663 lg 6 alusel kohtunikule.
Avaldaja seaduslik esindaja kinnitas kohtunõude kättesaamist 09.02.2016, kuid kohtu poolt märgitud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes
lg 2, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. 10.
lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida:1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb; 2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
lg 1 p 3 kohaselt tuleb protsessuaalses taotluses märkida, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. 11. Tsiviilasja materjalide kohaselt sisaldab maakohtule 21.10.2015 esitatud määruskaebus majandusaasta aruannete esitamise tähtaja pikendamise taotlust ja selle põhjendust, kuid puuduvad avaldaja põhjendused, miks on kandemäärus Ä 2
lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. 13.
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. 14. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud lähtuma
ja
lg 1 sätestatust ning andma avaldajale määruskaebuse seaduse nõuetele mittevastavusest tulenevalt tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, nende kõrvaldamata jätmisel määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduma. Kuna maakohus eelnevast ei juhindunud, on maakohus seaduse nõuetele mittevastava määruskaebuse menetlusse võtmisega rikkunud eelnimetatud menetlusõiguse norme. 15.
lg 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg 2 tulenevalt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 5 alusel kontrollinud, et avaldaja ei ole määruse tegemise seisuga registripidajale esitanud ka nõutud majandusaasta aruandeid. Seega tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 18.
lg 6 tulenevalt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse kulud juriidiline isik (st avaldaja). Tsiviilasja materjalide kohaselt on avaldaja määruskaebuselt tasunud riigilõivu summas 50 eurot (tlk 15).
lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes menetlusosalise avalduse aluse, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.