← Eesti

1-15-2047/73

Obsah (6)§ 209§ 213§ 121§ 64§ 65§ 21

1-15-2047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2047 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, li

§ 209

lg 2 p 1, § 213 ja § 121 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus Apellandid Prokurör Kaitsja, prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Vandeadvokaat Natalia Suvorova Kaitsja Süüdistatav Kenert Toppasia (isikukood: 39111170229); elukoht XXX; varem kuus korda kriminaalkorras karistatud;
  3. juunist kuni
  4. detsembrini 2014 oli vahistatud;
  5. detsembrist 2014 on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu Kannatanud XXX RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Pärnu Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis lahendamata C OÜ tsiviilhagi.
  9. Rahuldada C OÜ tsiviilhagi täies ulatuses ja välja mõista Kenert Toppasialt C OÜ kasuks 429,4 eurot (nelisada kakskümmend üheksa eurot ja nelikümmend senti). 1
  10. Muus osas jätta Pärnu Makaohtu
  11. oktoobri
  12. a otsus muutmata.
  13. Rahuldada prokuröri apellatsioon osaliselt.
  14. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  15. Välja mõista advokaadibüroo Legalia kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli eurot) sh käibemaks vandeadvokaat Natalia Suvorova poolt Kenert Toppasiale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
  16. Kenert Toppasiale esitati süüdistus

§ 209

lg 2 p 1 järgi selles, et varem korduvalt varguste, omastamise ja kelmuste eest karistatud isikuna (viimati

  1. mail 2014) lõi ta ajavahemikus
  2. jaanuarist kuni
  3. juunini 2014 UG, AK, DP, HH, AH, KT, RL, SB, OR ja M-LK teadmatust ja kergeusklikkust ära kasutades ja seeläbi nimetatud isikuid ülekaaluka teadmisega valitsedes kannatanutes ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, tekitades kannatanutele varalist kahju ja saades varalist kasu alljärgnevalt: 1) UG-iga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele E AS-ile ja K OÜ-le 1682,48 eurot varalist kahju ning sai varalist kasu 1079,79 eurot; 2) AK-ga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele E AS-ile ning K OÜ-le 1394,67 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 1183,25 eurot; 3) DP-ga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanule K OÜ-le 693,9 eurot varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu; 4) HH-ga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanule E AS-ile 951,32 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 728,31 eurot; 5) KT-uga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele KT-ule ja E AS-ile, K OÜ-le, AS-ile L varalise kahju kokku 1364,32 eurot ja sai varalist kasu 1199,82 eurot; 6) AH-ga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanu E AS-le 990,85 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 756,28 eurot; 7) RL-iga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele RL-ile ja E AS-le 872,98 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 576 eurot; 8) SB-iga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele K OÜ-le, E AS-le kokku 2025,19 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 1828,76 eurot; 2 9) OR-iga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanutele T AS-le, E AS-le, K OÜ-le 2911,7 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu 2367,36 eurot; 10) M-LK-ga seotud episoodides tekitas K. Toppasia kannatanu K OÜ-le 653,9 eurot varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu. 1.2.

§ 213lg 1 järgi esitati K.

Toppasiale süüdistus selles, et ta sisestas ajavahemikus

  1. jaanuarist kuni
  2. juunini 2014 UGi, AK, DP, HH, AH, KTu, RLi, SBi, ORi ja M-LK teadmatust ja kergeusklikkust ära kasutades ja seeläbi neid ülekaaluka teadmisega valitsedes arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid, tekitades seeläbi kannatanutele varalist kahju ja saades varalist kasu alljärgnevalt: 1) UGiga seotud episoodides F AS Eesti filiaalile, P OÜ-le, F OÜ-le, C OÜ, M AS-le, MA-le, O OÜ-le kokku 4285,57 eurot varalist kahju ja sai ise 2705 eurot varalist kasu; 2) AK-ga seotud episoodides F AS-ile, F OÜ-le ja M AS-ile kokku 902 eurot varalist kahju ja sai ise 690 eurot varalist kasu; 3) DPga seotud episoodides DPle, F OÜ-le ja P OÜ-le kokku 914,39 eurot varalist kahju ja sai ise 600 eurot varalist kasu; 4) HHga seotud episoodides F OÜ-le, F OÜ-le, F AS Eesti filiaalile kokku 1130,5 eurot varalist kahtju ja sai kannatanute arvel 830 eurot varalist kasu; 5) KTuga seotud episoodides F OÜ-le, F OÜ-le, F AS Eesti filiaalile, AS-le E kokku varalist kahju 1517,08 eurot ja ise sai varalist kasu 1251,08 eurot; 6) AHga seotud episoodis F AS-ile 396 eurot varalist kahju ja sai ise 300 eurot varalist kasu; 7) SBiga seotud episoodis F OÜ-le 427 eurot varalist kahju ja sai ise 100 eurot varalist kasu; 8) RLiga seotud episoodides RLle ja AS-ile E kokku 1449 eurot varalist kahju ja sai ise kokku 1248 eurot varalist kasu; 9) ORiga seotud episoodides F OÜ-le, M OÜ-le, C OÜ le, F AS Eesti filiaalile, RL-le, T ASile kokku 2161,14 eurot varalist kahju ja sai ise 1552,08 eurot varalist kasu; 10) M-LKga seotud episoodides F OÜ-le, R OÜ-le, F Ltd-le, Z OÜ-le, M OÜ-le, F AS Eesti filiaalile kokku 1292,29 eurot varalist kahju, M-LKle 610,15 eurot varalist kahju ja sai ise 1480 eurot varalist kasu. Alates
  3. jaanuarist 2015 on see tegu kvalifitseeritav

§ 213lg 2 p 1 järgi.

1.3. Veel esitati K. Toppasiale süüdistus

§ 121järgi selles, et 22.

aprillil 2014 lõi ta tüli käigus IK ühel korral rusikaga näo piirkonda, millega tekitas tekitas kannatanule füüsilist valu. Alates 1. jaanuarist 2015 vastab see tegu

§ 121lg-le 1.

