← Eesti

3-16-639/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 3. mai 2016, Tartu 3-16-639 Haldusasi AS SEBE kaebus Võru maavanema

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Võru Maavalitsus ja AS SEBE sõlmisid
  2. oktoobril 2008 Võru maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 1.3-1/192 perioodiks
  3. jaanuar 2009 kuni
  4. detsember
  6. Võru Maavalitsus avaldas
  7. jaanuaril 2015 hanketeate “Avalik bussiliinivedu Võru maakonnas” eesmärgiga leida perioodiks
  8. jaanuar 2016 kuni
  9. detsember 2023 Võru maakonnaliine teenindama vedaja, kes võtab kasutusele keskkonnasõbralikud (gaasiküttel töötavad) bussid. Võru maavanem tunnistas
  10. juuni
  11. a korraldusega nr 1-1/15/316 edukaks pakkujaks AS Hansa Bussiliinid.
  12. Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid sõlmisid
  13. augustil 2015 Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/15/413 perioodiks
  14. aprill 2016 kuni
  15. märts
  17. Võru maavanem kuulutas
  18. oktoobri 2015 korraldusega nr 1-1/15/478 välja konkursi „Otselepingu sõlmimine Võru maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks“. Võru Maavalitsus tegi AS-le SEBE
  19. oktoobri 2015 kirjaga nr 13-1/15/1894-1 ettepaneku esitada hinnapakkumused liinikilomeetri hinna kohta liiniveo teenindamiseks avaliku teenindamise lepingu pikendamise korral ajavahemike
  20. jaanuar 2016 kuni
  21. märts 2016 ja
  22. aprill 2016 kuni
  23. september 2016 kohta koos võimalusega viimasel juhul pikendada lepingut (ilma liinikilomeetri hinda muutmata) kuni
  24. detsembrini
  25. AS SEBE vastas
  26. novembri 2015 kirjas nr 130, et perioodil
  27. jaanuar 2016 kuni
  28. märts 2016 saab ta pakkuda teenust maksumusega 1,876 eurot kilomeetri eest ning perioodil
  29. aprill 2016 kuni
  30. september 2016 on tema pakutavaks kilomeetri maksumuseks 1,328 eurot.
  31. Võru maavanem tunnistas
  32. novembri 2015 korraldusega nr 1-1/15/554 „Avalike bussiliinide teenindamiseks läbiviidud konkursi lõpetamine“ konkursi lõppenuks ja jättis konkursil edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga AS Hansa Bussiliinid sõlmimata avaliku teenindamise otselepingu perioodiks
  33. aprill 2016 kuni
  34. september 2016, kuna AS SEBE poolt samaks perioodiks esitatud hinnapakkumus kujuneb tellijale majanduslikult soodsamaks.
  35. Võru Maavalitsus ja AS SEBE sõlmisid
  36. novembril 2015 Võru maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 1.3-1/192 pikendamise kokkuleppe nr 33/15/
  37. Kokkuleppe p 2.1.1 kohaselt pikendati lepingut
  38. jaanuarist 2016 kuni
  39. märtsini 2016 ning lepiti kokku lepingu võimalikus pikendamises pärast p-s 2.1.1 märgitud perioodi lõppemist, märkides, et lepingu võimalikust pikendamisest alates
  40. aprillist 2016 teavitab tellija vedajat ette 2 kuud enne uue perioodi algust. Võru Maavalitsus andis
  41. jaanuaril 2016 AS-le SEBE teada, et alates
  42. aprillist 2016 osutab Võru maakonnas avalikku bussiliiniveo teenust AS Hansa Bussiliinid.
  43. Võru maavanem määras
  44. jaanuari 2016 korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ p-s 1 erakorralise meetmena vedajale AS Hansa Bussiliinid avaliku teenindamise kohustuse, mis seisneb avaliku bussiveoteenuse osutamises Võru maakonnaliinidel ajavahemikul
  45. aprill 2016 kuni
  46. september 2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni
  47. detsembrini 2016 või võimalusega lühendada ajavahemikku
  48. aprill 2016 kuni
  49. september 2016 sõltuvalt gaasitankla valmimisest.
  50. Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid sõlmisid
  51. jaanuaril 2016 Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe nr 3-3/16/
  53. AS SEBE esitas
  54. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema
  55. jaanuari 2016 korralduse nr 11/16/30 ja selle täitmiseks
  56. jaanuaril 2016 sõlmitud kokkuleppe nr 3-3/16/18 kehtivus kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Lisaks palus kaebaja tühistada Võru maavanema
  57. jaanuari
  58. a korraldus nr 1-1/16/30 ja tuvastada selle täitmiseks
  59. jaanuaril 2016 sõlmitud kokkuleppe tühisus ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-16-
  62. märtsi 2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-323 jättis Tartu Halduskohus AS SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimatuse tõttu. 2 AS SEBE esitas Tartu Halduskohtu
  63. märtsi 2016 määruse peale määruskaebuse.
