, lg 1,2 ja 5): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab ta seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 15. Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 2-14-59453 M S esitas 21.10.2014 Viru Maakohtule pankrotiavalduse koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus kuulutas 14.11.2014 välja M S pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.12.2014, võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.02.2015, koosolekust võttis osa võlausaldaja OÜ Koduliising. Tähtaegselt oli esitatud 14 nõudeavaldust kogusummas 13150,29 eurot, nõuded olid tunnustatud. Telset AS esitas nõudeavalduse tähtaegselt, kuid avalduses esinesid puudusid, haldur palus puudused kõrvaldada, kuid võlausaldaja puudusi ei kõrvaldanud. Koosolekul loeti Telset AS-i nõudeavaldust mitteesitatuks. Kõik ülejäänud nõuded olid kaitstud. 05.11.15. a kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. PANKROTIHALDURI ARUANNE (
lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Pankroti väljakuulutamise seisuga olid võlgniku kontodel raha, kuid kontote jäägid ei kuulu pankrotivara hulka, kuna võlgnikul oli lubatud välja võtta kontolt raha kuupalga alammäära ulatuses ning võlgniku sissetulekud ei ületanud seda summat. Võlgnikule kuulub ka pensionikonto, mille saldo on 93,284 eurot, kuid pensioniosakuid ei saa võõrandada, mistõttu ei kuulu ka need pankrotivara hulka. Võlgnik on saanud Maksu- ja Tolliametilt 76,42 eurot tulumaksu tagastuse ning nimetatud summa läks pankrotivara hulka. Muud müüdud või müümata vara ei ole.
146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 2410 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud moodustasid 860 eurot, millest 397 eurot oli välja makstud riigivahenditest ning 76,42 eurot välja makstud pankrotivarast, pankrotihalduri tasu moodustab koos käibemaksuga 1350 eurot ning kulud 200 eurot. Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Müümata vara ei ole ning pankrotivaras pandiesemeid ei olnud, samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pankrotimenetluses ei olnud hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine ja töökaotus ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur märkis, kui kohus otsustab algatada võlgadest vabastamise menetluse, siis tuleks jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 1550 eurot. KOHTU SEISUKOHT 4 2-14-59453 Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku pankrotimenetluse rahastamise otsustamiseks, mille kohta avaldas teate Ametlikes Teadaannetes, kuid ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud, seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb M S pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus M S pankrotimenetluse raugemise tõttu.
lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest M S pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 1 alusel on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 1125 eurot. Pankrotimenetluse kulud 200 eurot olid kinnitatud 05.11.2015 määruses.
lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 1350 eurot. 5 2-14-59453
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku 2410 eurot (ajutise halduri tasu ja kulud, pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku kanda. Nimetatud summast on 476,40 eurot tasutud riigivahenditest ja 76,42 eurot – pankrotivarast. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus vabastada võlgnikku riigituludesse kulude tasumise kohustusest summas 397 eurot ning ülejäänud osas kohustusega hüvitada kulud pärast võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist.
lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus selgitab, et
lg 1-3 ei näe ette võimalust anda menetlusabi pärast pankroti väljakuulutamist summas 397 eurot hüvitamise kohustuseta. Samas oli võlgnikule selles summas menetlusabi antud 14.11.2014 pankrotimääruses. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamise korral ei ole võimalik võlgnikku vabastada kaks korda summa 397 eurot tasumisest. Kuna võlgnik oli nimetatud summast vabastatud pankrotimäärusest, tuleb võlgnikule anda menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas 1550 eurot kohustusega hüvitada kulud riigituludesse. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine M S esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
§-s 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
§-s 170 lg 2 nõutud kinnitused.
§-s 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole M S kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M S kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõi6 2-14-59453 ge juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et M S võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus lei-ab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.