KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-09-3293 Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi OÜ Bonnard

) § 162 lg 2 nõuetele ja tuleb § 163 lg 3 kohaselt kinnitada. Koos lõpparuandega tuleb kinnitada halduri poolt taotletav tasu. 6. Halduri taotletav tasu jääb

§ 651lg-s 3 sätestatud 5% piiresse pankrotivara väärtusest.

Seadusest ei tulene, et 640 000 eurot ületava pankrotivara väärtuse korral on halduri tasu alammäär vaid 1% vara väärtusest ja et seda ületava tasu saab määrata ainult

§ 65

lg-s 51 sätestatud tingimustel.

§ 65

lg 5 ja lg 51 viitavad ainult

§ 651

lg-le 1, mis näeb ette tasu alammäärad pankrotivaralt väärtusega kuni 640 000 eurot. Seaduses puuduvad

§ 651lg-s 4 märgitud 1% ületamise tingimused.

Seaduse mõttega ei saa olla kooskõlas haldurile madalama tasu (

§ 651

lg-s 4 ette nähtud 1% ulatuses) määramine 640 000 eurot ületava pankrotivara väärtuse korral võrreldes madalama pankrotivara väärtuse puhul ette nähtud tasuga (

§ 651lg 1).

7. Pankrotimenetlus kestis viimaste kinnistute müümiseni neli aastat. Kokku tuli kahekümne nelja kinnistu müügiks teha 59 enampakkumist. Pankrotivara väärtus oli suur. Haldur pidi tagama vara säilimise ja vältima vara seisukorra halvenemist, jätkama võlgniku kohustuste täitmist üürileandjana, kommunaalteenuste vahendajana ning veeja kanalisatsiooniteenuse osutajana. Teenuste jätkamisest laekus pankrotivarasse 50 301,37 eurot, mida ei saa lugeda toimunuks halduri tegevusest sõltumatult. Alusetu oleks väita, et halduri kontrolli ja muu panuseta oleks üürnikud ja teenuste tarbijad oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Haldur pidi tellima töid kinnistute korrashoiuks. Kõik 4 tööd ja summad on lõpparuandes nimetatud ja väljamaksed kuuluvad

§ 148lg 1 p-s 1 nimetatud massikohustuste hulka.

8. Suheldes hoonete korrashoiuks teenust pakkuvate isikutega ja kontrollides olukorda, ongi haldur taganud pankrotivara säilimise ja korrasoleku, s.o täitnud kohustusi pankrotivara valitsemisel. Haldurile ei saa ette heita, et ta ei ole kinnistutega ise midagi tehniliselt teinud. Asjassepuutuv ei ole võlausaldaja viide, et tasu alammäära ületav osa on suurem teenuste osutamisest ja ruumide üürimisest pankrotivarasse laekunud summast. Menetluses ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjuse kahelda halduri kutseoskustes. Kinnistute müük langes majanduslanguse perioodi ja enampakkumiste hulka arvestades ei saa kuidagi väita, et tegemist oli lihtsa pankrotimenetlusega. Tasu arvestamise aluseks ei ole lõpparuandes nimetatud ühtegi niisugust laekumist, mis oleks toimunud halduri tööst sõltumatult. Halduri taotletava tasuga on nõustunud pankrotitoimkond ja võlgnik. Taotletava summa korral jääb tasuks halduri büroole ühe kuu kohta 1704 eurot, mis ei ole ebamõistlikult kõrge. Taotletust väiksema halduri tasu kinnitamiseks ei ole alust. Asja lahendamisel ei oma tähtsust pankrotimenetluse ajal toimunud kohtuvaidlus ja selleks õigusabi kasutamine. Arvestades halduri muid kohustusi ei saa õigusabi eest tasutud 4620 eurot pidada põhjendamatuks kuluks. Kohtumenetlus kestis peaaegu kaks aastat ja õigusabilepingu sõlmimisel ei saanud haldur teada, et sisuline kohtuvaidlus jääb tulemata.

§ 65lg 11 kohaselt tuleb halduri tasule lisada käibemaks.

Määruskaebus

1. Võlausaldaja AS Swedbank palub maakohtu määruse tühistada ning jätta lõpparuanne ja halduri tasu taotlus kinnitamata ning tagastada need haldurile. Menetluskulud jätta pankrotihalduri kanda.
2. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et

§ 65lg 5 ei kohaldu olukorras, kus pankrotivara on üle 640 000 euro.

Ringkonnakohtu 05.05.2015 määruse kohaselt on käesolevas asjas

§ 65lg 5 kohaldatav ja halduri tasu peab reeglina olema 1% vara väärtusest.

Maakohus rikkus kohustust järgida ringkonnakohtu juhiseid.