2.

  1. Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega tunnistati K. Toppasia

§ 121järgi süüdi ning teda karistati 2 kuu vangistusega.

Samuti tunnistati K. Toppasia

§ 213lg 1 järgi süüdi episoodides, mis on toime pandud enne 15.

maid 2014 ja seotud UGi, AK, HH, KTu, AH, SBi ja M-LKga. Nende kuritegude eest karistati teda kahe aasta vangistusega. K. Toppasia tunnistati

§ 209lg 2 p 1 järgi süüdi episoodides, mis on toime pandud enne 15.

maid 2014 ja seotud UG, AK, HH, KT, AH ja SB. Nende kuritegude eest karistati teda kahe aasta ja kuue kuu vangistusega.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti K.

Toppasiale liitkaristuseks enne 15.m aid 2014 toime pandud kuritegude eest kaks aastat ja kuus kuud vangistust.

§ 65lg 1 kohaselt suurendati seda karistust osaliselt Pärnu Maakohtu poolt 15.

mail 2014 mõistetud vangistuse 3 võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi kolm aastat vangistust. Järgnevalt tunnistati K. Toppasia

§ 213lg 1 järgi süüdi pärast 15.

maid 2014 toime pandud kuritegudes, mis on seotud OR ja M-LK. Nende tegude eest karistati teda kahe aasta ja kuue kuu vangistusega. K. Toppasia tunnistati süüdi ka

§ 209lg 2 p 1 järgi tegudes, mille ta pani toime paärst 15.

maid 2014 ja mis on seotud OR ning M-LK. Nende kuritegude eest karistati teda kolme aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle nende kuritegude eest liitkaristuseks kolm aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti K.

Toppasiale liitkaristuseks kuus aastat vangistust. K. Toppasia vahistati kohtuotsuse täideviimiseks. Karistuse kandmise algusajaks arvati tema teises kriminaalasjas vahistamise päev, s.o

  1. juuni
  2. Karistusaja hulka arvati ka eelvangistuses viibitud aeg
  3. juunist kuni
  4. detsembrini
  5. RL ja DP seotud episoodides mõisteti K. Toppasia nii

§ 213lg 1 kui ka § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks.

2.

  1. K. Toppasialt mõisteti ositi 12 kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha ja kaitsjatasu. Samuti mõisteti K. Toppasialt välja tsiviilhagid ja seda alljärgnevalt: M-LK kasuks mõisteti välja 610,15 eurot, KT kasuks 6,37 eurot, IK kasuks 5 eurot, RL kasuks 240 eurot, ASi E kasuks 569,08 eurot, T AS-i kasuks 1411,31 eurot, F AS-i Eesti filiaali kasuks 2412 eurot, AS L kasuks 393,42 eurot, K OÜ kasuks 1785,81 eurot, O OÜ kasuks 2567,05 eurot, P OÜ kasuks 550 eurot, AS M kasuks 200 eurot, E AS-i kasuks 6013,9 eurot, F Ltd kasuks 197 eurot, F OÜ kasuks 725 eurot, OÜ F kasuks 2135,9 eurot, Z OÜ kasuks 248 eurot, K OÜ kasuks 2795,6 eurot, R OÜ kasuks 269,76 eurot ja M kasuks 700,79 eurot. Maakohus jättis läbi vaatamata RL tsiviilhagi 931,98 euro väljamõistmiseks, DP tsiviilhagi 122 euro väljamõistmiseks, FOÜ tsiviilhagi 347 euro ulatuses, P OÜ tsiviilhagi 445,39 euro ulatuses, K tsiviilhagi 693,9 euro ulatuses, E AS-i tsiviilhagi 491 euro ulatuses ja E tsiviilhagi 899 euro ulatuses. 2.
  2. Kohus lahendas ühtlasi asitõenditega seonduvad küsimused. 3.1.
  3. Maakohus leidis, et K. Toppasia süü talle

§ 121

järgi esitatud süüdistuses on tõendatud kannatanu IK ütluste, haigla teatisega vigastuste kohta, samuti vägivallategu pealt näinud tunnistaja TK ütlustega. Maakohus leidis, et samuti sündmustikku osaliselt pealt näinud tunnistaja KA ütlused ei lisa eeltoodud tõenditele midagi ega kummuta neid. K. Toppasia pani vägivallateo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja K. Toppasia süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.1.2.

§ 121järgi K.

Toppasiale karistus mõistes märkis maakohus, et tema tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuigi süüdistatava pani kuriteo toime otsese tahtlusega, ei kujutanud tema tegu õiguskorrale suurt ohtu ning seetõttu ei ole tema süü selles kuriteos suur. Kõigile asjaoludele vastavaks karistuseks selle kuriteo eest pidas kohus lühiajalist vangistust. Samuti mõistis maakohus K. Toppasialt IK kasuks välja 5 eurot haigla visiiditasu hüvituseks. 3.2.

