3-15-2964/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2964 Otsuse kuupäev

1. märts 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Tarmo-Toomas Vähi kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 199 eurot 99 senti Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Tarmo-Toomas Vähi Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. aprill
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. 26.11.2015 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Tarmo-Toomas Vähi kaebus Tartu Vangla vastu kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 199 eurot 99 senti. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal kahju seetõttu, et talle anti infot, mille kohaselt tuleb vanglalt uute spordijalatsite saamiseks eelnevalt vanad ära visata, kuid hiljem selgus, et uusi spordijalatseid ta siiski ei saa. 1.1 Tartu Halduskohus jättis 01.12.2015 määrusega rahuldamata T-T. Vähi menetlusabi taotluse, jättis kaebuse käiguta ning kohustas teda tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 1.2 16.12.2015 saabus kohtusse T-T. Vähi pöördumine, mille kohaselt on riigilõiv tasutud 08.12.
7. 1.3 Tartu Halduskohus võttis 17.12.2015 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 1.4 11.01.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus läbi vaadata T-T. Vähi kaebuse kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 29.02.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 29.03.
8. 1.5 20.01.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus T-T. Vähi kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
9. Kaebaja leiab, et vastustaja peab hüvitama talle tekitatud varalise kahju summas 199 eurot ja 99 senti. Kaebaja arvab, et vanglaametnikud K. Heering ja G. Tõruke esitasid talle väärinformatsiooni, mille tõttu jäi ta ilma spordijalatsitest ning talle ei antud ka uusi. Kaebaja viskas oma spordijalatsid küll ise ära, kuid tegi seda alles siis, kui talle öeldi, et see on vajalik uute jalanõude saamiseks. Kaebaja sõnul ei mängi tema vanade spordijalatsite tegelik seis tagantjärgi enam mingit rolli, kuna esmakordselt avaldas ta soovi saada uued spordijalatsid juba aprillis–mais
10. Seoses sellega ütles talle inspektor-kontaktisik K. Heering, et vanad spordijalatsid tuleb ära visata. Sellest, et spordijalatsid saavad ainult psühhiaatri poolt eriprogrammi määratud kinnipeetavad, sai kaebaja teada ajal, kui oli juba vabanenud vanadest spordijalatsitest. 2.1 Eeltoodu põhjal, palub kaebaja kohtul rahuldada tema kaebus ja mõista vastustajalt tema kasuks välja 199,99 eurot varalist kahju. Vastustaja vastuväited
11. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb kaebusele vastu. 3.1 Ebausutavaks jäi vastustaja jaoks kaebaja väide inspektor-kontaktisik K. Heeringu poolt talle jagatud väära informatsiooni kohta. Tartu Vangla kodukord ei näe ette võimalust saada humanitaarabi korras kinnipeetavatel spordijalatseid. 15.01.2014 toimunud juhtkonna nõupidamise protokolli nr 17/3 kohaselt väljastatakse humanitaarabi korras spordijalanõusid neile kinnipeetavatele, kes osalevad psühhiaatri otsusel grupitöös. Kuigi vastustajal ei ole võimalik küsida inspektor-kontaktisik K. Heeringult vaidlusaluse sündmuse kohta selgitusi tema töösuhte peatamise tõttu, on äärmiselt ebatõenäoline, et inspektor-kontaktisik oleks võinud kaebajale lubada, et vangla väljastab talle tema katkiste spordijalanõude asemel humanitaarabi korras uued spordijalanõud. Tulenevalt oma tööst on inspektor-kontaktisik teadlik nii Tartu Vangla kodukorra vastavatest sätetest kui ka 15.01.2014 toimunud juhtkonna nõupidamisel otsustatust ning on äärmiselt ebausutav, et ta oleks võinud jagada kaebajale muud informatsiooni. 3.2 Kaebaja väiteid talle spordijalanõude saamise tingimuste mittetutvustamise kohta ei võimalda tõeseks pidada ka muud tuvastatud asjaolud. Ehkki kaebaja heidab väärinformatsiooni edastamist ette ka inspektor-kontaktisik G. Tõrukesele ning väidab vanglale 11.09.2015 kahju hüvitamise taotluses, et sai humanitaarabi korras spordijalanõude saamise tingimustest teada alles üksuse juhi M. Toom 08.09.2015 vastusest nr 2-3/3382-