1. Maakohus leidis ekslikult, et pankrotihaldurile tuleb tasu määrata taotletud määras, kuna pankrotihaldur on 24 kinnistu müügiks korraldanud 59 enampakkumist, mistõttu ei olnud tegemist lihtsa pankrotimenetlusega, samuti kuna pankrotihaldur suurendas teenuste osutamise jätkamise tulemusel pankrotivara 50 301,37 euro võrra. Enampakkumiste hulk ei ole seotud pankrotimenetluse keerukusega. Enampakkumiste korraldamine kuulub pankrotihalduri põhitegevuste hulka, mistõttu ei saa selle eest halduri tasu suurendada. Tasu suurendatakse siis, kui pankrotihaldur on menetluses teinud midagi, mis väljub tema põhitegevuste raamidest. Kuna pankrotihaldur lihtsalt jätkas võlgniku sõlmitud lepinguid, ei olnud pankrotivara suurenemine pankrotihalduri teene. Tasu suurendamise eelduseks üle alammäära on pankrotihalduri enda, mitte võlgniku tegevus. Maakohus ei põhjendanud, millised olid konkreetsed tegevused, mida pankrotihaldur tegi, et üürnikud ja teenuste tarbijad oma kohustusi täidaks. Alusetu on arvata, et nad ei oleks oma kohustusi ilma pankrotihalduri väidetava tegevuseta täitnud.
2. Pankrotihalduri tasu ei kuulu suurendamisele seetõttu, et pankrotihaldur on pankrotivara haldamiseks teinud kulutusi. Pankrotivara haldamine kuulub halduri miinimumkohustuste hulka ja see ei anna alust maksta pankrotihaldurile tasu alammäärast enam. Kohtuvaidlustes täiendava õigusabi kasutamiseks tehtud kulu on menetluskulu (3-2-1-48-13 p 17), mis makstakse välja enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Seega 5 oleks võlausaldajate huve kahjustav, kui õigusabi kasutamise tõttu suurendatakse ka halduri tasu. Kuna kinnistute haldusele ja Mäeranna elamurajooni pumbamaja korrashoiule tehtud kulutused (19 162,88 eurot) on massikohustused, mis kuuluvad samuti väljamaksmisele enne jaotise alusel raha väljamaksmist, oleks võlausaldajate huve kahjustav, kui massikohustuste tekitamise tõttu suurendatakse ka pankrotihalduri tasu.
3. Pankrotihaldur ei ole teinud midagi, mis väljuks tema miinimumkohustustest ja mille tõttu tema tasu suurendada. Haldurile saab alammäärast suurema tasu määrata vaid siis, kui haldur ei ole kasutanud õigusabi, pankrotivara väärtus on suur ja haldur on oma tegevusega pankrotivara suurendanud ja tagasi võitnud. Antud juhul on küll pankrotivara väärtus suur, kuid haldur ei ole oma tegevusega pankrotivara suurendanud ega vara tagasi võitnud, samuti kasutas haldur õigusabi.
4. Ekslik on maakohtu seisukoht, et asja lahendamisel ei oma tähtsust pankrotimenetlusega seoses toimunud kohtuvaidlus ja selleks õigusabi kasutamine. Selline seisukoht on vastuolus

§ 65lg-ga 51 ja lg-ga 2 ning Riigikohtu praktikaga (3-2-1-48-13 p 17).

1. Isegi kui tasu alammäärast kõrgemas määras oleks põhjendatud, ei saa pankrotihaldur nõuda ülemmäärast suuremat tasu, mis on 5% koos maksudega (3-2-1-48-13 p 14). Maakohtu kinnitatud brutotasu 98 158,04 eurot aga ületab maksimummäära (5,91%). Vastus määruskaebusele
2. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata või alternatiivselt rahuldada määruskaebus osaliselt ja kinnitada pankrotiaruanne ning pankrotihalduri tasu 81 798,37 eurot (sisaldab käibemaksu), millest lugeda 7149,39 eurot välja makstuks. Menetluskulud palub pankrotihaldur jätta määruskaebuse esitaja kanda. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
4. Riigikohus tühistas 02.03.2016 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja halduri tasu suuruse põhjendatuse hindamiseks ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruse põhjendused
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada pankrotihaldurile määratud tasu suuruse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas pankrotihaldurile tasu määramisel

§ 65ja § 651 ebaõigesti ning jättis põhjendamata pankrotihalduri tasu suuruse.