  1. Seoses kelmuste ja arvutikelmustega märkis maakohus, et usaldusväärsed ei ole K. Toppasia väited, nagu olnuks kannatanud ise süüdistuses kirjeldatud toimingutest huvitatud 4 ja et üksnes aitas neid kiirlaenude taotlemisel, asjade järelmaksuga ostmisel ja samade asjade edasimüümisel tasu eest aitas. Kohtuistungil üle kuulatud AK, AH, HH, UG, KT, SB, M-LK ja OR ütlustega on tõendatud, et K. Toppasia pöördus ise nende poole, rääkis endal pangakonto kasutamise võimaluse puudumisest ja muudest probleemidest ning soovis kanda temal saada olevat raha kannatanute pangakontodele. Samas pakkus ta raha saamise võimalust, rääkis võlgade kustutamisest ja et kellelgi midagi tagasi maksta ei tule. OR ei osanud kohtuistungil küll öelda, kas üheks temaga suhelnud ja raha teenimise võimalust pakkunud noormeheks oli K. Toppasia või mitte. Kohtueelsel uurimisel
  2. juulil 2014 on aga OR tundnud fotode järgi ära K. Toppasia ja kinnitanud, et tema on üks nendest noormeestest, kes teda sõidutas ja raha lubas. Kõik nimetatud isikud võimaldasid K. Toppasial juurdepääsu oma pangakontole või avasid konto, misjärel sai K. Toppasia kontot internetipanga või sularahaautomaadi kaudu kasutada. Selleks andsid kannatanud K. Toppasia kasutusse oma ID kaardi või pangakaardi koos vajaliku koodiga. Maakohus leidis, et puudub alus kannatanute ütlustes kahelda. AK, AH, HH, KT, OR ja UG ei teadnud midagi interneti kasutamisest ja kiirlaenude võtmise võimalustest ega tingimustest. Nad ei olnud kunagi kasutanud arvutit ega elektronposti. OR-il puudus ka pangakonto. AH-l ja HH-l ei olnud arutatavate sündmuste ajal mobiiltelefoni. M-LK ja SB olid küll arvuti ja internetipanga kasutajad, kuid neil puudus igasugune soov oma algatusel kiirlaene võtta või järelmaksuga asju osta. Puudub alus arvata, et kõik need isikud otsustasid
  3. a jaanuarikuust kuni juunikuuni vabatahtlikult L. Toppasia abil kiirlaene võtta ja järelmaksuga arvuteid või telefone osta. Süüdistuses kirjeldatud tegevuse saab lugeda teiste isikute arvel varalise kasu vahendlikuks saamiseks ja samal ajal süüdistuses nimetatud äriühingutele varalise kahju tekitamiseks teadvalt ebaõigete andmete esitamise teel. Tehes kannatanute nimel interneti vahendusel süüdistuses nimetatud äriühingutele taotlusi laenude võtmiseks ja järelmaksuga esemete ostmiseks, esitas K. Toppasia teenuste ja kaupade pakkujatele teadvalt ebaõigeid andmeid laenu või järelmaksu taotlejate ja nende kontaktandmete kohta s.o. sisestas andmetöötlusprotsessi andmeid ebaseaduslikult. K. Toppasia tahtlus oli suunatud teiste isikute ärakasutamise teel süüdistuses nimetatud äriühingute arvel varalise kasu saamisele. Kui laenu taotlus või kauba järelmaksuga ostmise soov on esitatud interneti vahendusel, siis on need episoodid kvalifitseeritavad

§ 213lg 1 järgi arvutikelmusena.

Kohapeal esitatud taotluste ja sõlmitud lepingute korral on episoodid kvalifitseeritavad kelmusena

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid K. Toppasia tegevuses maakohus ei tuvastanud. 3.2.2. Maakohus märkis, et asjas ei ole tuvastatud kohti, kus interneti teel kannatanute nimel kiirlaenude ja järelmaksude taotlused esitati ja kas interneti teel kasutas kannatanute andmeid laenude taotlemisel ja järelmaksuga asjade ostmisel just K. Toppasia või mõni teine isik. Samuti on tuvastamata isikud, kes tegid ülekandeid KT pangakontolt MK, ML, AL ja KS kontodele ja kes võtsid raha pangaautomaadi kaudu välja OR, HH, AK ja AH pangakontodelt. Siiski tuleb K. Toppasiat käsitada kõigi AK, AH, HH, UG, KT, SB, M-LK ja OR ärakasutamisel toime pandud kelmuste puhul kuriteo täideviijaks

§ 21lg 1 mõttes ja seda mh seetõttu, et tõendatud on alljärgnevad asjaolud: 1) K.

Toppasia aktiivne pöördumine kõigi eeltoodud kannatanute poole pangakontode kasutamise sooviga; 2) nende juhendamine laenu saamiseks isiku tuvastamisel; 3) SB veenmine Raplasse tulekuks; 4) selleks korteri ukse lõhkumine; 5) SB internetipanga paroolikaardi pildistamine; 6) aktiivne suhtlus M-LK-ga Facebookis; 7) võlgade kustutamise lubadused, mida K. Toppasia kannatanutele andis; 8) K. Toppasia aktiivne 5 suhtlemine

  1. mail 2014 Raplas Tallinna mnt 4 OÜ T kaupluses OR-ga; 9) SB, UG ja M-LK poolt pangaautamaatidest välja võetud raha üleandmine K. Toppasiale; 10) KS kontole laekunud raha üleandmine K. Toppasiale ja kauplustes kätte saadud asjade kohene üleandmine K. Toppasiale kõigi kannatanute poolt. Maakohus leidis, et puudub alus arvata, nagu andnuks K. Toppasia kohtueelses menetluses ebaõigeid ütlusi, kui ta võttis omaks kõigi talle süüks arvatud tegude toimepanemise: UG, AK, HH, AH, KT, OR, SB, RL, M-LK ja DP andmete kasutamise kiirlaenude taotlemisel ja järelmaksuga asjade ostmisel. K. Toppasia ütlused langevad nende isikute ütlustega sisuliselt kokku. Muuhulgas on K. Toppasia tunnistanud ka KT nimel sõlmitud teleteenuste lepingule allakirjutamist. 3.2.
  2. Kohus märkis veel, et UG-ile 13 euro andmine ja toidu ostmine; AH-le viina andmine; HH-le, AK-le, SB-ile ja M-LK-le raha andmine ei muuda K. Toppasia tegevusele antavat õigusliku hinnangut ega anna alust pidada neid isikuid laenu või järelmaksu andjate ees vastutavaks süüdistuses nimetatud lepingute alusel. 3.2.
  3. RL ja DP-ga seotud episoodides mõistis maakohus K. Toppasia nii

§ 213lg 1 kui ka 209 lg 2 p1 järgi õigeks, sest kumbki kannatanu ei kinnitanud K.

