← Eesti

3-13-482/141

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-482 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-13-482 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AV, kes oli varem töötanud politseiametnikuna, kandideeris 28.11.2012 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale, esitades selleks avalduse CV-Online keskkonnas.
  2. Põhja Prefektuuri värbamisspetsialist teatas 06.12.2012 AV-le e-kirjaga, et ta ei osutunud ametikohale valituks.
  3. AV esitas 28.12.2012 PPA-le vaide (I kd, tl 5-6), milles leidis, et ta vastas kandideerimiskutses esitatud tingimustele ja tema mittevalituks osutumine ei saa olla kuidagi põhjendatud. Samuti ei olnud AV rahul sellega, et teda ei teavitatud konkursi käigust.
  4. PPA jättis 31.01.2013 vaideotsusega nr 1.9-9/3689-4 (I kd, tl 4) AV vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on AV-l tema eelneva politseiteenistuse käigus olnud korduvalt distsipliinirikkumisi ning seega on tema varasem teenistusalane käitumine näidanud, et tema isikuomadused ei ole politseiametnikule sobivad. Seetõttu ei osutunud AV patrullpolitseiniku ametikohale valituks.
  5. AV esitas Tallinna Halduskohtule 04.03.2013 täiendatud kaebuse (I kd, tl 1-3, 16-19, 52-57, 64-65, 149-150, 158-161), milles palus pärast kaebuse korduvat täpsustamist tühistada PPA 31.01.2013 vaideotsus nr 1.9-9/3689-4 ning kohustada PPA-d tema 28.11.2012 avaldust uuesti läbi vaatama. 1) Vastustaja keeldumine kaebajat ametisse võtmast on isiklikku laadi ning on tekkinud kaebaja ja asutuse juhtivtöötaja vahelisest arusaamatust vastasseisust, mitte kaebaja tööle mittesobimisest. Vastustajal puudub pädevus keelata kaebajat tööle tulemast. Seda saab keelata üksnes seadus või kohus. 2) Kaebaja on politseitööd teinud umbes 15 aastat ja omandanud vastava hariduse. Kaebaja vastab täielikult vastavale ametikohale esitatud kandideerimisnõuetele. Kaebajal on politseiametnikuna töötamise käigus esinenud distsiplinaarkaristusi, kuid tegemisi tööl need ei peegeldanud. Politseitöö on olnud kaebaja elukutse ning aastate jooksul omandatud kogemustega pole kaebaja selles töös hätta jäänud. 3) Kaebaja vabastati ootamatult teenistusest rohkem kui viis aastat tagasi ning ta soovib oma ametisse tagasi asuda. Distsiplinaarkaristus on aegunud ja see ei oma enam tähendust. 4) Kandideerimisel ei toimunud PPA-s sisulist konkurssi. Kaebaja oli ainuke kandidaat, mistõttu valimist erinevate kandidaatide vahel ei toimunud. Info puudub komisjoni moodustamise ja selle tegevuse kohta. Kui kaebaja uuris, miks teda ei ole konkursi käigust informeeritud, väideti talle, et konkurss luhtus. Luhtunuks saaks konkursi kuulutada aga juhul, 2

(8)3-13-482 kui puuduvad kandidaadid või pole sobivaid kandidaate. Olukorras, kus ei olnud teisi sobivaid kandidaate, tuli PPA-l ametikohta pakkuda nõuetele vastavale kandidaadile ehk kaebajale. Kaebajal kui töökuulutuses esitatud nõuetele vastaval ja seaduse järgi lubatud kandidaadil oli õigus ja sellega kaasnev õigustatud ootus pakutud ametikohale. 5) PPA on kaebajat diskrimineerinud. Kui kandidaadi suhtes ollakse kahtleval arvamusel, siis on vajalik temaga vestelda ning määrata katseaeg. Vastavalt siseministri 14.12.2009 määruse nr 66 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, sh haridusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 66) §-des 1, 2 ja 3 sätestatule hinnatakse kutsesobivust vestluse ning isikuomadusi arenguvestluse käigus. 6) PPA poolt ei ole kohane märkida, et kaebaja vabale ametikohale määramine ebaõnnestus tema kunagise distsiplinaarkaristuse tõttu. Selline arvamuse avaldamine PPA peadirektori poolt on pädevuse ületamine, vastuvõetamatu ja rikub ilmselgelt kaebaja õigusi. PPA peadirektor ei oma valimispädevust tööle kandideerija suhtes, vaid ta kinnitab komisjoniliikmete poolt välja valitud parimaks osutunud kandidaadi. Kui isik ei ole veel töösuhtes, on ametniku poolt kaalutlusõiguse kasutamine välistatud, kuna PPA ei ole pädev kaaluma inimese õiguse üle töötada oma erialal. Kaebaja tööle võtmisest keeldumist juhtis sama isik, kes leidis kunagi, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada, kuigi selleks ei olnud piisavalt põhjust. Sellist omavolilist tegevust saab nimetada ametivõimu kuritarvitamiseks. Kaebaja jäeti ilma õigusest teenida juurde politseipensionile minekuks vajalikku staaži.