Maakohtu poolt määratud pankrotihalduri tasu suurust tuleb ringkonnakohtu arvates vähendada. 21.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 651

lg 3 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, kuni 5% pankrotivarast ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. 6 Pankrotivarasse laekunud summa suurus oli käesoleval juhul 1 659 795,29 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul pankrotihalduri tasu alammäär 16 597,95 eurot ja ülemmäär 82 989,76 eurot. Pankrotihaldur taotleb 81 798,37 euro (lisandub käibemaks) suuruse tasu kinnitamist, mis on 4,93% pankrotivarast. 22. Pankrotihalduri tasu suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige halduri töö mahust ja keerukusest ning hinnata, milline konkreetne halduri tegevus vara suurendamisel ja tagasivõitmisel õigustab haldurile tema soovitud tasu määramist.

§ 65

lg 5 teise lause kohaselt võib alammäärast suurema tasu määrata põhjendatud juhul. Viidatud säte kohaldub ka juhul, kui pankrotihalduri tasu alammäär tuleneb

§ 651lg-st 4 (3-2-1-183-15 p 3).

Alammäärast suurema tasu määramise põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda

§ 65

lg-st 51, mille kohaselt võib alammäärast suurema tasu määrata siis, kui pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi või kui kohus peab seda põhjendatuks.

1. Ringkonnakohus leiab, et käesolev pankrotimenetlus ei olnud iseenesest keeruline, kuna menetluses ei esitatud nõuetele vastuväiteid. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et pankrotihaldurile tuleb tasu määrata ligilähedases suuruses seaduses sätestatud ülemmäärale.
2. Õige on kaebuse väide, et maakohtu määrusest ei selgu, millised konkreetsed halduri tegevused seoses lepingute jätkamisega põhjendaksid haldurile halduri soovitud tasu maksmist. Kuna lepingute jätkamisest ja vara realiseerimisest kogunenud pankrotivara väärtus võetakse aluseks halduri tasu arvestamisel, ei saa ainuüksi lepingute jätkamise ja teenuste osutamisega põhjendada suurema halduri tasu määramist. Ringkonnakohus leiab, et tasu üle alammäära suurendamiseks ei anna alust ka Suurupi külas asuva pumbamaja haldamine hoolimata sellest, et halduri selgituste kohaselt oli see töömahukas. Nimetatud vara haldamise ja sellega seotud teenuste osutamisest laekus pankrotivarasse tasu 21 278,26 eurot, millest halduril on juba õigus oma osale.
3. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma pankrotimenetlusega seoses toimunud kohtuvaidlus ja selleks halduri poolt õigusabi kasutamine. Vastavalt

§ 65

lg 51 p-le 2 võib kohus määrata haldurile alammäärast suurema tasu mh siis, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Käesoleval juhul toimus pankrotimenetluses üks kohtuvaidlus, milles hagi esitati pankrotihalduri vastu. Hagi jäeti läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, mistõttu kohtuvaidlus ei suurendanud ega vähendanud pankrotivara. Harju Maakohtu 06.12.2013 määrusega mõisteti hagejalt pankrotihalduri kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 1540 eurot, s.o taotletud ulatuses, va käibemaksuosa. Seega ei mõjutanud kohtuvaidlus ega selles õigusabi kasutamine otseselt pankrotivara väärtust ega võlausaldajate huve. Kohtuvaidlus ja selles õigusabi kasutamine ei mõjuta antud juhul pankrotihaldurile määratava tasu suurust.

1. Samas tuleb ringkonnakohtu arvates arvesse võtta seda, et pankrotivõlgnikule kuulus 24 kinnisasja, mille müümiseks korraldas pankrotihaldur kokku 59 enampakkumist ja pankrotimenetluses esitas nõudeid 33 võlausaldajat, kelle nõude sisu, alust, suurust ja tagatise olemasolu tuli kontrollida.
2. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et enampakkumiste korraldamine on pankrotihalduri põhitegevus ja ainuüksi selle eest ei ole pankrotihalduri tasu suurendamine põhjendatud. Arvestades aga võlausaldajate, võlgnikule kuuluvate kinnisasjade ja halduri poolt korraldatud enampakkumiste suur arvu, mis suurendasid 7 tavapärasest enam pankrotihalduri töö mahtu, ei ole haldurile tema tehtud töö eest alammääras tasu määramine käesoleval juhul õiglane.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus määras põhjendamatult pankrotihalduri tasuks 4,93% pankrotivarast. Seejuures ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, et taotletava tasu suurusega nõustusid nii võlgnik kui ka pankrotitoimkond. Ringkonnakohus peab käesolevas määruses nimetatud põhjendustel põhjendatud halduri tasuks suuruseks 33 195,90 eurot, s.o 2% pankrotivarast, millele lisandub käibemaks, kokku 39 835,08 eurot. Menetluskulud
4. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuste menetlemise kulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8