Toppasia osavõttu. RL kinnitas, et tema juurde tulid esmalt mõlemad vennad Toppasiad, kuid ei tea, kumb on neist Kenert. Ta andnud oma ID kaarti kummagi venna kätte ja ka Raplas ja Tallinnas käimise ajal olid mõlemad vennad kaasas. DP ei osanud kohtuistungil nimetada isikut, kes tema poole raha teenimise võimaluse pakkumisega pöördus ja avaldas, et K. Toppasiat ei ole ta enne näinud. Muud kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita samuti, et K. Toppasia oleks RL või DP suhtes kuritegusid toime pannud. 3.3.1. K. Toppasiale kelmuste ja arvutikelmuste eest karistust mõistes märkis maakohus, et alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud

§ 209ja § 213 uued redaktsioonid ei näe K.

Toppasiale süüks pandud tegude eest nende toimepanemise ajaga võrreldes ette kergemat karistust ega kergenda tema olukorda muul viisil. Seetõttu lähtus maakohus karistuse mõistmisel

§ 213lg-st 1 ja § 209 lg 2 p 1 nende enne 1.

jaanuari 2015.kehtinud redaktsioonidest. 3.3.

  1. Kohus märkis, et K. Toppasia on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest.
  2. mail 2014 mõistis kohus K. Toppasia süüdi kolmes kelmuses ja ühes salajases varguses. Praeguse kriminaalmenetluse esmeks olevatest kuritegudest 34 on toime pandud jaanuarist kuni
  3. maini 2014 ja 13 tegu on toime pandud
  4. mail 2014 alanud katseajal. Kohus märkis, et K. Toppasia pani kuriteod toime kavatsetult ja teisi isikuid ära kasutades raha saamine muutus K. Toppasiale eluviisiks. Seetõttu on maakohtu arvates ainus kohane karistusliik vangistus. Tegude asjaolud ja K. Toppasia isik ei võimalda ka tema karistusest tingimisi vabastamist. Arvestades enne
  5. maid 2014 toimunud kelmuste hulka, nende toimepanemist varasemate kelmuste eest toimunud kriminaalmenetluse ajal ja vahetult enne kohtuistungit, ei pidanud kohus võimalikuks lugeda nende kuritegude eest mõistetavat liitkaristust

§ 65lg.

1 kohaselt kaetuks

  1. mail 2014 mõistetud karistusega, otsustades, et uute kuritegude eest mõistetavat karistust tuleb
  2. mail 2014 mõistetud vangistuse arvel osaliselt suurendada. 6 3.3.
  3. Episoodide hulgast nähtuvat süü suurust ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades mõistis maakohus K. Toppasiale nii

§ 213

lg 1 kui ka 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kelmuste eest karistuseks sanktsiooni keskmisele määrale lähedase karistuse. Kuigi katseajal toime pandud kuritegude arv on väiksem, ei pidanud kohus võimalikuks mõista nende eest leebemat karistust kui enne katseaga toime pandud kuritegude eest. Sama liiki kuritegude toimepanek katseajal näitab K. Toppasia jätkuvat hoolimatust teiste isikute vara suhtes ja

  1. mai
  2. a otsusega mõistetud karistuse mõju puudumist. 3.4.
  3. Puutuvalt kuritegudega tekitatud kahjusse ja tsiviilhagidesse märkis maakohus, et kiirlaenudena kannatanutele väljastatud rahasummad, lepingutes ette nähtud intressid, järelmaksuga ostu-müügi lepingute alusel üle antud asjade väärtus, mobiilside ning teleteenuste lepingute alusel osutatud teenuste eest saamata tasu, kõigi lepingute alusel äriühingutest kannatanute poolt arvestatud viivised ja võlgade sissenõudmisega tekkinud kulud on hinnatvad õigusvastase kahjuna VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt kannatanule kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Lepingute alusel välja antud kiirlaenude põhisummad ja järelmaksulepingute alusel üle antud esemete väärtus tuleb lugeda VÕS § 128 lg-s 3 nimetatud vara vähenemisega tekkinud kahjuks. Sama säte annab õiguse nõuda kahju tekitajalt ka hüvituse nõudmisega seotud kulusid. Lepingute alusel saamata jäänud intressid ja teenuse osutamise lepingute alusel saamata jäänud tasu aga VÕS § 128 lg 4 mõeldud saamata jäänud tuluks. Maakous asus seisukohale, et K. Toppasia pani süüdistuses kirjeldatud teod toime, tekitas sellega kannatanutele materiaalset kahju ja on kahju tekkimises süüdi. Kahju suurus tuleneb kuriteoga sõlmitud lepingute tingimustest. Vastavalt esitatud tsiviilhagidele tuleb RL kasuks välja mõista 240 eurot; AS-i E kasuks 569,08 eurot; T AS-i kasuks 1411,31 eurot; F AS-i Eesti filiaali kasuks 2412 eurot; AS L kasuks 393,42 eurot; K OÜ kasuks 1785,81eurot; O OÜ kasuks 2567,05 eurot; P OÜ kasuks 550 eurot; AS M kasuks 200 eurot; E AS-i kasuks 6013,90 eurot; F Ltd kasuks 197 eurot; F OÜ kasuks 725 eurot; OÜ F kasuks 2135,9 eurot; Z OÜ kasuks 248 eurot; K OÜ kasuks 2795,6 eurot; R OÜ kasuks 269,76 eurot ja M kasuks 700,79 eurot. 3.4.
  4. Maakohus märkis, et K. Toppasia poolt toime pandud kuriteo läbi tekkinud kahjuks tuleb lugeda ka need summad, mis M-LK on tasunud K. Toppasia asemel laenude katteks F OÜ-le, R OÜ-le, F Ltd-le, M OÜ-le ja F AS Eesti filiaalile ning KT E AS-ile. Nende summade katteks tuleb süüdistatavalt M-LK kasuks välja mõista 610,15 eurot ja KT kasuks 6,37 eurot. 3.4.
  5. RL tsiviilhagi E AS-ile ja I OÜ-le võlgade katteks tasutud 931,81 euro väljamõistmiseks ja DP tsiviilhagi P OÜ-le ja F OÜ-le tasutud 122 euro väljamõistmiseks jättis kohus KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Samal alusel jättis kohus läbi vaatamata ka tsiviilhagid RL ja DP-ga seotud episoodide osas: FOÜ tsiviilhagi 347 euro ulatuses; P OÜ tsiviilhagi 445,39 euro ulatuses; K tsiviilhagi 693,9 euro ulatuses; E AS-i tsiviilhagi 491 euro ulatuses ja E tsiviilhagi 899 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7
  6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule K. Toppasia kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova ja prokurör. 4.
  7. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Toppasia