  1. PPA palus vastuses (II kd, tl 24-24 pöördel) jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebajal puudub õigus nõuda enda tööle võtmist. Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 29.10.2007 käskkirjaga nr 1727p määrati Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel AV-le avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 1 alusel teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et 06.10.2007 lahkus AV oma teenistusülesande (jalgsipatrull Tallinna Lennujaamas) täitmiselt 78 minutit ettenähtust varem. Karistuse valikul arvestati AV-le 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p 11.09.2007 toime pandud süüteo eest määratud karistuse olemasolu. Seega vabastati teenistusest isik, kes lühikese aja jooksul pani toime kaks distsiplinaarrikkumist. Samuti oli kaebaja korduvalt varem toime pannud erinevaid rikkumisi. Ajavahemikus 07.09.1998 – 29.10.2007 karistati kaebajat distsiplinaarkorras kokku 7 juhul, kusjuures iga rikkumise korral karistust ei määratud. 2) Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi tema mittevalimisega PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale. Kandidaatide valikul lähtub vastustaja politseiametnikele esitatud nõuetest, mis on kehtestatud siseministri 12.04.2013 määrusega nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord (määrus nr 15). Kuni määruse nr 15 jõustumiseni kehtis määrus nr
  2. Politseiametnik peab muude isikuomaduste hulgas olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi, olema aus ja seaduskuulekas ning võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras, samuti olema kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline. Kaebajal on olnud eelneva politseiteenistuse käigus korduvalt distsipliinirikkumisi ning seega on tema varasem teenistusalane käitumine näidanud, et tema isikuomadused ei ole politseiametnikule sobivad. Arvestades eeltoodut, otsustas vastustaja kaebajat vabale ametikohale mitte valida.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. 3
(8)3-13-482 1) PPA pole kandidaadi valikul rikkunud menetluskorda ega kaebaja õigusi. Kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamise pädevuse puudumise kohta on alusetud, kuna tulenevalt politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 39 lg-test 1 ja 2 ning määruse nr 66 § 1 lg 1 p-dest 1-5 on PPA-l väga ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, kas isik vastab isikuomaduste poolest politseiametnikule esitatavatele nõutele või mitte. Seega on PPA otsus isiku seaduses sätestatud isikuomaduste nõuetele vastavuse kohta ulatusliku kaalutlusruumiga hinnanguline otsus, mistõttu on ka PPA 31.03.2013 vaideotsuse kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Mida ulatuslikum on otsustamisel haldusorgani spetsiifiline kompetents, seda piiratum on kohtuliku kontrolli ulatus. Seega saab kohus eelkõige kontrollida, kas PPA on järginud kandidaatide valikul asjakohast menetluskorda, kaalumisreegleid ning kas otsus on motiveeritud. 2) PPA 31.01.2013 otsus on kaalumisvigadeta ning PPA on otsuse langetamisel ja kaebaja isikuomaduste hindamisel võtnud asjakohase kaalutlusena arvesse kaebaja eelnevat teenistust PPA-s. Otsuses esitatud motivatsioon on piisav ja asjakohane. Politseiteenistuse puhul on tegemist spetsiifilise töösuhtega, kus politseiteenistuja on teenistus- ja usaldussuhtes riigiga ning kus talle on usaldatud avaliku võimu teostamise pädevus. Seetõttu on politseiteenistujale seadusega ettenähtud rangemad tingimused teenistusse astumiseks (määrus nr 66). Kuigi kaebajale varasema politseiteenistuse käigus määratud distsiplinaarkaristused olid PPA keeldumise ajaks kustunud, on tulenevalt politseiteenistuse olemusest vastustaja lähtumine kaebaja isikuomaduste hindamisel tema varasemast teenistuskäigust põhjendatud. Kaebaja väidete kohaselt on ta olnud pikka aega PPA-s teenistuses, mistõttu on paratamatu, et vastustajal on selge ülevaade kaebaja teenistuskäigust ning tema isikuomadustest, sõltumata sellest, kas eelnevad distsiplinaarkaristused on kustunud või mitte. Distsiplinaarkaristuste kustumine ei muuda kaebaja isikuomadusi ega vastustaja teadlikkust nendest. Seega on mõistetav, et vastustaja lähtus talle varasemast teadaolevast infost kaebaja isikuomaduste sobivuse hindamisel. Seda ei keela ka ükski õigusakt ning arvestades vastustajale antud kaalutlusruumi isikuomaduste hindamisel, tuleb arvestada kõikide asjakohaste andmetega, mis vastustajale teada on, sh isiku varasema teenistusega. 3) Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks kandidaatide valikul rikkunud menetluskorda. Määruse nr 66 § 1 lg 2 sõnastusest nähtuvalt pole kõikide politseiteenistusse kandideerinud isikute vestlusele kutsumine kohustuslik. Kui kandideerimisdokumentide saamisel nähtub PPA-le, et kandidaat ei vasta kutsesobivusnõuetele, puudub vajadus sellise isiku vestlusele kutsumiseks. Nii oli ka kaebaja puhul, mistõttu ei saa tema vestlusele kutsumata jätmist pidada õigusvastaseks. PPA peadirektori volitus kaebaja ametisse nimetamise otsustamiseks tuleneb siseministri 31.08.2012 määruse nr 9 „Politsei- ja piirivalveameti põhimäärus“ § 8 lg 5 p-st 8 (kandideerimisavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon), mistõttu pole PPA peadirektor ületanud pädevust, võttes seisukoha kaebaja isikuomaduste mittesobivuse osas. Kaebaja väited sellest, et PPA peadirektoril on kaebaja suhtes isiklikku laadi vastumeel, on paljasõnalised ja tõendamata. 4) Asjaolu, et vaidlusalusele ametikohale oli kaebaja väitel vaid üks kandidaat, ei tähenda, et konkurssi ei oleks sisuliselt toimunud. Kui kaebaja oli konkursil ainukeseks kandidaadiks, siis konkursi sisuline toimumine seisneski selles, et PPA hindas kaebaja poolt esitatud kandideerimisdokumente ning otsustas, kas kaebaja vastab kõikidele kutsesobivusnõuetele. Nii ongi käesoleval juhul kaebaja kandideerimisdokumente sisuliselt hinnatud ning PPA on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud järeldusele, et kaebaja ei vasta kutsesobivusnõuetele. Konkurss tunnistati luhtunuks, kuna ainsana kandideerinud isik ei vastanud kutsesobivusnõuetele, mistõttu ei pakutud talle ka nimetatud ametikohta. Asjaolud, et kaebaja kandideeris patrullpolitseiniku ametikohale, ta on varasemalt politseiteenistuses olnud ja teisi kandidaate polnud, ei tekita kaebajale õiguspärast ootust sellele konkreetsele ametikohale teenistusse saada. 4