12. Kaebaja sellekohased väited on vastuolus inspektor-kontaktisiku G. Tõrukese selgituste ning kaebaja enda vanglale esitatud taotlustega. G. Tõrukese selgitustest nähtub üheselt, et 15.06.2015 selgitas G. Tõruke kaebajale, et spordijalanõusid väljastatakse vaid kinnipeetavatele, kellele psühhiaater on määranud grupitöös osalemise. G. Tõrukese selgitusi kinnitab fakt, et 15.06.2015 esitas kaebaja vanglale taotluse (reg 6-26/395-1) väljastada endale humanitaarabi korras välisjalanõud ning 29.06.2015 vanglale esitatud taotluses (reg nr 6-26/411-1) märkis kaebaja täiendavalt, et psühhiaater on ta spordisaali nimekirja lisanud. Nimetatud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebaja oli spordijalanõude saamise tingimustest kindlasti teadlik juba enne Tartu Vangla 08.09.2015 vastuse nr 2-3/3382-2 saamist. 3.3 Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et inspektor-kontaktisik K. Heering võis kaebajale väärinformatsiooni jagada, ei ole kaebajale selle tagajärjel tekkinud varalist kahju. Nagu nähtub kaebaja 06.05.2015 esitatud taotlusest nr 6-26/307-1 ning 20.05.2015 esitatud taotlusest 6-29/954-1, olid tema spordijalanõud katkised, kulunud, haisvad ning nende parandamine ei olnud võimalik. Seega olid kaebaja spordijalanõud jõudnud staadiumisse, kus neid enam sihtotstarbeliselt kasutada ei saanud. Sellises olukorras jalanõudel käibes rahaline väärtus puudub. 3.4 Kaebajale tema katkiste, parandamiskõlbmatute ja haisvate spordijalanõude hüvitamine viiks ilmselgelt tema alusetu rikastumiseni, mis ei ole aga kahju hüvitamise eesmärk. Seejuures ei oleks võimalik jaatada ka põhjuslikku seost kaebajale tekkinud kahju ning väidetava õigusvastase teo vahel, kuna kaebaja ei oleks oma spordijalanõusid nende kulumisastme tõttu ikkagi enam kasutada saanud. Ühtlasi tuleb märkida, et otsuse visata ära oma katkised spordijalanõud võttis vastu kaebaja ise. Vastustaja kedagi oma spordijalanõusid ära viskama sundida ei saa. 3.5 Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
13. Tulenevalt kaebusest, palub selle esitaja kohtul välja mõista vastustajalt talle tekitatud varalise kahju hüvitise, kuna kaebaja väidab, et vastustaja poolt talle antud väära informatsiooni tõttu viskas ta ära kasutusel olevad spordijalanõud, mistõttu tal tekkis varaline kahju.
14. Haldusorgani poolt avalik-õiguslikes suhetes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lõikele 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
15. Esitatud kaebuses selgitas kaebaja kohtule, et viskas ise oma kasutatud spordijalatsid ära, kuna vanadest spordijalatsitest vabanemine oli uute spordijalatsite saamise tingimuseks. Seega ei pea kohus vajalikus peatuda RVastS §-des 3, 4 ja 6 kindlaksmääratud õiguskaitsevahendite kasutamise küsimusel. Selgitamist aga vajavad need asjaolud, kas vangla tegevus on olnud õigusvastane, mis tekitas kaebajale tema subjektiivse õiguse rikkumise tagajärjel mittevaralist kahju ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud varalise kahju ja õigusvastase teo vahel. 6.1 Nähtuvalt haldusasja materjalidest esitas kaebaja 06.05.2015 vastustajale taotluse (reg nr 6-26/3071) väljastada talle uued spordijalanõud, kuna tema enda jalanõud olid kulunud ning haisvad. Kaebaja lisas, et käib alates 29.04.2015 korvpallitrennis. 12.05.2015 tegi inspektor-kontaktisik K. Heering kaebaja taotlusele märke spordijalatsite väljastamise mittelubamise kohta. Dokumendihaldussüsteem Delta andmetel vestles inspektor-kontaktisik K. Heering kaebajaga tema 06.05.2015 taotlusest suuliselt 15.05.