  64. Tartu Ringkonnakohus
  65. märtsi 2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-323 lubas AS SEBE kaebuse muutmist ning luges kaebuse nõueteks Võru maavanema
  66. jaanuari 2016 korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ tühistamine ja
  67. jaanuaril 2016 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe tühisuse tuvastamine, rahuldas määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu
  68. märtsi 2016 määruse, peatas Võru maavanema
  69. jaanuari 2016 korralduse nr 11/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ ning selle täitmiseks
  70. jaanuaril 2016 sõlmitud Võru Maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe kehtivuse kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning saatis asja Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  71. Võru maavanem
  72. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/156 „Võru maavanema
  73. jaanuari
  74. a korralduse nr 1-1/16/30 kehtetuks tunnistamine“ tunnistas kehtetuks Võru maavanema korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ ja AS-ga Hansa Bussiliinid
  75. jaanuaril 2016 sõlmitud „Võru maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkulepe“ nr 3-3/16/
  78. märtsi 2016 korraldusega nr 1-1/16/158 tunnistas Võru maavanem kehtetuks oma
  79. oktoobri 2015 korraldusega moodustatud konkursi komisjoni toimingu vastavalt komisjoni
  80. novembri 2015 koosoleku protokolli nr 71/15/171 p-le 4 „Majanduslikult soodsama hinna selgitamine“ ning pani komisjonile korralduse p-des 2.1 ja 2.2 nimetatud kohustused.
  81. Võru maavanem teatas
  82. märtsi
  83. a kirjaga nr 13-1/16/698-1 AS-le SEBE, et kõik poolte vahelised lepingulised suhted lõppevad
  84. märtsil
  86. Võru maavanem
  87. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 „Võru maavanema korralduse kehtetuks tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“ p-s 1 tunnistas kehtetuks Võru maavanema
  88. novembri 2015 korralduse nr 1-1/15/554 „Avalike bussiliinide teenindamiseks läbiviidud konkursi lõpetamine“, p-s 2 kinnitas konkursi „Otselepingu sõlmimine Võru maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks“ tulemusena
  89. märtsil 2016 konkursi komisjoni poolt tehtud järeldused majanduslikult soodsama võimaluse hindamisel vastavalt komisjoni
  90. märtsi 2016 protokollile nr 7-1/16/19-1 ja käesolevas korralduses esitatud kaalutlustele ning p-s 3 bussiveoteenuse jätkamiseks Võru maakonnas alates
  91. aprillist 2016 otsustas sõlmida otselepingu, liinikilomeetri hinnaga 1,346 €/km AS-ga Hansa Bussiliinid vastavalt konkursi komisjoni
  92. novembri 2015 protokolli nr 7-1/15/17-1 p-le 3 ja konkursi komisjoni
  93. märtsi 2016 protokollile nr 71/16/19-
  96. märtsil 2016 sõlmisid Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid liiniveo avaliku teenindamise otselepingu nr 3-3/16/101 tähtajaga
  97. aprill 2016 kuni
  98. september 2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni
  99. detsembrini
  101. Tartu Halduskohtusse saabus
  102. märtsil 2016 AS SEBE taotlus kaebuse täiendamiseks haldusasjas nr 3-16-
  103. Kaebaja esitas kaebuse Võru maavanema
  104. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 „Võru maavanema korralduse kehtetuks tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“ tühistamiseks ning nimetatud korralduse p-s 3 tehtud otsustusest lähtudes sõlmitud või sõlmitava tsiviilõigusliku kokkuleppe (otselepingu) tühisuse tuvastamiseks. Kaebuses on esitatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras nimetatud korralduse ja selle p-s 3 tehtud otsustusest lähtudes sõlmitud 3 või sõlmitava tsiviilõigusliku kokkuleppe (otselepingu) kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotluses, et vastustaja on asunud viimasel hetkel enne praegu kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist astuma samme Tartu Ringkonnakohtu
  105. märtsi 2016 määruse haldusasjas nr 3-16-323 täitmisest kõrvalehoidmiseks ja hilise tegutsemisega kaebaja õiguskaitsevõimaluste välistamiseks. Sisuliselt on vastustaja loonud formaalselt kehtivana sama õigusliku olukorra, mille suhtes kaebaja oma kaebuse haldusasjas nr 316-323 esitas ja mis Tartu Ringkonnakohtu määruse valguses tuleb lugeda lubamatuks. Õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, kuna kaebaja on jätkuvalt valmis avalikku teenust osutama. Samuti on kehtiv vastustaja ja kolmanda isiku vahel
  106. augustil 2015 sõlmitud ja
  107. aprillist 2016 jõustuv avaliku teenindamise leping, mille täitmisest keeldumiseks kolmanda isiku poolt ja täitmise nõudmisest hoidmiseks vastustaja poolt puudub Tartu Ringkonnakohtu
  108. märtsi 2016 määrusest nähtuvalt igasugune õiguslik alus.
