Obsah (7)

§ 29§ 155§ 56§ 57§ 120§ 55§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9218 Väärteoasi Viktor Larionovi väär

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 1 arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD 1.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitluse liikluspolitseinik E Viielo koostas 28.10.2015 menetlusaluse isiku Viktor Larionovi suhtes kiirmenetluse otsuse nr 10220151273033 väärteoasjas nr: 2302,15,

1. Otsuse kohaselt Viktor Larionov 28.10.2015 kell 9:40 Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva tee
2. kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit (mark ja mudel: xxxx, tüübikood: xxxx; riigi tunnusmärk: EST, registreerimismärk/tehasetähis: xxxx), kiirusega 114 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Viktor Larionov liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Karistust kergendava asjaoluna arvestas menetleja, et isik tunnistab oma süüd. Karistuse määramisel arvestas menetleja, et isik aitas igati kaasa menetluse läbiviimisel, et isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusseaduse rikkumise eest ja et isikul on perekonnas ülalpeetavaid. Karistust raskendavad asjaolud on puudunud. Menetlusalusele isikule määrati rahatrahv liiklusseaduse § 227 lg 1 rikkumise eest 20 trahviühikut, mis on 80 eurot.
3. Menetlusalune isik Viktor Larionov esitas 29.10.2015 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies mahus ja väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes. Esitatud taotlust põhjendab ta sellega, et kohtuväline menetleja on oma otsuses (väärteo kirjeldus) märkinud, et väärtegu on leidnud aset Tallinn-Narva maantee
4. kilomeetril, liikumise suunaga Tallinna poole. Menetlusalune isik väidab, et tema oma sõidukiga on sel ajal liikunud Narva suunas. Antud fakti on ta kinnitanud ka sündmuskohal ülekuulamise ajal. Antud asjaolu annab põhjust arvata, et aset on leidnud eksimus ning mõõtetulemused olid saadud teise sõiduki kohta.
5. Kohtuväline menetleja märgib oma 20.11.2015 vastuskirjas menetlusaluse isiku Viktor Larionovi kaebusele, et kiirusmõõteseadme kasutamise toimingu heli- ja videosalvestise andmetest nähtub, et liikluspolitseinik K-E P mõõtis 28.10.2015 paigalseisvale patrullsõidukile läheneva sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx sõidukiirust tee nr 1 (Tallinn-Narva mnt)
6. kilomeetril. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Eeltoodud sõiduki liikumiskiirusena fikseeriti 114 km/h. Sõiduk liikus mõõtmise ajal teel üksinda. Sõidukiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X nr DP
7. Sõiduk, mille kiirust mõõdeti, möödus patrullsõidukist, patrullsõiduk järgnes sellele koheselt ning sõiduk xxxx peatati. Nimetatud sõiduki juhikohalt väljus meesterahvas, kelle isikutuvastus on salvestatud heli- ja videosalvestisega. Mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhtis Viktor Larionov, sündinud 26.02.1986, isik tuvastati juhiloa nr xxxx alusel. Juhile näidati kiirusmõõteseadmega fikseeritud liikumiskiiruse näitu. MõõteS § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. 2 Viktor Larionovi juhitud sõiduki liikumiskiirust mõõtis 09.07.2014 pädeva mõõtja koolituse läbinud liikluspolitseinik K-E P (lisatud PPA poolt väljastatud tunnistus selle kohta) ning kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr DP019590 oli töökorras ja taadeldud 21.07.2015 (lisatud AS Metrosert poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-15/00158). Videosalvestiselt nähtuvalt on mõõtmisel järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodikat, mis on kehtestatud LS § 199 lõike 7 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduuridele ning mõõtetulemuste töötlemisele“
8. peatükis. Nimetatud määruse lisas nr 1 „Kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused“ punktis nr 1 on toodud tabel paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatustega. Viidatud tabelist nähtub, et mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtusele vahemikus 101-135 km/h kohaldub laiendmääramatus +/- 4 km/h. Seega on mõõtetulemused jälgitavad ning MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

§ 56

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. Väärteoasjas nr 2302,15,016827 on menetlusaluse isiku ütlused heli- ja videosalvestatud. Menetlusalune isik on andnud ütlused selle kohta, et sõitis Tallinnast Jõhvi suunas. Menetlusalune isik tunnistab, et ületas lubatud kiirust, sest ei pannud tähele liiklusmärki ja kiirustas tööle. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Viktor Larionovi süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis.