16. Kirjalikku vastust taotlusele kaebaja ei soovinud. 20.05.2015 esitas kaebaja vastustajale taotluse (reg nr 6-29/954-1) oma spordijalanõud maha kanda, kuna need olid katkised ja ei kõlba parandamiseks. 21.05.2015 andis inspektor-kontaktisik K. Heering kaebaja jalanõude mahakandmiseks loa. 29.06.2015 esitas kaebaja vastustajale taotluse (reg nr 6-26/411-1) väljastada talle humanitaarabi korras spordijalanõud, kuna tal endal rahalised vahendid puuduvad. Kaebaja lisas, et psühhiaater on lisanud ta spordisaali nimekirja. Inspektor-kontaktisik G. Tõruke 14.07.2015 märkega kaebaja taotlust ei rahuldanud, sest faktiliselt kaebaja ei olnud lisatud psühhiaatri poolt spordisaali külastajate nimekirja. Kaebaja kinnitas omakäeliselt, et kirjalikku vastust oma taotlusele ei soovi. 6.2 Tutvudes haldusasja materjalidega ning hinnates käesolevas asjas kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet selle kohta, et inspektorkontaktisik K. Heering andis talle 15.05.2015 suulises vestluses uute spordijalanõude kättesaamise kohta väära informatsiooni. Kohtu seisukoha kujundamist mõjutasid need asjaolud, et 11.09.2015 vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses väitis kaebaja, et sai humanitaarabi korras spordijalanõude saamise tingimustest teada alles üksuse juhi M. Toom 08.09.2015 vastusest nr 2-3/3382-
17. Nähtuvalt kaebaja poolt 29.06.2015 vastustajale esitatud taotlusest kinnitas ta omakäeliselt, et psühhiaater on lisanud kaebaja spordisaali nimekirja. Seega oli kaebaja vähemalt 29.06.2015 seisuga teadlik, et uute spordijalatsite saamise tingimuseks on see, et ta peaks olema psühhiaatri poolt lisatud spordisaali külastajate nimekirja. Hiljem inspektor-kontaktisik G. Tõruke poolt teostatud kontrolli tulemusena aga selgus, et kaebaja esitas 29.06.2015 taotluses teadlikult valeandmed. Tegelikult nii 29.06.2015 kui ka hiljem ei olnud kaebaja lisatud psühhiaatri poolt spordisaali külastajate nimekirja. Sellest tulenevalt ning lähtudes kohtul kujunenud ettekujutusest vaidluse eset puudutavatest faktilistest asjaoludest, ei pea kohus kaebaja väidet talle 15.05.2015 vestluse käigus esitatud väärinformatsiooni kohta tõeseks. Kuna ei ole täidetud varalise kahju hüvitamiseks RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud eeldus (vastustaja tegevuse õigusvastasus), ei pea kohus vajalikuks jätkata analüüsi kaebaja subjektiivse rikkumise, põhjusliku seose ja tekitatud kahju tuvastamise osas.
18. Kohus märgib siiski, et ka juhul, kui siiski pidada 15.05.2015 inspektor-kontaktisik K. Heeringu tegevust õigusvastaseks, siis kohtu hinnangul ei tekkinud kaebajale sellegipoolest varalist kahju, mis kuuluks vastavalt RVastS § 8 lõikele 1 hüvitamisele. Tulenevalt RVastS § 8 lõikest 1 varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja poolt ära visatud spordijalatsid ei olnud ka kaebaja kinnitusel enam kasutuskõlblikud ega parandatavad. Järelikult väärinformatsiooni tõttu nimetatud spordijalatsitest ehk asjast vabanemine, mille edaspidine sihtotstarbeline kasutamine oli võimatu, ei saanud kaebajale varalist kahju tekitada.
19. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik