Obsah (7)

§ 212§ 213§ 201§ 37§ 45§ 190§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Borissov esitas Ida-Viru maavanemale 13.12.2013 avalduse, milles selgitas, et soovib Töötukassa abil hakata tegelema ettevõtlusega ning avada Narva-Sillamäe vahelise bussiliini. Oleg Borissov palus maavanemal teavitada, et kui ta esitab dokumendid vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-le 34, kas ta saab maavalitsusest tema poolt nimetatud marsruudi teenindamise loa. Ida-Viru maavanema 09.01.
2. a kirjaga nr 2-3/2014/212-1 vastati Oleg Borissovi avaldusele.
3. O. Borissov esitas 21.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes kohustada Ida-Viru maavanemat tema avaldusele vastama. 13.03.2014 esitas O. Borissov kohtule taotluse, milles palus Ida-Viru maavanema 09.01.
4. a kirja õigusvastasuse tuvastamist, kuna see on vajalik tema õiguste kaitseks. Tartu Halduskohtu 17.04.
5. a otsusega jäeti O. Borissovi kaebus rahuldamata. O. Borissov esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.
6. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muudeti osaliselt 1 halduskohtu otsuse põhjendusi. O. Borissov esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 26.03.
7. a määrusega nr 3-7-3-862-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
8. 27.03.2015 esitas O. Borissov Ida-Viru maavanemale taotluse, milles märkis, et soovib avada Narva-Sillamäe vahelise bussiliini ning on selleks omandanud D kategooria juhtimisõiguse, saanud reisijate veo loa, saanud reisijate veo eest vastutava isiku loa, lõpetanud ettevõtjate kursused ning saanud Töötukassalt stardikapitali mikrobussi ostmiseks. O. Borissov märkis, et ta küsis juba 13.12.2013 maavanemale esitatud taotluses, kas ta saab marsruudi teenindamise loa nimetatud liikumismarsruudil. O. Borissov soovis 27.03.
9. a taotlusega saada kirjalikku vastust selgitusega, missuguste seadustega oleks tema tegevus vastuolus.
10. Ida-Viru maavanem vastas 20.04.
11. a kirjaga nr 2-3/2015/1131-2 O. Borissovi 27.03.
12. a taotlusele, milles teatas, et on juba O. Borissovi 13.12.
13. a taotlusele 09.01.2014 kirjalikult vastanud ning Tartu Halduskohtu 17.04.
14. a kohtuotsuses asjas nr 3-14-76 on toodud täiendavad selgitused. Maavanema 20.04.
15. a vastuses on märgitud, et ühistranspordiseaduses ei ole muudetud avalikel kommertsliinidel tasuta sõitjate vedu reguleerivaid sätteid ning Ida-Viru Maavalitsus jääb oma 09.01.
16. a kirjas nr 2-3/2014/212-1 toodud seisukohtade juurde. Vastusele oli lisatud koopia Ida-Viru maavanema 09.01.
17. a kirjast.
18. O. Borissov esitas 27.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida-Viru maavanema 20.04.
19. a vastuse nr 2-3/2015/1131-2 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et maavanema vastus ei ole selge ja üheselt mõistetav, mistõttu maavanem rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-t
20. Kaebaja oli seisukohal, et maavanem on võtnud temalt õiguse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.
21. Tartu Halduskohus jättis 21.09.
22. a otsusega tühistamiskaebuse Ida-Viru maavanema 20.04.
23. a vastuse nr 2-3/2015/1131-2 tühistamiseks läbi vaatamata ja tuvastamiskaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustajaga, et Ida-Viru maavanema 20.04.
24. a vastus selgitustaotlusele on toiming ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust taotleda halduskohtult toimingu tühistamist. Sellest tulenevalt jättis halduskohus kaebuse tühistamise nõudes läbi vaatamata. Ida-Viru maavanema 20.04.
25. a vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes selgitas halduskohus, et HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu antud säte ei kohaldu otseselt toimingutele. Kohus möönis siiski, et ka vastus selgitustaotlusele peab olema isikule selge ja üheselt mõistetav. Halduskohtu hinnangul on kaebaja aru saanud, et selleks, et teostada bussiliinil tasulist sõitjate vedu peavad tal olema ühistranspordiseaduses sätestatud tegevusluba ja liiniluba. Halduskohus leidis, et vaidlustatav vastus ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning maavanem ei ole kaebaja põhiseaduse §-st 29 tulenevaid õigusi piiranud ega ära võtnud. Halduskohus nõustus vastustajaga, et liiniloa saamiseks on käesoleval hetkel tulenevalt kehtivast ühistranspordiseadusest vajalik esitada vastavasisuline taotlus koos kõigi nõutud dokumentidega. Liiniloa taotluse mitteesitamisega piirab kaebaja ise oma ettevõtlusega tegelemise õigust. Halduskohus leidis, et vaidlustatud maavanema vastus on õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. Kaebaja esitas 15.10.2015 Tartu Halduskohtu 21.09.
27. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et juhindudes Tartu Ringkonnakohtu otsusest asjas nr 314-76 esitas ta maavanemale 27.03.2015 uue taotluse, milles palus vastata küsimusele, 2 missuguse seadusega on tema tegemised vastuolus. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maavanem pidanud tema taotlusele vastama, kas ta rikub seadust või ei, ja kui rikub, siis millist. Kaebaja on seisukohal, et maavanema 20.04.
28. a vastus ei vasta HMS § 55 lg 1 nõuetele ning maavanem ignoreerib Tartu Ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-14-
29. Kaebaja väidab, et ta ei saa alustada ettevõtlusega, sest kui ta rikub seadust, siis läheb raha raisku. Kaebaja väidab, et maavanem ja halduskohus on temalt ära võtnud põhiseaduse §-st 29 tuleneva õiguse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.
30. Ida-Viru maavanem vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et ta on vastanud kaebaja taotlusele õiguspäraselt ja selgelt. Vastustaja arvates on kaebaja eesmärgiks saada maavanemalt kinnitust selle kohta, et ta saab ühistranspordiseaduse kohase liiniloa. Kaebajale on nii maavanema kui ka kohtute poolt korduvalt selgitatud, kuidas ja millistel alustel on liiniloa saamine võimalik ja mida selleks peab tegema. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on vaidlustanud sama toimingut, mis haldusasjas nr 3-14-
31. Kaebaja esitas vastustajale pisut ümbersõnastatult, kuid siiski samasisulise taotluse nagu haldusasjas nr 3-14-76 aluseks olev 13.12.
32. a avaldus. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-76 on jõustunud ning vastustaja arvates puudub tulenevalt menetlusökonoomiast käesolevas asjas vajadus kaebuse sisuliseks menetlemiseks. Halduskohtult ei saa taotleda toimingu tühistamist ning kaebajal ei ole võimalik saavutada õigusvastasuse tuvastamise nõudega seda, et maavanem saaks ühistranspordiseadusest tulenevaid nõudeid eirates kinnitada tema liiniloa saamist. Seni kuni liiniloa taotleja ei ole maavanemale esitanud seadusjärgset taotlust liiniloa saamiseks, pole võimalik öelda, kas ta vastab nõuetele. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et halduskohus on kohaldanud ebaõigesti HMS § 55 lg-t
33. Nimetatud säte käsitleb haldusakti, mitte toimingut. Maavanema vastused selgitustaotlustele on toimingud. Järelikult on väär kaebaja väide, et halduskohus on HMS § 55 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud. Maavanema vastused kaebajale vastavad seaduses sätestatud nõuetele ning pole kaebaja õigusi ega vabadusi piiranud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes

§ 201lg-le 4 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja on vaidlustanud Ida-Viru maavanema 20.04.
2. a kirja nr 2-3/2015/1131-2, millega vastati tema 27.03.
3. a taotlusele. Kaebaja poolt 27.03.2015 esitatud taotluse näol oli tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 tähenduses, sest kaebaja taotles maavanemalt tema tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta õigusalase selgituse andmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selgitustaotlusele vastamine on toiming HMS § 107 mõttes, mitte haldusakt, kuna selle eesmärgiks ei ole reguleerida isiku õigusi ega kohustusi. Kuna

§ 37

lg 2 kohaselt võib kaebusega nõuda vaid haldusakti tühistamist, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebaja nõude Ida-Viru maavanema 20.04.2015. a kirja tühistamise nõudes läbi vaatamata.

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt on võimalik nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

§ 45

lg 1 sätestab tuvastamiskaebuse esitamisele piirangud ning halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et tuvastamiskaebus on antud juhul lubatav, kuid kuna kaebaja on kaebuses viidanud seoses vaidlustatud maavanema vastusega rahalise kahju tekkimise 3 võimalusele, siis saab sellest järeldada, et tuvastamiskaebus on esitatud kavatsusega esitada hiljem hüvitamiskaebus. Seega oli tuvastamiskaebuse menetlemine iseenesest lubatav.

1. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja vaidlustab sama maavanema toimingut, mis haldusasjas nr 3-14-
2. Käesolevas haldusasjas on kaebuse aluseks Ida-Viru maavanema 20.04.
3. a vastus kaebaja 27.03.
4. a avaldusele ning haldusasjas nr 3-14-76 oli selleks Ida-Viru maavanema 09.01.
5. a vastus kaebaja 31.12.
6. a avaldusele. Tulenevalt MSVS § 5 lg-st 9 ei ole haldusorganil võimalik loobuda korduvale samasisulisele selgitustaotlusele vastamisest. Seega vaatamata sellele, et nende avalduste sisu on osaliselt kattuv, on neile vastamisel tegemist kahe erineva toiminguga. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 190ja § 187 lg 3 p 5 alusel jätta läbi vaatamata.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatud maavanema vastus vastab HMS § 55 lg 1 nõuetele ehk on selge ja üheselt mõistetav. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et HMS § 55 lg 1 käsitleb haldusakti ning ei kohaldu otseselt toimingutele. Samas jääb ringkonnakohus oma haldusasjas nr 3-14-76 antud seisukoha juurde, et hea halduse põhimõttest tulenevalt peab ka vastus selgitustaotlusele olema isikule selge ja arusaadav, kuna vastasel juhul puuduks selgitustaotlusele vastamisel üldse mõte (Tartu Ringkonnakohtu 28.11.
2. a otsus asjas nr 3-14-76, p 15). Halduskohus on vaidlustatud otsuses ka märkinud, et HMS § 55 lg 1 küll toimingule ei kohaldu, kuid vaidlustatud maavanema vastus oli piisavalt selge ja üheselt mõistetav, et isik pidi aru saama, et selleks, et teostada bussiliinil tasulist sõitjate vedu peavad tal olema vastavalt ühistranspordiseaduses sätestatule tegevusluba ja liiniluba.
3. Kuna vastustaja leidis, et kaebaja poolt 27.03.2015 esitatud selgitustaotlus oli 31.12.2013 esitatuga samasisuline, millele on vastustaja 20.04.
4. a kirjas ka viidanud, siis oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vastustajal kaebaja 27.03.
5. a selgitustaotlusele vastates viidata oma varasemale vastusele, märkides sinna juurde selgituse, et ühistranspordiseaduses ei ole vahepeal avalikel kommertsliinidel tasuta sõitjate vedu reguleerivaid sätteid muudetud, lisades ühtlasi 20.04.
6. a kirjale juurde ka koopia Ida-Viru maavanema 09.01.
7. a kirjast. Kaebaja ei ole käesolevas haldusajas väitnud, et ta on 27.03.2015 esitatud selgitustaotlusega soovinud vastustajalt muud infot, kui 31.12.
8. a esitatud selgitustaotluses. Kaebaja on ka ise 27.03.2015 esitatud taotluses viidanud oma varasemale taotlusele.
9. Kuna jõustunud kohtulahendiga on haldusasjas nr 3-14-76 tuvastatud, et maavanema 09.01.
10. a vastus kaebaja 31.12.
11. a selgitustaotlusele oli õiguspärane ning käesolevas haldusasjas on kaebaja 27.03.
12. a selgitustaotlusega samasisulist teavet soovinud, siis on vastustaja toiming, viidates 20.04.
13. a kirjas esitatud varasemale vastusele ja lisades selle ka kirjale ning märkides juurde, et vahepeal ei ole vastavad seadusesätted muutunud, ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse nõuetega, vastuse sisu on ühtlasi ka piisavalt selge ning seega on maavanema 20.04.
14. a kiri õiguspärane. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja esitatud väitega, et maavanem on vastuses juhindunud kehtetust ühistranspordiseaduse regulatsioonist, sest 01.10.2015 jõustus uus ühistranspordiseadus. Kuna vaidlustatud on maavanema 20.04.
15. a vastust ning uus ühistranspordiseadus jõustus alles 01.10.2015, siis on maavanem kaebaja 27.03.
16. a selgitustaotlusele vastates õigesti juhindunud vastamise ajal kehtinud ühistranspordiseadusest. 4
17. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõustub vastustajaga, et kui kaebaja eesmärgiks on saada ühistranspordiseaduse alusel liiniluba, siis tuleb tal vastavalt ühistranspordiseaduses sätestatud korrale esitada maavanemale vastav taotlus ning seaduses nõutud dokumendid.
18. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.09.
19. a otsus muutmata.
20. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/