4-16-744/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-744 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Aleksei Savini kaebus Tartu Vangla 02.02.
3. a otsuse peale väärteoasjas nr 650015000460 Menetlusalune isik Aleksei Savin isikukood: 38101160369; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56 Kohtuväline menetleja Tartu Vangla asukoht: Turu 56, Tartu Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:
4. Tühistada Tartu Vangla 02.02.
5. a otsus väärteoasjas nr 650015000460 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
6. Edastada kohtuotsus Aleksei Savinile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik 13.01.
7. a koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli (tl-d 19-20) selle kohta, et 07.10.
8. a kella 15.30 paiku Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas avastas valvur A.O.kambrist X ühe lõhutud plastkruusi. Plastkruus oli väljastatud kinnipeetav Aleksei Savinile 07.10.
9. a. Lõhkumisega tekitati Tartu Vanglale varaline kahju 0,69 eurot. Oma tegevusega 1 pani Aleksei Savin toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tartu Vangla 02.02.
10. a otsusega väärteoasjas nr 650015000460 (tl-d 17-18) karistati Aleksei Savinit KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Aleksei Savin esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta selgitab oma kaebuses, et tema ei ole talle etteheidetud väärtegu toime pannud ega Tartu Vanglale kahju tekitanud. Seetõttu taotleb ta kohtult Tartu Vangla 02.02.
11. a otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja esitas Aleksei Savini kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl 15), milles ei nõustu kaebusega. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on igakülgselt leidnud tõendamist, et Aleksei Savin lõhkus 07.10.
12. a pealelõunal kambris nr X temale samal päeval väljastatud plastikkruusi. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et Aleksei Savini kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Vangla 02.02.
13. a otsus väärteoasjas nr 650015000460 muutmata. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl-d 10, 29) Kohtu seisukoht väärteo osas KarS § 203 lg 1 sätestab, et võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Samas tuleneb KarS § 218 lg-st 1, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures sätestab KarS § 218 lg 4, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 121 p-de 1 ja 2 kaastoimest tuleneb, et oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot, kuid on madalam kui 40 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et 07.10.
14. a avastas Tartu Vangla valvur A.O. kambrist X katkise plastmasskruusi, mis oli samal päeval väljastatud samas kambris paiknevale kinnipeetavale Aleksei Savinile. See asjaolu on üheselt tõendatud nii tunnistaja A.O. ütlustega (tl-d 25-26) kui ka menetlusaluse isiku Aleksei Savini ütlustega (tl-d 23-24) kogumis. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud kruus oli katki juba sel ajal, kui see Aleksei Savinile väljastati, või lõhkus Aleksei Savin kruusi ise ära. Nimelt väidab menetlusalune isik Aleksei Savin, et tema saigi kruusi juba katkisena (tl-d 19, 23-24). Kohus ei nõustu Aleksei Savini poolt väidetuga. Tunnistaja A.B. kes töötab Tartu Vanglas koristajana ning kelle tööülesannete hulka kuulub ka vastuvõtus kinnipeetavatele väljastatava vangla vara komplekteerimine, on selgitanud, kuidas toimub kinnipeetavate kasutusse antavate asjade kokku panemine ja üleandmine. Nii tuleneb tema ütlusest (tl-d 21-22), et uuele kinnipeetavale antavad asjad pannakse eelnevalt kokku ja pakitakse madratsi sisse. Siis keeratakse madrats koos asjadega rulli ning selliselt rullikeeratuna antakse need ka 2 kinnipeetavale üle. A.B. ütlustest ilmneb seegi, et komplekteerimisel kontrollib ta kõik asjad visuaalselt üle ning kui midagi on katki, siis lähevad need esmalt lattu ja sealt utiliseerimisele ning on välistatud, et kinnipeetav saab mingi katkise asja enda kätte. Arvestades täiendavalt tunnistaja A.O. ütlusi, mille kohaselt oli plastmasskruusi kahjustus ulatuslik („kruus oli ääre pealt täitsa pooleks“), siis ei ole võimalik, et A.B. ei pannud kruusil olevat kahjustust tähele ning pakkis selle koos teiste asjadega ekslikult kokku. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et on välistatud, et Aleksei Savin sai kõnealuse kruusi enda kätte juba katkisena. Lisaks viitab kruusi lõhkumisele ka Aleksei Savini enda tegevus. Nimelt nähtub tunnistaja A.O. ütlustest, et katkise plastmasskruusi avastas ta pärast seda, kui oli läinud kontrollima, miks kambri X ukse vahelt tuleb vänget kärsahaisu. Kontrolli mõttes ukse vaateavast sisse vaadates nägi ta, et seina küljes olnud wc-lüliti oli lahti katkutud. Kohus leiab, et tunnistaja A.O. ütlustest saab järeldada, et Aleksei Savin kasutas kruusi pistikupesa kangutamiseks ning et taolisest ebaotstarbekohasest kasutamisest see katki läkski. Kuna A.O. ütluste kohaselt paiknes mainitud kambris üksnes Aleksei Savin, siis ei saanud kruusi lõhkujaks olla keegi peale tema. Kohtu hinnangul välistab ülal käsitlemist leidnud kahjustus kruusi edasise tarvitamise ja järelikult on Aleksei Savini tegevuses olemas KarS § 203 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse külje tunnus - võõra asja hävitamine. Kuna tekitatud kahju hindamise akti nr 5-4/123-1 kohaselt oli nimetatud plastmasskruusi väärtuseks 0,69 eurot (tl 27), st alla KarS § 121 p-s 1 nimetatud 4000 euro, siis ei ole täidetud KarS § 203 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnus - oluline kahju, ning Aleksei Savini tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Subjektiivsest küljest tegutses Aleksei Savin hooletusega KarS § 18 lg 2 järgi, kuna ilmselgelt ei arvestanud ta sellega, et plastmasskruus läheb pistikupesa kangutamisel katki, ehkki tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid. Samas tuleneb VTMS § 30 lg 1 p-st 1, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et Aleksei Savini süü ei ole suur: puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud; väärteomaterjalidest ei nähtu, et Aleksei Savinit oleks sarnase teo eest varem juba karistatud; Aleksei Savini enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st kruusi lõhkumine oli toime pandud ettevaatamatuse madalaima astmega ning tema poolt tekitatud kahju oli üksnes 0,69 eurot. Seda, et Aleksei Savini süü oli väike, kinnitab ka kohtuvälise menetleja otsusega temale määratud karistuse raskus, s.o 3 trahviühikut, mis on sanktsiooni alammäär. Kuna asja menetlemiseks puudub ka avalik menetlushuvi, siis tuleb käesolev väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3