  109. Tartu Halduskohus
  110. aprilli
  111. a määrusega haldusasjas nr 3-16-323 jättis taotluse kaebuse täiendamiseks rahuldamata ja kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-
  113. Tartu Halduskohus jättis
  114. aprilli
  115. a määrusega AS SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul esines esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei saa kaebaja jätkata avaliku teenuse osutamist Võru maakonnas, kuna kaebaja asemel teostab reisijate vedu AS Hansa Bussiliinid. On ilmselge, et eelnev võib kaebajale kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi, sh varalist kahju. Halduskohus leidis, et asja materjale arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et esitatud kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebus on perspektiivikas. Siiski ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik pidada eduväljavaateid nii heaks, et oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine üksnes seetõttu. Põhjendatud on Võru Maavalitsuse väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks oleks otsene ja suur majanduslik kahju puudutatud isikule AS-le Hansa Bussiliinid. Samas kaasneb majanduslik kahju ka kaebajale, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Halduskohus võttis lisaks AS Hansa Bussiliinid huvidele arvesse ka äriühingu töötajate huvisid. Halduskohus märkis, et töötajatega on sõlmitud töölepingud ning neile on tekkinud õigustatud ootus, et nad saavad ASga Hansa Bussiliinid töösuhet jätkata ning nad ei jää sissetulekuta. Kuigi kaebaja kinnitab, et jätkaks ise töösuhet AS Hansa Bussiliinid bussijuhtidega, siis ei saa selles halduskohtu hinnangul kindel olla, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärg ei ole avaliku teenindamise lepingu pikendamine AS-ga SEBE, vaid avaliku teenuse osutamise katkemine AS Hansa Bussiliinid poolt. Halduskohus nõustus Võru Maavalitsusega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks kaalukat avalikku huvi, milleks on avaliku bussiliiniveo teenuse häireteta jätkumine. Halduskohus märkis, et AS Hansa Bussiliinid alustas sõitjate vedu juba
  116. aprillil 2016 ning seega esialgse õiguskaitse kohaldamisel katkeks teadmata ajaks bussiliiniveoteenus. Halduskohus ei kahelnud kaebaja võimekuses teostada avalikku teenust. Halduskohus pidas aga usutavaks vastustaja väidet, et ilma häireteta on vana vedajat võimatu uuesti bussiliiniveole suunata. Pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist peaks Võru Maavalitsus leidma uue lahenduse, et tagada avalike vedude jätkumine. Isegi, kui Võru Maavalitsus pikendaks kaebajaga avaliku teenindamise lepingut, tekiks viivitus vedude teostamisel, arvestades, et Võru Maavalitsus ja kaebaja peavad pikendama lepingut, kaebaja peab sõlmima töölepingud bussijuhtidega, planeerima veod jne. Halduskohus leidis, et eeltoodu häiriks oluliselt reisijaid ning Võrumaal asuvaid ettevõtteid ja asutusi. 4 Halduskohus nentis, et kaebaja võimalused oma õigusi efektiivselt kaitsta on piiratud, kuid leidis, et siiski ei kaalu kaebaja õiguste riive üle avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi. Samuti tuli halduskohtu hinnangul arvestada, et kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on võimalik suures osas hüvitada rahaliselt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  117. AS SEBE esitas
  118. aprillil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  119. aprilli 2016 määrus ning rahuldada AS SEBE esialgse õiguskaitse taotlus ja esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema
  120. märtsi 2016 korralduse nr 11/16/159 „Võru maavanema korralduse kehtetuks tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“ kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni; peatada korraldusest nr 11/16/159 lähtudes
  121. märtsil 2016 sõlmitud „Liiniveo avaliku teenindamise otselepingu“ nr 33/16/101 kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, esialgse õiguskaitse määruse jõustumisega kohtu äranägemisel mõistliku aja jooksul ning kohustada Võru Maavalitsust tegema kolme tööpäeva jooksul määruse teatavakstegemisest vajalikud toimingud reisijateveo teenuse tagamiseks Võru maakonnas õiguspärasel viisil.