§ 209

lg 2 p 1 ja § 213 lg 1 järgi süüditunnistamises UG, AK, HH, KT, AH ja SB-ga seotud episoodides ja tema õigeksmõistmist neis kuritegudes. Alternatiivselt taotleb ta K. Toppasiale

§ 213lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuste olulist kergendamist.

4.1.

  1. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud tõenditele ebaõige hinnangu, maakohtu otsus ei ole sellisel määral põhjendatud, et see oleks lugejale jälgitav. Eeskätt on maakohus ebaõigesti hinnanud süüdistatava ütlusi. Samas muud usaldusväärsed tõendid tema osaluse kohta süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemisel puuduvad. Kannatanud olid valdavalt ise tehingutest huvitatud ja said tasu. Tõendatud ei ole arvutiprogrammi andmete ebaseaduslik sisestamine s.o kus ja kuidas K. Toppasia sai kannatanute isikuandmed ning kuidas andmeid sisestas ja registreeris. Need süüteo koosseisu olulised osad on oletuslikud. Märjamaa postkontoris sõlmitud laenu taotlemiseks vajalike isikuandmete tuvastamise osas osutas apellant, et ükski kannatanutest ei ole käinud Märjamaa sidejaoskonnas. On välja selgitamata, kes on taotlustele allkirjad andnud, ekspertiisi, tuvastamaks, kelle allkirjad on taotlustel, ei ole tehtud. Tõendamist ei ole leidnud kuidas isikute tuvastamised postkontoris aset leidsid ja sestap puudub põhjuslik seos K. Toppasia ja laenu taotlemiste osas, milles on teda süüdistatud. Kõik kannatanud pidid aru saama järelmaksu lepingute sõlmimise tähendusest ja enda kohustustest, samuti sellest, mida tähendab isiku tuvastamine, laenude saamise eesmärgil. Järelmaksulepingutele on kannatanud alla kirjutanud, sellega on nad kinnitanud, et saavad aru enda kohustusest laenude tasumisel. 4.1.
  2. OR-iga seotud tegude puhul osutab kaitsja, et kannatanu ei ole K. Toppasiat kohtuistungil ära tundnud ehk küll on ta fotode järgi ära tundnud kohtueelsel uurimisel. Kannatanu AH on andnud kohtuistungil ütlusi, mis välistavad K. Toppasia poolt kuriteo toimepanemise. Puutuvalt kannatanu UG-iga seotud episoodi on K. Toppasia üksnes andnud talle nõu, et raha saamiseks on võimalik võtta kiirlaenu. Ka kannatanu ise on kinnitanud, et pole kellelegi oma PIN-koodi andnud ning on kõik ankeedid ise täitnud. Nii on ka kannatanu AK kinnitanud, et sõlmis kõik laenu- ja järelmaksulepingud ise. AH-ga seotud episoodides on tõendamata, et K. Toppasia oleks teda ära kasutades laenu võtnud või midagi järelmaksuga ostnud. K. Toppasia andis kannatanule üksnes kiirlaenude osas nõu ja sõidutas teda paaril korral. Niisamuti on ta ka HH üksnes aidanud kiirlaenu saamisel, mille eest HH andis talle ise raha. KT-uga ostis K. Toppasia E poest järelmaksuga pliidi. Selle eest tasumiseks vajaliku raha andis ta KT-le mitmes jaos. See, kas KT raha ka kauplusele tasus, tema ei tea. Kaitsja märgib, et kannatanu ei tundnud K. Toppasiat kohtus ära ja tema enda ütlused ei ole usaldusväärsed. Ka SB-ile andis K. Toppasia kaitsja väitel üksnes nõu ja abi kiirlaenu võtmisel. Pärast raha väljavõtmist andis SB ise K. Toppasiale 150 eurot, olles aga teadlik, et peab enda võetud laenu ise ka tagasi maksma. Apellant märgib, et M-LKga seotud episoode süüdistatav tunnistab ning kahetseb. 8 4.1.
  3. Jälgitav ei ole K. Toppasiale mõistetud karistuste mõistmine, sest arusaamatult on enne
  4. maid 2014 toimepandud (arvukate) tegude eest mõistetud kergem karistus kui pärast
  5. maid 2014 toimepandud tegude eest. 4.1.
  6. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on tal kolm pooltundi kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks ja selle õiguslikuks analüüsiks ning kolm apellatsiooni koostamiseks. Seega taotleb ta kokku tasu kuue pooltunni riigi õigusabi osutamise eest summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks. 4.
  7. Prokurör taotleb tühistada maakohtu otsus osas, milles K. Toppasia mõisteti õigeks RL ja DP vahendliku ärakasutamisega toime pandud

§ 213lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

Prokurör taotleb K. Toppasia süüdi tunnistamist eelnimetatud kuritegudes. Samuti taotleb ta maakohtus läbi vaatamata jäetud tsiviilhagide rahuldamist ja RL kasuks 931,98 eurot, DP kasuks 122 euro, F OÜ kasuks 347 euro, P OÜ kasuks 445,39 euro, K kasuks 693,9 euro, E AS kasuks 491 euro, AS E kasuks 899 euro ja C OÜ kasuks 429,4 euro väljamõistmist. 4.2.

