KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2631 Haldusa
§ 121
lg 4, RÕS § 15 lg 8,
§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Halduskohtule saabus 08.10.2015 VS kaebus – kaks avaldust, mis on dateeritud 05.10.
- Kaebusele oli lisatud eestikeelne Harju Maakohtu templit kandev avaldus kuupäevaga 24.08.2015, kaks venekeelset avaldust kuupäevaga 24.08.2015, dokumendid kaebajat puudutavate distsiplinaarmenetluste kohta, kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõte perioodi 08.06.2011–17.08.2015 kohta, vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekiri koos hinnakirjaga, ostutšekid, ajaleheväljalõiked. Kaebaja palus määrata talle riigi kulul advokaadist esindaja.
- Tallinna Halduskohus tagastas 22.10.2015 määrusega VS kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja avaldustest järeldas kohus, et kaebaja soovib talle Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varalise kahju hüvitamist nõuab kaebaja seoses sellega, et tal on jäänud saamata osa AS-s Eesti Vanglatööstus töötamisega välja teenitud 3-15-2631 töötasust (4000 eurot) ning lisaks selle eest, et kaebaja isikukontole sugulastelt laekunud rahast on tehtud mahaarvamisi 50% ulatuses (1460 eurot). Mittevaraline kahju (5000 eurot) seisneb erinevatest hüvedest ja õigustest ilma jätmises (kohtumine sugulastega) ning ebainimlikus kohtlemises. Harku ja Murru Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud Harku ja Murru Vanglale ühtegi pöördumist kaebuses puudutatud küsimustes, samuti ei ole ta esitanud ühtegi vaiet, milles oleks vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristusi ega ka muid kaebusi, milles ta oleks avaldanud rahulolematust seoses tema isikuarvele laekunud vahenditest kinnipidamiste tegemisega. Järelikult on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas, et kaebaja isikuarvele laekuvatest summadest (sh kinnipeetava töötasust ja sugulastelt saadavast rahast) tehakse kinnipidamisi vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel. Kaebaja tööandjaks ei ole Harku ja Murru Vangla. Kui kaebaja ei ole rahul talle makstava töötasu suurusega, siis saab ta pöörduda AS Eesti Vanglatööstus poole selgituste ja arvutuste esitamiseks. Kui kaebajal on AS-ga Eesti Vanglatööstus vaidlus töötasu üle, siis seda vaidlust ei saa lahendada halduskohtus. Vaidlusi töötasu üle lahendavad töövaidluskomisjonid ja maakohtud. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ja kohus jätab selle läbi vaatamata.
- VS esitas halduskohtu 22.10.2015 määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse täielikku tühistamist ja tema kaebuse sisulist menetlemist. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema kaebuse tagastamisega on halduskohus rikkunud põhiseadust, sh õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kaebajat on diskrimineeritud selle tõttu, et tema emakeel on vene keel ning eesti keelt ta ei valda. Ilma advokaadist esindajata ei ole kaebajale tagatud võrdset võimalust oma huve kohtumenetluses tõhusalt kaitsta. Tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu. Töötaja nõusolekuta võib tema töötasust kinnipidamisi teha vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Rikutud on mitmeid kaebaja õigusi: puudub tööleping; kaebaja eest varjatakse informatsiooni tema faktilise töötasu ja töötasu vähendamise aluste kohta, mis ei ole seotud töö tulemuslikkusega; töötasust tehakse kinnipidamisi kogu ulatuses. VS palub anda hinnang vanglaametnike tegevusele ning kaaluda võimalust vabastada ta haginõuetest tulenevast võlgade koormast.
- Harku ja Murru Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 22.10.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on VS kaebuse õigesti tagastanud
§ 121lg 1 p 4 alusel.
6. Halduskohus tõlgendas kaebust kahju hüvitamise nõudena, tuginedes eelkõige Harju Maakohtu templit kandvale eestikeelsele avaldusele (tl 3-4), millele kaebaja ise oma venekeelsetes avaldustes on viidanud. Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et halduskohus tõlgendas tema tahet ekslikult ning ka ringkonnakohtule seda ei nähtu. 7.
§ 47
lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Erinevalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse halduskohtule, sätestab VangS § 11 lg 8 erikorra, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2009 määrust nr 3-3-1-71-09, p 9). VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud 2
(3)3-15-2631 riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le
- VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
- Kaebaja töötab VangS § 38 lg 3 alusel AS-s Eesti Vanglatööstus ning nõuab saamata jäänud töötasu hüvitamist. Tema töötasu määrab VangS § 43 kohaselt vanglateenistus, välja arvatud lisatöötasu, mille määrab tööandja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 kinnitatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra“ § 5 järgi. Sama korra § 6 kohaselt arvutatakse ja makstakse töötasu üks kord kuus. Töötasu suurus tehakse kinnipeetavatele kirjalikult teatavaks nelja tööpäeva jooksul pärast töötasu arvutamist. Tööandja kannab töötasu kinnipeetavale vanglasisesteks arveldusteks ettenähtud isikuarvele hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. VangS-s ettenähtud mahaarvamised ja mahaarvamiste järgsed kanded kinnipeetava isikuarvel tehakse kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemis viie tööpäeva jooksul pärast töötasu laekumist. Töötasu arvestust peetakse tööandja raamatupidamises. Kui kaebaja tahab esitada Harku ja Murru Vangla vastu nõudeid seoses töötasu suuruse määramisega või vähendamisega, tuleb enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebaja tahab esitada nõudeid seoses ette nähtud, kuid välja maksmata jäänud töötasuga (mille väljamaksjaks on AS Eesti Vanglatööstus), tuleb tal esitada nõue AS Eesti Vanglatööstus vastu, pöördudes töövaidluskomisjoni või maakohtusse. Vajaduse korral saab kaebaja maakohtult taotleda riigi õigusabi esindamiseks töövaidluskomisjonis (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3) või kohtus (RÕS § 10 lg 1).
- Vangla vastu esitatavate nõuete osas (sh saamata jäänud töötasu, varaline kahju seoses isikukontolt kinnipidamiste tegemisega ning vangla tekitatud mittevaraline kahju) tuleb enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning kuna kaebajal on see läbimata, kuulub kaebus tagastamisele.
§ 121
lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus on kohustuslik, s.t vastava aluse tuvastamisel peab kohus kaebuse tagastama. Tulenevalt sellest, et kohus ei saa praegu kaebust menetlusse võtta, ei ole alust anda kaebajale riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kui kaebaja vajab riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks), tuleb vastav taotlus esitada maakohtule (RÕS § 10 lg 3). Alles pärast seda, kui kaebaja on esitanud vanglale vaide ja/või kahju hüvitamise taotluse ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, saab kaebaja samade nõuetega uuesti halduskohtusse pöörduda. 10. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud kinnipeetava isikukontolt kinnipidamiste tegemise korda ja õiguslikke aluseid. Ringkonnakohus selgitab, et füüsilise isiku võlgadest vabastamine ja võlgade ümberkujundamine ei ole halduskohtu pädevuses. See menetlus toimub pankrotiseaduses ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses sätestatud korras ning võlgadest vabastamise või nende ümberkujundamise otsustab maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3
(3)