  122. AS SEBE hinnangul kahjustab kohtuvõimu eiramine vastustaja poolt avalikku huvi. Vastustaja on Tartu Ringkonnakohtu
  123. märtsi 2016 määruse haldusasjas nr 3-16323 seisukohti eirates kaebaja odavama hinnapakkumuse alusel avaliku teenindamise lepingu õiguspärase pikendamise asemel avanud formaalselt uuesti hinnapakkumuste võrdlemise protseduuri. Uus otseleping kolmanda isikuga sõlmiti ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg-s 4 lubatust üle nelja korra suuremas mahus ning vaatamata lg-s 5 sätestatud keelule paralleelselt kehtiva avaliku teenindamise lepinguga. Kaebaja märgib, et vastustaja käitumist iseloomustab see, et andes hindamiskomisjonile
  124. märtsil 2016 korralduse hinnapakkumisi uuesti hinnata, allkirjastas maavanem mõnesekundilise viitega juba teate kaebajale kõigi lepinguliste suhete lõppemise kohta alates järgmisest päevast, mis tähendab, et mingit sisulist hinnapakkumiste võrdlemist ei olnud plaaniski läbi viia. Sealjuures pärast Tartu Ringkonnakohtu määruse tegemist
  125. märtsil 2016, mis esialgse õiguskaitse osas ei olnud edasikaevatav, ootas vastustaja järgmiste sammudega kuni viimase hetkeni enne kaebaja avaliku teenindamise lepingu kehtivuse lõppu, mis ei jätnud kaebajale mingit sisulist võimalust oma õigusi enne uue ajutise lepingu kehtima hakkamist kohtus kaitsta. Samuti riivab oluliselt avalikku huvi kalleima võimaliku valiku rakendamine avaliku teenuse tagamiseks. Võrreldes ühe võimaliku õiguspärase käitumisviisiga, kolmandalt isikult avaliku teenindamise lepingu täitmise nõudmisega, on vastustaja võtnud kohustuse raisata suurusjärgus pool miljonit eurot avalikke vahendeid. Kaevatud korralduse ja lepingu tulemusena on kolmandal isikul võimalik osutada teenust avaliku teenindamise lepingus kokkulepitud liinikilomeetri hinnast (0,917 eurot/km) ligi poole võrra kallima hinnaga (1,346 eurot/km), osutada teenust keskkonnasäästlikke gaasibusse kasutamata ja bussijuhtidele avaliku teenindamise lepinguga tagatud palgataset tagamata. Kaebaja väitel tekib ajutisest lepingust hinnaerinevuse tõttu oluline avaliku raha täiendav kulu summas 22 842 eurot ka võrreldes kaebajaga avaliku teenindamise lepingu õiguspärase pikendamisega. Lisaks antakse kaebaja hinnangul AS-le Hansa Bussiliinid ebaseaduslikult võimalus rikkuda avaliku teenindamise lepingut ja välistada lepingu rikkumise negatiivsed tagajärjed. Kaebaja hinnangul sisuliselt manipuleeritakse selliselt riigihankemenetlusega, kuivõrd esimeseks tulnud pakkujalt ei nõuta reaalselt võidu eelduseks olnud lubaduste täitmist. Teised pakkujad hankemenetluses sellise võimalusega arvestada ei saanud.
  126. Kaebaja hinnangul ei riivaks esialgne õiguskaitse AS Hansa Bussiliinid seadusega kaitstavaid õigusi. Kolmas isik on menetlusosalisena teadlik haldusasjas nr 3-16-323 5 tehtud määrusest ja selle õiguslikust tagajärjest. Kolmas isik professionaalse ettevõtjana pidi vastustajaga uuesti samasisulist ajutist lepingut sõlmides teadma ja hindama riske, mis kaasnevad ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega. Seetõttu ei saa kaebaja hinnangul kolmandal isikul tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamisest kahju, millega ta ei oleks pidanud vastustaja õigusvastast käitumist aktsepteerides arvestama. Vastustaja õigusrikkumise kaudu võimalikuks muutunud täiendava tulu teenimist ei saa lugeda kolmanda isiku seadusega kaitstavaks huviks, mistõttu ei saa halduskohtu vastav kaalutlus olla asjakohane.
  127. Kaebaja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik avalikku huvi kahjustamata. Võimalik oht avalikule huvile teenuse ajutise katkemise või häirumise näol ei ole tegelik ning kohtul on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldades selline risk välistada. Halduskohus on lähtunud oma hinnangu andmisel üksnes võimalusest, et esialgse õiguskaitse korras peatuks ajutise lepingu kehtivus määruse teatavakstegemise hetkest.

§ 252

lg 3 kohaselt on kohtul pädevus kaalutlusõiguse alusel määrata esialgse õiguskaitse määruse jõustumise aeg. Samuti on kohtul võimalik näiteks määrata, et kaevatava korralduse kehtivus peatub koheselt, kuid ajutise lepingu täitmine tuleb lõpetada teatud ajalise viitega. Kuigi kaebaja oleks võimeline tagama Võru maakonnas teenuse osutamise ülevõtmise oma Tartu ja Ida-Viru liinigruppide ning tütarettevõtte Eesti Buss OÜ reservi arvel ka kiiremini, siis oleks avaliku teenuse osutamine kuni

  1. märtsini 2016 toiminud lahendusega identsel viisil võimalik taastada 15 tööpäeva jooksul. Kohaldades esialgset õiguskaitset sellise viiteajaga, oleks kohtul võimalik kaebaja hinnangul kõiki avaliku teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi riske vältida.
  3. aprillil 2016 esitas Võru Maavalitsus vastuse määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebuses esitatud taotlused on põhjendamatud ja vastuolus oluliste avalike huvidega. Halduskohus on õigesti märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks kaalukat avalikku huvi (avaliku bussiliiniveo teenuse häireteta jätkumine) ja tooks kaasa majandusliku kahju puudutatud isikule AS-le Hansa Bussiliinid. Halduskohus on õigustatult arvestanud ka alates ASs Hansa Bussiliinid töötavate bussijuhtide ja teiste töötajatega, kelle huvid töösuhte katkemise tõttu saavad esialgse õiguskaitse kohaldamisel oluliselt riivatud. Määruskaebuses on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatud eelkõige viitega Tartu Ringkonnakohtu
  4. märtsi 2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-
  5. Tulenevalt sellest, et ÜTS § 21 lg 3 ja § 22 eristavad erakorralisi meetmeid, mida pädev asutus võib kasutada juhul, kui ilmneb teenuse katkemise oht, tuleb meetme kohaldamise õiguspärasust hinnates kontrollida selle õiguslikku alust. Seetõttu on asjakohane aru saada, et Ringkonnakohus jõudis
  6. märtsi 2016 määruses järeldusele, et Võru Maavalitsus ei olnud antud juhul õigustatud rakendama kolmandat (viimast) erakorralist meedet – erakorralise kohustuse määramist.