  1. Apellant märgib, et tegelikkusele ei vasta maakohtu seisukoht, nagu tõendaks RL ja DPga seotud kuriteepisoodide ainult K. Toppasia enda kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning nagu puuduksid muud usaldusväärsed tõendid. Maakohus on põhjendamatult lugenud ebaoluliseks tõendiks E esinduse videosalvestuse ja IG eeluurimisel antud ütlused, mis kinnitavad, et K. Toppasia pani RL vahendusel toime kuriteo. Kuna K. Toppasia on ka ise kohtuistungil tunnistanud, et nõustas RL-it tahvelarvuti ostmisel ja hiljem müüs selle tahvelarvuti maha, on arusaamatu maakohtu seisukoht, nagu ei oleks tuvastatud isikut, kelle initsiatiivil RL ostis tahvelarvuti ja kes selle tahvelarvuti hiljem maha müüs. K. Toppasia süüd selles episoodis kinnitavad ka mitmed kirjalikud tõendid. Ka laenutaotlused RL nimel esitas K. Toppasia. Seda kinnitavad kannatanu ütlused, samuti asjaolu, et lepingutega seoses on kontaktnumbrina antud K. Toppasia kasutuses olnud telefoninumber. Tõendatud on ka see, et K. Toppasia võttis DP ära kasutades tema nimel korduvalt kiirlaenu erinevatelt kiirlaenuettevõtetelt ja ostis järelmaksuga mobiiltelefoni. Apellant leiab, et nende tegude toimepanemist K. Toppasia poolt kinnitab asjaolu, et vastavates lepingutes on kontaktnumbrina märgitud sama telefoninumber, mida K. Toppasia kasutas teiste, maakohtus tuvastamist leidnud kuriteoepisoodide puhul. 4.2.
  2. OR nimel kiirlaenu võtmises tunnistati K. Toppasia maakohtu otsusega küll süüdi, kuid ekslikult jäeti välja mõistmata tsiviilhagi. Seetõttu taotlebki prokurör C OÜ kasuks tsiviilhagi väljamõistmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kriminaalkolleegium, vaadanud läbi apellatsioonid, vaidlustatud kohtuotsuse ja kriminaalasja materjalid leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu 9 otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks. Prokuröri apellatsioon tuleb samuti jätta rahuldamata.
  4. Kaitsja on asunud seisukohale, nagu ei oleks maakohtu otsuse põhjendused jälgitavad. Kriminaalkolleegium niisuguse väitega ei nõustu. Maakohus on käsitlenud K. Toppasia käitumist süüdistuses

§ 213

lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi osaliselt üldistatult, leides, et AK, AH, HH, UG, KT, SB, M-LK ja OR ära kasutades toime pandud kelmuste ja arvutikelmuste puhul on kannatanud andnud usaldusväärseid ütlusi K. Toppasia aktiivse rolli kohta süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisel. Samuti on maakohus osutanud neist ütlustest nähtuvale K. Toppasia ilmselgelt sarnasele toimimisviisile kannatanute suhtes. Selle põhjal teeb maakohus järelduse, et K. Toppasia käitumine eelnimetatud kannatanute osas vastab

§ 209lg 2 p1 ja § 213 lg 1 koosseisule.

Edasiselt ona maakohus aga iga eelnimetatud süüdistatava puhul konkreetselt käsitlenud kõiki seda episoodi puudutavaid tõendeid, mis selle konkreetse kannatanuga seoses kinnitavad kohtu eeltoodud järeldust. Lõpuks on kohus konkreetseid kannatanuid puudutavate tõendite käsitlemise järel andnud hinnangu veel mõnedele asjaoludele, mis seonduvad teatud üksikute episoodidega (nt selle asjaolu õiguslik tähendus süüdistuse kontekstis, et K. Toappasia andis osadele kannatanutele raha või ostis neile süüa). Samuti on kohus selgitanud, miks teatud tõendid ei oma eelkäsitletud kannatanutega seoses tähtsust, olles asjassepuutumatud. Tuleb tunnistada, et makaohtu põhjenduste ülesehitus on sellisel kujul raskesti jälgitav, sest lugedes tuleb pidevalt silmas pidada kohtupoolset tõendite analüüsi kahes eraldi asetsevas tükis asuvat nn üldosa ja seejärel ka konkreetse kannatanuga seonduvaid episoode puudutavate tõendite käsitlust. Siiski on alusetu väita, nagu oleks kohtuotsuses nõutavad põhjendused puudu või nagu poleks need üldse leitavad. Kohtuotsuse raskepärane stiil või kohtu põhjenduste ebaõnnestunud struktuur võiksid olla käsitatavad kohtuotsuse põhjendamiskohusutse rikkumisena üksnes olukorras, kus põhjenduste leidmine kohtuotsuses on raskendatud sellisel määral, et ilma kohtuotsuse teksti piltlikult juppideks lammutamata ja rekonstrueerimata poleks võimalik seda adekvaatselt tajuda. Niisugust etteheidet ei ole arutatavas asjas koostatud maakohtu otsusele võimalik siiski teha. Põhjenduste struktuur on peale teksti tervikuna läbilugemist selgesti hoomatav ning seetõttu on ka võimalik kohtu seisukohtade kujunemist jälgida. Kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta on kohus oma arvamust väljendanud ja seda arvamust ka põhjendanud. Seejuures juhib kolleegium muu hulgas tähelepanu asjaolule, et kaitsja on küll apellatsioonis heitnud maakohtu otsusele ette põhjendamiskohustuse rikkumist, kuid on selle väite osas jäänud üldsõnaliseks ega ole täpsustanud, mis osas kohtuotsuses põhjendamiskohustust tema arvates rikutud on.

  1. Kaitsja on järgmiseks väitnud, et maakohus hindas ebaõigesti süüdistatva ütlusi. Kui apellatsioonis ei ole seda väidet mingil viisil laiendatud ega selgitatud, tuleb maakohtu otsuses märgitu valguses nõustuda, et süüdistatava ütluste hindamisel esineb probleeme. 7.
  2. Nimelt on maakohus märkinud alljärgnevat: „ei ole ka alust arvata, et K. Toppasia andis kohtueelelsel uurimisel 10.detsembril 2014.a. ebaõigeid ütlusi. Neis ütlustes on K. Toppasia tunnistanud kõigi süüks pandud tegude toimepanemist ja võtnud omaks UG, AK, HH, AH, KT, OR, SB, RL, M-LK ja DP andmete kasutamise kiirlaenude taotlemisel ja järelmaksuga asjade ostmisel K. Toppasia ütlused langevad nende isikute ütlustega sisuliselt kokku. Muuhulgas on 10 K. Toppasia tunnistanud ka KT nimel sõlmitud teleteenuste lepingule allakirjutamist.“ Maakohtu istungil
  3. juunil 2015 toimunud ristküsitlusel on avaldatud mitmeid lõike K. Toppasia
  4. detsembril 2014 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest. Kuigi kohtuistungi protokollis ei ole seda märgitud, on esitatud küsimustest, saadud vastustest ja avaldamise kohast ning ulatusest ilmne, et kõigil kordadel on K. Toppasia kohtueelses menetlues antud ütlusi avaldatud tema kohtuistungil ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, mis on lubatud KrMS § 293 lg 1 ja § 289 sätete alusel. Süüdistatava kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise eesmärk ei ole aga kohtuistungil antud ütluste kõrvalejätmine kohtueelses menetluses antud ütluste kasuks. Vastuolude ilmnemise korral kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel on viidatud õiguslikul alusel võimalik üksnes seada kahtluse alla ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsus ning sel põhjusel need ütlused tõendite kogumist kõrvale jätta (vt ka nt RKKKo asjas 3-1-1-6313, p 20.2). Arutataval juhul, eelistades süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi kohtus ristküsitlusel antud ütlustele, tugines maakohus lubamatule tõendile. Sel põhjusel ei ole võimalik otsust neile tõenditele rajada. Küll aga märgib kriminaalkolleegium, et kuna K. Toppasia maakohtu istungil ristküsitlusel antud ütlused ja tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste vahel on ulatuslikud ja kardinaalsed vastuolud, tuleb K. Toppasia ütlused lugeda tervikuna ebasaldusväärseteks ja tõendite kogumist kõrvale jätta. See ei muuda siiski kokkuvõttes maakohtu järelduste põhjendatust üheski osas, sest muude tõendite kogumist piisab nende järelduste veenvaks põhjendamiseks. 7.
  5. Samuti on maakohus KrMS § 289 nõudeid eirates lubamatult tuginenud tunnistaja MK kohtueelses menetluses antud ütlustele. Kohus on nimelt märkinud alljärgnevat: „Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas MK kuskil autoga käimist. Nimi KT ei ütle talle midagi ja ei oska seletada, miks on KT pangakontolt tema kontole raha laekunud. Raha andnud ta ühe mehe kätte. See olnud sama mees, kes tema kontole raha üle kandis. Kenert Toppasia tema pangakontot kasutanud ei ole. Kohtueelsel uurimisel on M.Koitla öelnud, et ta andis raha Kenertile ja võttis raha välja Kenerti palvel. (t.l. 153 VI kd.) Vastuolu kohtuistungil antud ütlustega ta millegagi seletada ei oska. Kohus leiab, et tõeseks tuleb lugeda tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel avaldatu, sest usutav ei ole, et pangakonto omanik ei tea, mis põhjusel kontole raha laekub, kes kontot kasutab ja kellele ta enda poolt välja võetud raha edasi annab.“ Nagu eelmises punktis selgitatud, ei ole kohtul õigust eelistada ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kohtuistungil avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlusi istungil antud ütlustele, vaid vastuolu korral tuleb ütlused lugeda ebausaldusväärseteks ja jätta tõendite kogumist kõrvale. Sel põhjusel jätab kolleegium MK kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärsetena tõendite kogumist välja. MK ütlused puudutavad üksnes osasid KT ja OR-ga ärakasutamisega seotud episoode ning nende ütluste kõrvalejätmine ei mõjuta järgijäänud tõendite kogumit selliselt, et see muudaks maakohtu järelduste põhjendatust.
  6. Süüdistatava ütluste kõrvalejätmine ei muuda siiski kolleegiumi hinnangut asjaolude tõendatusele, sest muude tõendite kogumis on ka ilma K. Toppasia ütlusteta kahtlusteta tõendatud tema poolt süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine. Kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukoht, nagu puuduksid muud usaldusväärsed tõendid K. Toppasia süü kohta, on ainetu. Vastupidine nähtub maakohtu otsusest veenvalt. Kõik kannatanud on kirjeldanud 11 K. Toppasia tegevust nende ärakasutamisel kiirlaenu- ja järelmaksuskeemides. Osade kannatanutega seotud episoodides on veel muid tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitavad K. Toppasia seotust kannatanutega ja seda, et ta on teinud tunduvalt enamat kui kannatanuid nõustanud laenu saamise või järelmaksuga kauba soetamise võimaluste kohta. 8.