(8)3-13-482 5) PPA pole võtnud kaebajalt alatiseks võimalust politseitööle asuda. Kaebajal on võimalik PPA uutel konkurssidel vabadele ametikohtadele uuesti kandideerida, millisel juhul tuleb PPA-l kaebaja avaldus taaskord sisuliselt lahendada. Et kaebaja konkreetsel juhul taotletud ametikohale ei sobinud, ei tähenda, et PPA ei võiks leida, et kaebaja sobib täitma mingeid muid teenistusülesandeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AV palub apellatsioonkaebuses (II kd, tl 86-100) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kaebaja on endiselt seisukohal, et nõuetekohast valimiskonkurssi ei toimunud. Kaebaja kontrollis vahetult enne kandideerimistähtaja lõppu kandideerijate arvu ning selgus, et ta oli ainus kandideerija. PPA vaideotsuses väidetu, et kandideerijaid oli 4, on vale. PPA tahtis sellega üksnes näidata, et toimunud on mitme kandidaadiga valimiskonkurss. 2) Seaduses ei ole kehtestatud piiranguid politseiteenistusse naasmiseks seoses eelnevalt distsiplinaarkorras karistatusega, mistõttu ei saa pikka aega tagasi määratud distsiplinaarkaristused olla aluseks isiku teenistusse mittevõtmisele. PPA ei saa enam avalikus teenistuses mittetöötava ja aastaid tagasi teenistusest vabastatud isiku puhul kaaluda isiku kunagise käitumise alusel, kas isik on kõlblik politseis töötamiseks või mitte. Sellega võtab PPA isikult õiguse end rehabiliteerida. Kaebaja iseloomustustest nähtub lisaks distsiplinaarkorras karistatusele ning negatiivsetele isikuomadustele ka see, et teda on korduvalt ergutatud ning tal on ka politseiametnikule sobilikke positiivseid isikuomadusi. Politseiteenistusest kaua aega eemal olnud kaebajale ei saa ette heita, et tal ei ole politseiametnikule sobivaid isikuomadusi. Kaebaja võimet olla ka pärast vahepealset politseiteenistusest eemaloleku aega politseiametnik, saab teha kindlaks üksnes vestluse ja katseaja käigus. 3) Kohus on ebaõigesti viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-18-
  2. Nimetatud asjas oli tegemist edutamise otsustamisega, millele vaieldamatult laieneb juba töösuhtes oleva isiku juhtkonna kaalutlusõigus isiku edasise karjääri üle. Kaebaja soovib aga ametiasutusse naasta ning PPA juhi poolt kaebajal mittesobilike isikuomaduste tuvastamine ei ole õiguspärane, vaid asjakohatu ning sobimatu kaalutlus. Kaebaja suhtes varasemalt tehtud distsiplinaarkäskkirjas arvesse võetud isikuomadused ei ole sellised, mida täiskasvanud inimene ei oleks võimeline muutma või kontrolli all hoidma. Kaebaja kandideerimisdokumentidest ei saanud PPA-le nähtuda, et kaebaja ei vasta kutsesobivusnõuetele. 4) Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-07 selgitanud, et isikul on subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Halduskohus on jätnud selle seisukohaga arvestamata. Halduskohus on kaebaja väidetest ebaõigesti järeldanud, et kaebaja hinnangul pidi ta saama selle koha, millele kandideeris. Kaebaja on pidanud silmas seda, et vastavalt oma eelnevale töökogemusele, haridusele, õigeaegsele avalduse esitamisele ja asjaolule, et ta oli ainuke kandideerija, oli kaebaja sellele ametikohale täieõiguslik kandidaat ja temaga tuli tööle kandideerimisel tegeleda teistega võrdselt. 5) Lisaks esitab kaebaja apellatsioonkaebuses väiteid seonduvalt tema
  3. aastal teenistusest vabastamise aluseks olnud sündmustega ning väljendab rahulolematust teenistusaegse töökorralduse ja ametist vabastamisega. Samuti tuleb kaebaja arvates välja selgitada PPA uue juhi seisukoht kaebaja teenistusse naasmise osas. 5
(8)3-13-482
  1. PPA palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (II kd, tl 111) jätta see rahuldamata, jäädes kõikide varasemalt esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4).

  1. Ringkonnakohus võtab käesoleva asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele täiendavate tõenditena lisatud kaebaja iseloomustused. Tegemist ei ole asjakohatute tõenditega. Tõendite vastuvõtmine ei tingi menetlustähtaegade pikenemist ning vastustaja ei ole tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud. Kohus selgitab, et ei hinda praeguses menetluses kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja õiguspärasust, kuna see on läbinud kohtuliku kontrolli (haldusasi nr 3-07-2427 ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-9-09). Samuti puudub vajadus selgitada välja PPA peadirektori EV seisukohta kaebaja politseiametisse naasmise osas. PPA kui asutus, mille tööd peadirektor juhib, osaleb asja menetluses vastustajana. PPA esindajad on esitanud kohtule oma seisukohad, ei ole kaebust õigeks võtnud ning on sellele vastu vaielnud. Seega on asutuse arvamus kohtule teada. Kaebaja tulevikus politseiametisse kandideerimisega seotud seisukohad väljuksid vaidluse piiridest.
  2. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et PPA ei ole järginud konkursi läbiviimise korda ning konkurss on toimunud üksnes näilikult. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. Vastavalt PPVS (perioodil 01.09.2012 kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni) § 43 lg-le 12 võib politseiametniku ametikohale nimetada avaliku konkursita. Seega ei olnud PPA kohustatud korraldama patrullpolitseiniku leidmiseks avalikku konkurssi ATS § 29 alusel. Patrullpolitseiniku ametikohale kandidaatide otsimine toimus personaliotsingu portaali CV-Online kaudu, kusjuures konkursikuulutusest (I kd, tl 58) ei nähtu, et avalduse oleks saanud esitada üksnes selle portaali kaudu. PPA selgituste kohaselt vaadati ametikohale kandideerinute poolt esitatud dokumendid läbi, kuid ametikoha täitmiseks sobivat kandidaati ei leitud.
  3. PPA-l on politseiteenistusse kandideerinud isikute kutsesobivusnõuetele vastavuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mida tuleb vastavalt haldusmenetluse seaduse § 4 lg-le 2 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Tulenevalt PPVS § 39 lg-st 1 peab politseiametnik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Politseiametnikule esitatavad kutsesobivusnõuded olid kaebaja patrullpolitseinikuks kandideerimise ajal kehtestatud määruse nr 66 § 1 lg-s 1, mille kohaselt peab politseiametnik isikuomaduste poolest olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele: 1) lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas; 2) võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd; 3) kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutab selle eest; 4) hea analüüsi- ja sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme; 5) hea suhtlemisoskusega. See, et kandideerima oodatud isikud pidid vastama eelnimetatud politseiametniku kutsesobivusnõuetele, nähtus ka patrullpolitseiniku leidmiseks CV-Online portaali üles pandud kuulutuselt (I kd, tl 58). Seega oli vastavus Korra nr 66 § 1 lg-s 1 sätestatud kutsesobivusnõuetele üks asjakohastest kaalutlustest, mida PPA võis patrullpolitseiniku leidmiseks valiku tegemisel arvesse võtta.
  4. Vaidlusaluse personaliotsingu toimumise ajal kehtinud ATS-st, PPVS-st ega muudest õigusaktidest ei tulenenud, et politseiametniku ametikohale kandideerinud isikuga peaks 6

(8)3-13-482 tingimata korraldama vestluse. Seda kohustust ei tulenenud PPA-le ka määruse nr 66 § 1 lg-st 2, milles sätestatu kohaselt hinnatakse politseiteenistusse kandideeriva isiku vastavust isikuomaduste nõuetele kutsesobivuse vestluse käigus ning PPVS § 42 lg 3 p-s 2 nimetatud isikutega peetavate vestluste käigus. Viidatud säte nimetab vestlust küll politseiteenistusse kandideerija isikuomaduste nõuetele vastavuse kontrolli meetmena, kuid selles ei ole välistatud kutsesobivusnõuetele vastavuse hindamist muul võimalikul viisil. Sätte sõnastusest saab järeldada, et see peab silmas ennekõike juhtumeid, kus PPA-le ei ole politseiteenistusse kandideerija isikuomadused eelnevalt teada ning pärast nõuetekohaste kandideerimisdokumentide saamist otsustab PPA isikuomaduste kindlakstegemiseks isikuga kohtuda. Personalivaliku põhimõtetega ei saa kuidagi olla kooskõlas kaebaja seisukoht, mille kohaselt peaks PPA politseiteenistusse kandideerija tema isikuomaduste kindlakstegemiseks igal juhul kutsuma vestlusele ning seejärel hindama tema vastavust kutsesobivusnõuetele juba katseaja käigus. Õigusaktidest ei tulene keeldu anda kandidaatidele hinnangut ning teha nende seast esmane valik juba pärast kandideerimisdokumentide saamist. Kaebaja oli enne
  1. aastal patrullpolitseiniku kohale kandideerimist ka varasemalt pikka aega töötanud politseiametnikuna. Seega on selge, et PPA-l oli kaebaja isiku kohta tema uuel kandideerimisel PPA-sse piisavalt andmeid ning kaebaja kutsesobivusnõuetele vastavust oli võimalik hinnata ka ilma määruse nr 66 § 1 lg-s 2 nimetatud vestlust korraldamata.
  2. Halduskohus on vaidlustatud lahendis õigesti viidanud Riigikohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-18-08, milles Riigikohus selgitas ulatusliku kaalutlusõigusega otsuste kohtuliku kontrolli ulatust. Kuivõrd sellisteks otsusteks on nii viimati nimetatud haldusasjas käsitletud otsus ametniku edutamise kohta kui ka praeguses asjas vaidluse all olev personali valimisel tehtud otsus isiku nõuetele vastavuse kohta, on Riigikohtu vastavad seisukohad asjakohased ka praeguses asjas. Vastavalt Riigikohtu selgitusele (vt p 13) ei ole väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste omapärast tingitult nende motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad ning motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtuliku kontrolli ulatust täpsustab

§ 158

lg 3, mille kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 16. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et PPA ei saanud tema kutsesobivusnõuetele vastavuse hindamisel arvestada tema varasemal teenistusajal toime pandud distsipliinirikkumistega seonduvaid asjaolusid, kuna nende eest määratud karistused olid kustunud. Vastavalt PPVS § 40 p-le 4 ei võeta politseiteenistusse isikut, kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta. Kaebaja puhul ei kehti küll PPVS § 40 p-s 4 sätestatud absoluutne teenistusse võtmise keeld, kuid tema varasema teenistuskäigu ajal PPA-le teatavaks saanud asjaolusid ei saa pidada asjakohatuteks ega lubamatuteks kaalutlusteks, mida ei saa arvesse võtta tema uuel kandideerimisel PPA organisatsiooni. Tulenevalt määruse nr 66 § 1 lg-st 1 on politseiteenistusse kandideerija nõuetele vastavuse kontrollimise üheks eesmärgiks see, et politseiteenistusse ametisse võetud isik oleks võimeline täitma politseile pandud kohustusi. Samuti omab olulist tähtsust halduskohtu poolt viidatud eriline usaldussuhe avalikku teenistusse nimetatud isiku ja riigi vahel, millest tulenevalt peab avaliku teenistuja ametisse nimetaval isikul olema veendumus selles, et isik sobib esindama avalikku võimu ja on võimeline täitma avaliku võimu kohustusi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja varasem teenistusalane käitumine toonud kaasa tema politseiteenistusest vabastamise. 7

(8)3-13-482 Ringkonnakohtu hinnangul on selle asjaolu arvesse võtmine kooskõlas kaalutlusõiguse teostamise eesmärkidega ega ületa kaalutlusõiguse piire. PPA ei ole võtnud arvesse kaebajale eelnevalt määratud konkreetseid distsiplinaarkaristusi, vaid tema eelnevalt teenistuses oleku ajal PPA-le teatavaks saanud isikuomadusi ja käitumismaneere. Kaebaja eelnevast teenistusest ei olnud möödunud ka sedavõrd pikk aeg, et PPA veendumust kaebajal teatavate isikuomaduste olemasolu kohta ning nendele toetumist otsuse tegemisel saaks pidada õigusvastaseks. 17. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei nähtu vaidlustatud vaideotsusest, et vastustaja oleks kaebaja kutsesobivusnõuetele vastavuse hindamisel lähtunud asjakohatutest või täiesti lubamatutest kaalutlustest ning ka apellatsioonimenetluses esitatud seisukohad ei anna kohtule alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Seega jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2015 otsus muutmata.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.