  7. märtsil 2016 sõlmitud otseleping ei ole riigihanke tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu muutmine ega mingil muul moel selle tingimustega seostatav. Otseleping on sõlmitud majanduslikku soodsust kaaludes iseseisva lepinguna ÜTS § 21 lg 3 p 2 alusel, et ära hoida teenuse osutamise katkemine. Kaebaja tõlgendus, et antud juhul ei ole õigust sõlmida otselepingut, kuna seda ei võimalda ÜTS § 21 lg-s 4 ja 5 kehtestatu, ei ole kooskõlas sätete sõnastuse ja mõttega. Nendes on piirangud kehtestatud tavaolukorra jaoks, kus otselepingu sõlmimise võimalikkuse kaalumise aluseks on liinikilomeetrite arv aastas, kuid need ei kehti ÜTS § 21 lg-s 3 sätestatud eriolukorra kohta. Väär on kaebaja väide, et otselepingu põhjustab avalike vahendite raiskamise suures ulatuses. Käesoleval juhul on olemas oluline avalik huvi säilitada olemasolev olukord, et jätkuks häireteta bussiliinivedu, millega reisijad on alates
  8. aprillist 2016 harjunud, põhjendamatuid muudatusi tegemata. Avalikkuse huve silmas pidades on äärmiselt oluline, et bussiveoteenus on osutatud 6 nii, et reisijate turvalisus oleks täielikult garanteeritud.
  9. märtsi 2016 liiklusjärelevalve tuvastas, et juhusliku valimina 9-st kontrollitud kaebaja bussist 7 bussi (mis on 80 % kontrollitud bussidest) ei olnud tehniliselt korras, mistõttu need tuli suunata erakorralisele ülevaatusele. AS-l SEBE ei ole teenuse osutamise lõppemisest tekkinud majanduslikku kahju. Vastustaja teatas kaebajale lepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Samas sai kaebaja käesoleva aasta esimesel kolmel kuul keskmisest oluliselt suuremat toetust, kuid ei pidanud tegema investeeringuid ega panustanud teenuse kvaliteedi parandamisse. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks Võrumaa bussiliiniveolt kõrvaldada AS Hansa Bussiliiniveod, kuid arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel AS SEBE bussiliiniveoteenust osutama asuks, sest leping on lõppenud
  10. märtsil
  11. AS SEBE seisukoht, et teenuse katkemise ohu korral on pädev asutus valikuvõimaluseta kohustatud pikendama avaliku teenindamise lepingut senise vedajaga, ei ole kooskõlas ÜTS § 21 lg-s 1 kehtestatud nõudega, et pädev asutus valib vedaja, lähtudes riigihangete seadusest ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud erisusi.
  12. AS Hansa Bussiliinid esitas
  13. aprillil 2016 vastuse määruskaebusele, leides et esialgse õiguskaitse kohaldamine pole olulise avaliku huvi ning kolmanda isiku õiguste kahjustumise tõttu lubatav. Vaidlustatud korralduse andmisel aluseks võetud kaalutlused majanduslikult soodsama võimaluse välja selgitamisel on ainuvõimalikud. Vastustaja on muuhulgas õigesti arvestanud, et kaebaja pakutud kilomeetri hinnale tuleb juurde lisada kulu, mis seisneb mh kolmanda isiku poolt
  14. augustil 2015 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu nr 33/15/413 täitmiseks soetatud gaasibusside seisukulu kompenseerimises kolmandale isikule. Erinevalt varasemast osutab kolmas isik käesoleval ajal Võru maakonnas bussiveoteenust. Tulenevalt kolmanda isikuga sõlmitud kehtivast ja kohaselt täidetavast otselepingust on esialgse õiguskaitse kaalumise asjaolud võrreldes ringkonnakohtu
  15. märtsi 2016 määruse tegemise ajaga põhimõtteliselt erinevad ning esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi ja kaebaja õigusi kahjustamata ei ole võimalik. Vastustaja on õiguspäraselt kindlaks teinud, et majanduslikult soodsam oli kolmanda isikuga otselepingu sõlmimine. Majanduslikult ebasoodsama variandi valik oleks vastuolus ÜTS § 21 lg-ga
  16. Kaebaja eksib, kui leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamisel peaks vastustaja andma bussiveoteenuse osutamise Võru maakonnas kolmandalt isikult üle kaebajale. ÜTS § 21 lg 3 ei sätesta kaebajale kui senisele vedajale nõudeõigust lepingu pikendamisele, vaid üksnes juhised vastustajale kui pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise otsese ohu korral tegutsemiseks. Lisaks ei saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine viia kehtetuks muutunud avaliku teenindamise lepingu pikendamiseni, s.t ÜTS § 21 lg 3 p 1 alternatiiv on ära langenud. Kolmas isik on bussiliinide nõuetekohase ja tõrgeteta teenindamise eesmärgil teinud otselepingu täitmiseks märkimisväärselt investeeringuid, mh busside soetamise, bussijuhtide ja teiste töötajatega (nt logistikajuhi, tehnikajuhi, lukksepa, dispetšerite) töölepingute sõlmimise ja muude kulutuste näol. Esialgse õiguskaitse kohaldamine muudaks kolmanda isiku poolt tehtud investeeringud eesmärgipäratuks ja tooks kolmanda isiku jaoks kaasa olulise majandusliku kahju. Põhjendamatu on määruskaebuses avaldatu, justkui oleks kaebajal võimalik hetkel kolmanda isiku teenistuses töötavate bussijuhtide ja muu personaliga esialgse õiguskaitse rakendamisel lihtsasti ja väikse ajakuluga töölepingud sõlmida. Sellekohased väited on spekulatiivsed ja paljasõnalised. Kaebajal ei saa olla mingit kindlust, et tal õnnestub hetkel kolmanda isiku alluvuses töötav vajalik personal enda ettevõttesse üle tuua, seda ammugi 5 tööpäeva jooksul. Vastustajal ei oleks olnud õigust nõuda kolmandalt isikult
  17. augustil 2015 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kohast täitmist, sh uute gaasibusside kasutamist. Kolmas isik on haldusasja 7 nr 3-16-323 menetluses korduvalt selgitanud, et hankedokumendid ega hankeleping ei näinud ette pakkuja kohustust gaasibusside tankimistaristu loomiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 27. Tulenevalt

§ 249

lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sama paragrahvi esimese lõike järgi võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

  1. Käesoleval juhul on AS SEBE taotlenud esialgse õiguskaitse korras Võru Maavanema
  2. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 kehtivuse peatamist ja korralduse punkti 3 alusel sõlmitud otselepingu kehtivuse peatamist kohtumenetluse ajaks käesolevas asjas. Halduskohus on kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja huvi ei ole sedavõrd kaalukas, et õigustaks esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamist vastuolus avaliku ja kolmandate isikute huviga. Halduskohus pidas sealjuures oluliseks, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamise vahetuks tagajärjeks ei ole kaebaja õigus asuda Võru maakonna bussiliinidel reisijateovedu teostama ja saada selle eest toetust.
  3. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et käesolevas menetlusstaadiumis, pidades silmas ka ringkonnakohtu
  4. märtsi 2016 määruses haldusasjas nr 3-16-323 väljendatud seisukohti, ei ole alust pidada AS SEBE kaebust perspektiivituks. Samas on vastustaja ja kolmas isik põhjendatult leidnud, et pärast
  5. märtsi 2016 on asjaolud oluliselt muutunud, mistõttu tingib kaalukas avalik huvi, mida toetab kolmanda isiku huvi käesolevas asjas kaevatava Võru Maavanema korralduse kehtivuse peatamata jätmiseks, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise.
  6. Sarnaselt halduskohtule mõistab ringkonnakohus AS SEBE kaebust selliselt, et kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks olukorda, kus alates
  7. aprillist 2016 ei ole tal enam võimalik osutada reisijateveo teenust Võru maakonna bussiliinidel ega saada selle eest toetust.
  8. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei too automaatselt kaasa olukorda, kus kaebaja saaks asuda sõitjateveoteenust teenust osutama. Käesolevas asjas kaevatava Võru Maavanema korralduse kehtivuse kõrvaldamisel puudub haldusakt, mis määratleb, kes ja millistel tingimustel on õigustatud Võru maakonna liinidel sõitjateveoteenust osutama. Kuid asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et vastustajal sellises olukorras puuduks muu õiguspärane võimalus, kui sõlmida kaebajaga otseleping teenuse osutamiseks või panna kaebajale avaliku teenindamise kohustus erakorralise meetmena vastavalt ÜTS §-le 22 haldusaktiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli vastustajal õiguspäraselt toimides võimalik jõuda tulemuseni, et alates
  9. aprillist 2016 jätkab reisijateveo teenuse osutamist Võru maakonna bussiliinidel AS SEBE, kui ka selleni, et teenust osutab AS Hansa Bussiliinid. Ringkonnakohus muudab siinjuures
  10. märtsi 2016 määruses asjas nr 3-16-323 väljendatud seisukohta, et otselepingu sõlmimine ÜTS § 21 lg 3 p 2 8 alusel AS-ga Hansa Bussiliinid on välistatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangute tõttu.