§ 57

lg 1 p 6 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses muuhulgas väärteo toimepanemise aeg ja koht. Kiirmenetluse otsus nr 10220151273033 vastab

§ 57

sätestatud nõuetele ning sisaldab muuhulgas ka

§ 57lg 1 p 6 sätestatut.

Kiirmenetluse otsusele on märgitud väärteo kirjeldusena, et väärteo toimepanemine leidis aset 28.10.2015 kell 9:40 Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt

1. kilomeetril. Kohtuväline menetleja möönab, et kiirmenetluse otsuses on eksitud sõiduki xxxx liikumissuuna märkimisel, kuid tegemist on politseiametniku poolse inimliku eksimusega, mida ei saa lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ning selline eksimus ei tingi väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et Viktor Larionovit on alusetult karistatud sellise teo eest, mida ta tegelikult toime ei pannud ja menetlusalusele isikule on koostatud põhjendamatu otsus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki õige liikumissuund oli Narva (tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega). Tulenevalt sellest, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamine maakohtus on nagu väärteoasja esmakordne arutamine, on kohtul võimalus kõrvaldada kohtuvälise menetleja otsuses tehtud eksimus sõiduki liikumissuuna osas. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata, kuid kohtuväline menetleja palub teha selles parandus, lugedes sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx liikumise suunaks Narva.
2. 23.11.2015 esitas menetlusalune isik Viktor Larionov Viru Maakohtule täienduse oma esialgsele kaebusele. Menetlusalune isik märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur nõustub oma kirjalikus seisukohas asjaoluga, et kiirmenetluse otsuses nr 10220151273033 on väärteo kirjelduses eksitud sõiduki liikumissuunaga, kuid palub kohtul kõrvaldada otsuses 3 tehtud eksimuse ning jätta kaebus rahuldamata väites, et kiirmenetluse otsus vastab

§ 57nõuetele.

Sellega seoses soovib menetlusalune isik juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-75-03 avaldanud seisukoha, mille p 7 kohaselt on kohtul õigus nii üld- kui kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamisel muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Menetlusalune isik leiab, et liikumissuund on väga oluline osa väärteokirjeldusest ning sellega on kiirmenetluse otsuse koostamisel olulisel määral rikutud

§ 57ja täpsemalt selle 6.

punkti (väärteo toimepanemise aeg ja koht). Lisaks toob menetlusalune isik välja, et patrullsõidukis mõõtetulemuste tutvustamisel oli mõõteseadme ekraan hägune ning numbrid olid halvasti näha. Siinjuures on oluline, et sõidusuunda mõõteseadme ekraanil näha ei olnud, seega ei jäänud temal muud üle, kui nõustuda patrullpolitseinike väidetega. Hilisemal kiirmenetluse otsusega tutvumisel tekkisid tal kahtlused mõõtetulemuste õigsuses. Menetlusalune isik jääb oma esialgsete väidete juurde ja palub kohtul kiirmenetluse otsus nr 10220151273033 tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Ühtlasi soovib menetlusalune isik juhtida kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kiirmenetluse otsuses on eksitud ka viitenumbriga, mille osas on liikluspolitseinik E V, kohtuvälise menetleja esindajana teinud tagantjärgi ka kirjaliku parandusotsuse. Menetlusalune isik hindab, et antud viga ei ole ainuüksi põhjuseks otsus tühistada, kuid antud näide on tõestuseks, et kiirmenetluses on tehtud vähemalt 2 viga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt

§-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteo kirjelduse kohaselt Viktor Larionov 28.10.2015 kell 9:40 Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva tee
2. kilomeetril, liikudes Tallinna suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 114 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Viktor 4 Larionov märgib oma kaebuses, et tema liikus oma sõidukiga sel ajal Narva suunas. Viktor Larionov on nõustunud väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamisega, andes 28.10.2015 väärteo toimepanemise kohta ütlused, millised on heli- ja videosalvestatud. Viktor Larionov ei ole lubatud suurima sõidukiiruse ületamist eitanud. Ta on öelnud, et alustas sõitu Tallinnast, vaheeesmärk oli jõuda Jõhvi. Viktor Larionov tunnistas, et ei pannud märki tähele ja kiirustas tööle. Seega on menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et 28.10.2015 kell 9:40 juhtis ta mootorsõidukit Tallinn-Narva tee
3. kilomeetril, liikudes Narva suunas.

§ 57

lg 1 p 6 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsuses muuhulgas märkida väärteo toimepanemise aeg ja koht. Kiirusmõõteseadme kasutamise toimingu heli- ja videosalvestiselt nähtub, et liikluspolitseinik K-E P mõõtis 28.10.2015 paigalseisvale patrullsõidukile läheneva sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx sõidukiirust tee nr 1 (Tallinn-Narva tee)

1. kilomeetril. Sõiduk liikus mõõtmise ajal teel üksinda. Sõidukiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X nr DP
2. Sõiduk, mille kiirust mõõdeti, möödus patrullsõidukist, patrullsõiduk järgnes sellele koheselt ning sõiduk xxxx peatati. Mootorsõidukijuhile Viktor Larionovile näidati kiirusmõõteseadmega fikseeritud liikumiskiiruse näitu. Menetlusalune isik on kaebuse täienduses väitnud, et patrullsõidukis mõõtetulemuste tutvustamisel oli mõõteseadme ekraan hägune ning numbrid olid halvasti näha. Kohus märgib, et videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada kiirusmõõteseadmega fikseeritud liikumiskiiruse näitu, sest mõõteseadme ekraan on hägune ja numbrid ei ole loetavad.
3. Kohtuväline menetleja märgib oma kirjalikus vastuses kaebusele, et väärteo toimepanemine leidis aset 28.10.2015 kell 9:40 Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt
4. kilomeetril. Kohtuväline menetleja möönab, et kiirmenetluse otsuses on eksitud sõiduki xxxx liikumissuuna märkimisel, kuid tegemist on politseiametniku poolse inimliku eksimusega, mida ei saa lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ning selline eksimus ei tingi väärteomenetluse lõpetamist. Tulenevalt sellest, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamine maakohtus on nagu väärteoasja esmakordne arutamine, on kohtul võimalus kõrvaldada kohtuvälise menetleja otsuses tehtud eksimus sõiduki liikumissuuna osas. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja nende kiirmenetluse otsus muutmata, kuid taotleb, et kohus teeks selles paranduse, lugedes sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx liikumise suunaks Narva. Riigikohus on oma otsuses 29.05.2003 nr 3-1-1-75-03 märkinud, et „Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.“ Eeltoodust tulnevalt ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohtul on võimalus kõrvaldada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses tehtud eksimus sõiduki liikumissuuna osas, ja taotlusega teha kohuvälise menetleja otsuses parandus, lugedes sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx liikumise suunaks Narva. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et Viktor Larionov 28.10.2015 kell 9:40 juhtis mootorsõidukit Tallinn-Narva tee
5. kilomeetril liikumise suunaga Tallinn, kuid menetlusaluse isiku Viktor Larionovi ütlustega kohtuvälises menetluses on tõendatud, et tema 5 poolt juhitud mootorsõiduki liikumise suunaks nimetatud ajal oli Narva. Lisaks sellele märgib kohus, et videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada kiirusmõõteseadmega fikseeritud liikumiskiiruse näitu, sest mõõteseadme ekraan on hägune ja numbrid ei ole loetavad. Seega ei ole tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas.

§ 55

lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Riigikohus on oma otsuses 21.04.2003 nr 3-1-1-39-03 rõhutanud, et kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, s.o

§ 55lg 1 rikkumist, peetakse oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.

9.

§ 132

kohaselt võib maakohus kohtuotsusega: 1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata; 2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda; 3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Viktor Larionovi kaebuse, tühistades Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseiniku E V 28.10.2015 kiirmenetluse otsuse nr 10220151273033 väärteoasjas nr: 2302,15,016827 ning lõpetades väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6