3. Määruse põhjenduste kohaselt ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kohaldatakse rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. EÜ 22.12.2000 määruse nr 44/2001 art 22 lg 5 sätestab, et erandkorras on pädevad kohtuotsuste täitmisega seotud menetluste puhul selle liikmesriigi kohtud, kus otsus on täidetud või kuulub täitmisele, olenemata menetlusosalise alalisest elukohast. Kuivõrd hageja suhtes on alustanud täitemenetlust Soome Vabariigi kohtutäitur, siis ei allu käesolev avaldus Eesti Vabariigi kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagejal tuleb vastav hagiavaldus esitada Soome Vabariigi kohtule. 4.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruskaebus
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja poolt esitatud uut asjaolu, kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi asjaoludena on avaldatud, et hageja suhtes on ühe ja sama võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetlused nii Eestis kui ka välisriigis, ei ole alust keelduda hagi menetlusse võtmisest viitega EÜ määruse nr 44/2001 art 22 lg 5 ja hagi menetlusse võtmisel tuleb kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda TMS § 11 sätestatust. Hagejal tuleb lasta aga täpsustada, millist täitemenetlust ta Eestis lubamatuks tahab tunnistada ehk hagi eset. 10. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida veel seda, et maakohus võib hagi menetlusse võtmisel otsustada, kas hagis esitatud asjaolusid arvestades on hagi perspektiivne (
lg 2 p 2 ) või kas esitatud hagi oleks võimalik käsitada kajana menetluse taastamiseks
Hagi perspektiivikuse küsimus võib tekkida seoses sellega, et hageja viitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis üksnes asjaolule, et täitemenetlust viiakse läbi tagaseljaotsuse alusel. Hageja avalduse võimalikule käsitamisele kajana võivad viidata asjaolud, et avalduses toodud asjaolude kohaselt ei toimetatud hagejale hagimaterjale kätte isiklikult ja ta sai hagist ja tema suhtes tehtud tagaseljaotsusest teada väidetavalt alles 29.02.2016. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus tuleb saata maakohtule edasiseks menetlemiseks. /allkirjastatud digitaalsel Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.