  11. Tulenevalt ÜTS § 21 lg-st 4 on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud juhtudele lubatud otselepingu sõlmimine piiratud kilometraažiks. ÜTS § 21 lg 5 järgi ei ole lubatud otselepingu sõlmimine vedajaga, kellega pädeval asutusel on juba avaliku teenuse osutamise leping, välja arvatud EÜ määruse nr 1370/2007 artikli 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. Määrava tähendusega on sätetes kasutatud mõisted „lisaks“ ja „välja arvatud“, osutades sellele, et tegemist on siseriikliku õigusega kehtestatud täiendava võimalusega avaliku teenuse otselepingu sõlmimiseks, mida EÜ määruses nr 1370/2007 sellisena sätestatud ei ole. EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 2 näeb ette võimaluse avaliku teenuse otselepingu sõlmimiseks üksusega, kelle üle pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga. Sama artikli viies lõige sätestab pädevale asutusele võimaluse otselepingu sõlmimiseks teenuste osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks olukorraks. Kuna ÜTS § 21 lg-s 3 on sätestatud meetmed juhuks, kui esineb teenuse katkemise oht, siis nende meetmete rakendamisel ei kohaldu sama paragrahvi järgnevates lõigetes loetletud piirangud otselepingu sõlmimiseks, kuna tegemist on EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5 olukorraga. Ka
  12. märtsil 2013 Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (404SE) seletuskirja kohaselt on ÜTS § 21 lg-te 4 ja 5 regulatsiooni eesmärk lisavõimalusena lubada avaliku teenuse otselepingute sõlmimist olukorras, kus veomaht on väike, toetades selliselt kohalikke väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Lõikes viis sätestatud piirang peab aga välistama väikesemahuliste otselepingute kuritarvitamise liinide grupeerimise kaudu hankekohustuse eiramiseks. Seetõttu ka käesoleval juhul, vaatamata sellele, vastustaja on
  13. augustil 2015 sõlminud ASga Hansa Bussiliinid avaliku teenuse lepingu ning otselepinguga määratletud veoteenuse maht ületab 200 000 kilomeetrit aastas, ei olnud välistatud otselepingu sõlmimine ASga Hansa Bussiliinid eeldusel, et otselepingu sõlmimine on otsustatud kohases menetluses õiguspäraselt ÜTS § 21 lg 3 tingimustele vastavalt. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu riigihangete seaduse § 69 lg-le 3, mille järgi on lubatud hankelepingu muutmine, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Ei saa välistada, et käesoleval juhul võivad asjaolud õigustada
  14. oktoobril 2015 hankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenuse lepingu muutmist.
  15. Eeltoodud põhjustel on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise vahetuks tagajärjeks ei ole kaebaja taotletava eesmärgi saavutamine. Samuti ei saa vastavalt asjaoludele pidada ülekaalukalt tõenäoliseks võimalust, et vastustaja toimingud selles olukorras tooks kaasa otselepingu sõlmimise kaebajaga. Samas möönab ringkonnakohus, et otselepingu perioodi (s.o kuni
  16. september 2016, võimalusega pikendada lepingut
  17. aasta lõpuni) ja haldusasja nr 3-16-639 eeldatavat kestust silmas pidades on kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine jõustunud kohtulahendi kaudu vähemalt raskendatud. Seetõttu peab ringkonnakohus siiski võimalikuks jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjena tuleb aga arvestada, et meetme rakendamisel loodetud kasu kaebaja õiguste teostamisele ei pruugi saabuda. 9
  18. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja huve avalike ja kolmandate isikute huvidega kaaludes põhjendatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud. Kaebaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et kaebaja kahju temaga otselepingu pikendamata jätmisest on eelkõige seotud tulu teenimise võimalusest ilmajäämisega. Kaebaja väidetest ilmneb, et Võru maakonna bussiliinidel sõitjateveoteenuse osutamisel osalenud AS SEBE töötajatega on valdavas enamuses töölepingud lõpetatud ja suur osa neist on asunud tööle ASs Hansa Bussiliinid. Kaebaja ei ole väitnud, et talle tekiks otsest kahju teenuse osutamiseks vajalike busside olemasolu või teenindusbaasi ülalpidamise tõttu. Asjaoludest saab järeldada, et kaebaja on oma tegevuse korraldamisel arvestanud sõitjateveoteenuse lõpetamisega ning võtnud meetmeid selle majanduslikult kahjuliku mõju vältimiseks. Samas tuleb tõdeda, et kaebuse rahuldamise korral tõenäoliselt ei oleks võimalik kaebaja õiguste rikkumist kõrvaldada ning tegelikult kasutatavaks õiguskaitsevahendiks saab olla üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine. Viimane on aga kaebaja jaoks koormav, kuna tal tuleb tõendada tekkinud kahju suurus ning selle seos vastustaja tegevusega. Kohtupraktika ei soosi aga saamata jäänud tulu hüvitamist, mistõttu ei ole ka kahju hüvitamise kaudu tagatud kaebaja asetamine olukorda, milles ta oleks esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu.
  19. Samas tuleb avalikku huvi sõitjateveoteenuse häireteta toimiseks pidada sedavõrd kaalukaks, et see iseenesest õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul esineb tegelik oht avaliku huvi kahjustamiseks isegi juhul, kui kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja osutatud viitajaga. Teenuse osutaja vahetumine mõjutab paratamatult teenuse kvaliteeti. Kaebajaga otselepingu sõlmimise ettenähtavaks tagajärjeks on aga teenuse osutaja teistkordne vahetumine suhteliselt lühikese aja jooksul, kuna otselepingu perioodi lõppemisel tuleb teenuse osutamine taas AS-le Hansa Bussiliinid üle anda. Vaatamata kaebaja sellekohasele kinnitusele ei saa siiski olla täit kindlust selles, et kaebaja on enda nimetatud 15-päevase tähtaja möödudes valmis nõuetekohast teenust osutama. Näiteks ei saa olla kindlust, et kaebaja saab tööle võtta käesoleval ajal AS-s Hansa Bussiliinid töötavad bussijuhid. Olukorras, kus on ette näha vajadus bussijuhtide uuesti palkamiseks juba vähem kui viie kuu pärast, ei ole välistatud, et AS Hansa Bussiliinid rakendab vähemalt osa bussijuhte suvekuudel teistes ülesannetes ega lõpeta nendega töölepinguid. Ka ei saa täiesti ebaoluliseks pidada asjaolu, et
  20. märtsil 2016 toimunud tehniline kontroll tuvastas kaebaja bussidel olulises osas tehniliste nõuete rikkumisi, millest osa oli ka sellise iseloomuga, mis võivad vahetult mõjutada liiklusohutust. Seetõttu puudub alus eeldada, et AS SEBE pakuks AS-ga Hansa Bussiliinid võrreldes parema kvaliteediga sõitjateveoteenust. ASl SEBE on sõitjateveoteenuse osutamisel Võru maakonnas küll pikaajaline kogemus, kuid käesolevaks ajaks on oluline osa seda kogemust kandvaid töötajaid ettevõttest lahkunud. Seega on praeguseks kujunenud situatsioon, kus sõitjateveoteenuse üleandmisel kaebajale saaks eitada ohtu teenuse kvaliteedi, kaasa arvatud teenuse toimekindluse, languseks üksnes juhul, kui kaebajal õnnestub üheaegselt täita mitu olulist tingimust. Kusjuures osa tingimusi (näiteks töötajate värbamine) ei sõltu ainuüksi kaebajast. Seetõttu tuleb pidada tõenäoliseks, et juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lõpptulemusena viiks kaebaja määramiseni avaliku teenuse osutajaks, tooks see ühtlasi kaasa teenuse kvaliteedi kahjustamise. Tõenäosus teenuse kvaliteedi kahjustamiseks oleks seda suurem, mida vähem aega on kaebajal sõitjateveoteenuse osutamiseks valmistumiseks.
  21. Vaidlust ei ole ka selles, et AS Hansa Bussiliinid on teinud kulutusi sõitjateveoteenuse osutamiseks Võru maakonnas. Muu hulgas on kolmas isik sõlminud töölepingud bussijuhtide ja abipersonaliga ning kasutuslepingud remondibaasi ja parkla kasutamiseks. Ei ole alust eeldada, et ka sõitajateveoteenuse osutamise (ajutisel) lõpetamisel oleks kolmandal isikul võimalik täiendavate kuludeta võetud lepingulistest 10 kohustustest vabaneda, säilitades samal ajal võimekuse sõitjateveoteenuse osutamiseks
  22. aasta sügisel. Samuti tuleb jaatada esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjulikku mõju kolmanda isiku töötajatele, kuna töö jätkumine ei ole nende jaoks tagatud. Viimane omakorda võib tingida selle, et osa töötajatest otsustab muu töö või muus asukohas töö kasuks, raskendades selliselt personali palkamist nii kaebaja kui hiljem ka kolmanda isiku jaoks. Eelnevalt selgitas ringkonnakohus, miks ei saa välistada õiguspärast võimalust kolmandale isiku poolt sõitjateveoteenuse osutamiseks alates
  23. aprillist
  24. Samadel põhjustel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks heita AS-le Hansa Bussiliinid ette teadlikult õigusvastasesse õigussuhtesse astumist otselepingu sõlmimisel. Kolmas isik pidi otsuse otselepingu sõlmimise või sellest keeldumise kohta tegema piiratud ajaressursi tingimustes. Seepärast isegi juhul, kui hiljem kohtumenetluses ilmneb, et vastustaja tegevus otselepingu sõlmimisel ei olnud õiguspärane, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel alust pidada kolmandat isikut lepingu kehtivuse riisiko kandjaks ja tema huve käesoleval ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvesse mitte võtta.
  25. Sõitjateveoteenuse hind on avaliku teenuse lepingu sõlmimisel avaliku huvi seisukohast kahtlemata oluline. Majandusliku efektiivsuse argumenti otselepingu sõlmimisel rõhutab ka ÜTS § 21 lg 3, nähes ette kohustuse valida majanduslikult soodsam võimalus. Kaebaja pakutud liinikilomeetri hind 1,328 ei erine aga AS Hansa Bussiliinid pakutud liinikilomeetri hinnast 1,346 sedavõrd oluliselt, et ainuüksi sellel põhjusel jaatada avalikku huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastustaja tegevuse õiguspärasusele AS-ga Hansa Bussiliinid otselepingu sõlmimisel, muu hulgas majandusliku efektiivsuse kriteeriumi järgimisel, saab hinnangu anda asja sisulisel lahendamisel.
  26. Eeltoodu alusel jääb AS SEBE määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  27. aprilli 2016 määrus muutmata. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 11 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.