Obsah (6)

§ 478§ 219§ 557§ 386§ 445§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-543 Kohtuasi Tallinna linna avaldus alaealisele la

) § 478 lõikele 4 kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest avaldajale ning puudutatud isikutele XXXja XXX.

§ 478

lõike 3 ja § 466 lõike 3 kohaselt jõustub kohtumäärus kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse asjaolud ja menetluse käik

1. Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu esitas 13.01.2016 Harju Maakohtule avalduse XXX (XXX, endine perekonnanimi XXX) erieestkostja määramiseks.
2. Avalduse kohaselt on alaealise lapse XXX ema, XXX(XXX), suhtes algatatud kriminaalasjad nr 15231602134, 15231602339, 15231602340 ja 15231602341 nii tema kui ka tema elukaaslase poolt XXX suhtes vägivalla kasutamise tõttu. Kuivõrd lapse ema ei saa last huvide konflikti tõttu esindada, tuleb avaldaja hinnangul määrata lapsele tema esindamiseks kriminaalmenetlustes erieestkostja.
3. Harju Maakohus võttis käesoleva asja oma 14.01.2016 kohtumäärusega menetlusse ning määras samal päeval, juhindudes

§ 219

lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras esindaja. Harju Maakohtu 18.01.2016 kohtumäärusega määrati XXX ajutiseks erieestkostjaks Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Kuivõrd avalduse esitamise ajal puudus XXX sünnitunnistuses kanne isa kohta, kuid menetluse jooksul kanti XXX isana sünnitunnistusele XXX(isikukood XXX), kaasas kohus 24.03.2016 määrusega menetlusse ka XXX.

1. 18.03.2016 avaldaja poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt on kriminaalmenetluse nr 15231602341 raames kahtlustatavana üle kuulatud ka XXX isa XXX. 05.04.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja esindaja, et käesoleval ajal on kriminaalasjades kahtlustatavad 2 nii XXXkui ka XXX. Lisaks märkis avaldaja esindaja, et avaldaja on ajutise erieestkostja määrusega käinud last uurija juures ka esindamas.
2. Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Andres Lusmägi leidis 05.04.2016 toimunud kohtuistungil, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, kuivõrd vanemad ise ei saa XXX esindada. Lisaks märkis esindaja, et kuivõrd kedagi teist ei ole erieestkostjaks määrata, tuleb erieestkostjaks määrata avaldaja.
3. 05.04.2016 toimunud kohtuistungil kinnitas puudutatud isik XXX, et ta saab aru, miks on vaja lapsele erieestkostja määrata, mistõttu ei ole tal sellele ka vastuväiteid. Ka XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kinnitas, et ta selgitas XXX , et lapsele määratakse erieestkostja ainult seoses kriminaalasjaga.
4. Ka puudutatud isik XXXkinnitas 05.04.2016 toimunud kohtuistungil, et ta saab aru, miks on vaja lapsele määrata erieestkostja, omamata seejuures avaldusele vastuväiteid. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, kuulanud ära puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ning puudutatud isikud XXX ja XXX, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
6. Vastavalt PKS § 120 lõikele 1 on lapse hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Sama paragrahvi lõike 6 järgi ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal PKS § 180 kohaselt. PKS § 180 lõike 1 järgi ei saa eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, va juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades. Vastavalt PKS §-le 181 võib kohus eestkostjalt võtta õiguse esindada eestkostetavat teatavates tehingutes või mõnes valdkonnas, kui eestkostetava huvid on eestkostja või tema esindatava kolmanda isiku või PKS § 180 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku huvidega olulises vastuolus. Ka PKS § 122 lõike 1 järgi ei kehti vanema hooldusõigus neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja.
7. PKS § 209 lõike 1 kohaselt võib isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määrata erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka PKS §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Sama paragrahvi lõike 3 järgi teatab vanem või eestkostja, juhul kui tekib vajadus määrata erieestkostja, sellest viivitamata kohtule. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid.
8. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb 3 esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
9. Avaldusest nähtuvalt on alaealist last XXX aja esindada kriminaalasjade kohtueelses menetluses ja kohtus, kuna kriminaalasjades on kahtlustatavad nii XXX ema, XXX, kui ka isa, XXX, kes on kahtlustuste kohaselt kasutanud alaealise lapse XXX suhtes vägivalda. Seega ei saa käesoleval juhul lapse XXX vanemad huvide konflikti tõttu XXX käimasolevates kriminaal-menetlustes esindada. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et XXX õiguste kaitseks on vaja määrata XXX erieestkostja tema kriminaalmenetlustes esindamiseks.
10. Vastavalt PKS § 176 lõikele 2 määratakse, juhul kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust erieestkostjat käesolevaks ajaks leitud ei ole, tuleb XXX erieestkostjaks määrata XXX elukohakohajärgne linnavalitsus, s.o Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu. 14.

§ 557

lõike 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PKS § 179 lõike 1 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsusest saab käesoleva määruse alusel alaealise lapse XXX esindaja käesoleval ajal menetletavates kriminaalmenetlustes, kelle ülesandeks on esindada alaealist last kriminaalmenetlustes nr 15231602134, 15231602339, 15231602340 ja 15231602341 nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus.

1. Vastavalt PKS § 209 lõikele 4 lõpeb, juhul kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul lõpeb alaealisele lapsele XXX seatud erieestkoste vastavalt kriminaalmenetluste lõppemisele.
2. Vastavalt § 4771 lõike 2 lausele 2 kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 386

lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul puuduvad

§ 445

lõikes 2 sätestatud alused esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu 4 tühistamata jätmiseks ning kohaldamisele kuulub

§ 386

lõige 4, millest tulenevalt kohus tühistab asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulude jaotamine 17. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse XXX huvides ja kohus määras XXX riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219

lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et XXX riigi kulul määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Samuti jätab kohus käesoleval juhul puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 5