Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 1993.a. Pooled soovivad lahutada, kuid kuna kostja elab Venemaa Föderatsioonis, siis ei saa pooled lahutada perekonnaseisuasutuses. Kostja Vladimir Kokhanchuk on nõus abielu lahutamisega. Perekonnaseadus § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kuna pooled elavad eraldi ja erinevates riikides juba aastast 1993, siis ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega vajalik anda pooltele lepitusaega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.