  7. Nii nt UG-ga seotud episoodides on kannatanu ütlusi kinnitavaid ütlusi andnud tunnistajad KT ja JU. KT ütlustest nähtuvalt on süüdistatava käes olnud JP pangakaart, millega võeti arveldusarvelt välja raha, mis oli sinna eelnevalt kantud UGi pangakontolt. JU ütlustest nähtub aga, et tunnistaja sõidutas mitmel korral kannatanut ja K. Toppasiat Järvakandist Raplasse. Ta teab, et ühiselt võeti telefone järelmaksu peale ja neid käidi Tallinnas müümas. 8.
  8. JU on ka SB-iga seotud episoodide kohta andnud ütlusi, et sõidutas seda kannatanut K. Toppasia palvel korduvalt. Seejuures on tunnistaja rääkinud konkreetsemalt ühest sõidust Tallinna Järve ostukeskuse juurde, kus „Kenert ja S käisid poes ja tagasi tulles selgus, et tuli teha esimene sissemaks, sest muidu ei saanud asja kätte. Kenert helistas kellelegi ja talle toodi raha. Seejärel käis Kenert üksinda poes ja tõi asja ära“. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et K. Toppasia saatis talle „pildi ühest internetipanga koodide kaardist, et tunnistaja ise sellelt kontolt raha võtaks. Tunnistaja seda ei teinud. See võis olla B konto. Selle konto kasutajanime andis ka Kenert ühe paberi peal. Hiljem S-ga suheldes sai tunnistaja teada, et S ei saa oma kasutajanimega enam oma pangakontot kasutada“. 8.
  9. KT-uga seotud episoodide osas on asjakohane osutada tunnistaja PS ütlustele, millest nähtuvalt on KT eluheidik, kes ei ole võimeline toime tulema arvutite ja internetiga. Tunnistaja on kinnitanud ka seda, et KT viis oma ID-kaardi, mis tavapäraselt asus Järvakandi postkontoris, sealt mõneks ajaks minema. Kannatanul ei olnud kuni süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemiseni pangakontot ja kui konto loodi, siis isikud, kellele kontole laekunud raha üle kanti, olid võõrad. Tunnistaja IR-T ütlustest nähtub, et ta andis K. Toppasiale oma abikaasa KS pangakonto numbri, misjärel laekus KT kontolt sinna 300 eurot, mille tunnistaja võttis kontolt välja ja andis K. Toppasiale. 8.
  10. OR-iga seotud episoodides on mitme kiirlaenutaotluse ankeedis (F AS Eesti filiaal, F OÜ, C OÜ, M OÜ) OR kontakttelefoni numbrina märgitud sama number XXXX XXXX, mis oli ühes K. Toppasialt tema kinnipidamisel äravõetud telefonis. Sellelt numbrilt on suheldud OR kasutuses olnud telefoniga. OR on internetipanga lepingu sõlminud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal (
  11. mail 2014) ja see leping on lõpetatud
  12. juunil
  13. Tunnistajate RV ja SK ütlustest nähtuvalt on OR eluheidik, kes ei saa hakkama ega tea midagi arvutitest või kaasaegsetest telefonidest. SK ülustest nähtub veel ka see, et OR on võõraste noormeestega käinud Raplas kaubanduskeskuses ja ostnud neile sealt arvuti, mis toodi kohale hooldekeskusse kulleriga. 8.
  14. M-LK-ga seotud episoodides on asjakohane osutada väljatrükile internetikeskonnas Facebook toimunud M-LK ja GJ nime alla esinenud kasutaja vahelisest vestlustest ajavehmikul
  15. maist kuni
  16. juunini 2014, millest nähtub, et GJ soovib kasutada M-LK pangakontot oma ülekannete jaoks. GJ nime all suhtels M-LK-ga Facebookis viimase sõnul just K. Toppasia. 12 K. Toppasia kasutuses olnud telefoninumbrilt on süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul M-LK telefonile saabunud kolm lühisõnumit. 8.
  17. Lisaks väärib märkimist, et K. Toppasia kasutuses olnud telefonilt, millelt ta suhtles süüdistuses kirjeldatud ajavahemikus kannatanute OR ja M-LK-ga, on samal perioodil samuti kontakti võetud rea kiirlaenuettevõtetega. 8.
  18. Kolleegium märgib, et eelloetletud tõendid, mida kõiki käsitleti ka maakohtu otsuses kinnitavad veenvalt kannatanute ütlusi selle kohta, et K. Toppasia kasutas neid kiirlaenude võtmisel, teenuste tellimisel ja järelmaksuga kaupade ostmisel ära. Nende tõendite valguses ongi kaitsja väide muude tõendite kui kannatanute ütlused puudumisest paljasõnaline ja ebaõige. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et konkreetsete kannatanute ärakasutamisega seotud episoodides kaitsja välja toodud tõendamispuuduste näol on enamjaolt tegemist kaitsja paljasõnaliste hinnangutega. See, et kaitsja kohtu hinnanguga mingitele tõenditele ei nõustu, ei tähenda veel iseenesest põhjendamiskohustuse rikkumist või koguni tõendi objektiivset puudumist. 8.7.
  19. Puutuvalt AH, UG, HH ja SB kiirlaenulepingute sõlmimisel ärakasutamisega seotud episoodidesse on kaitsja esitanud väite, nagu andnuks K. Toppasia neile isikutele üksnes nõu. Kolleegium leiab, et sellise seisukoha on maakohus uuritud tõendite põhjal üheselt kummutanud, tuvatades, et K. Toppasia oli aktiivne pool, kes otsis kannatanud ise üles ja kasutas neid ära. 8.7.
  20. Kaitsja on ka väitnud, et kannatanud tegid kõik laenude võtmise ja järelemaksuga kaupade ostmisega senduvad tehingud ise. See väide on õige üksnes osaliselt. Tõepoolest on samme, mida tehingute tegemisel pidid astuma füüsiliselt kannatanud ise, sest K. Toppasial ei olnud võimalik nende eest kannatanute isikut tuvastada (v.a kui tuvatamine toimus digitaalselt ID-kaardi või internatipanga kaudu). Selleks oli vajalik, et kannatanud ilmuksid füüsilselt ise nt postkontorisse või kauplusse, esitaksid enda isikut tõendava dokumendi ja annaksid lepingutele või taotlustele allkirja. Samas on kaitsja tähelepanuta jhätnud selle, et asjas on tõendamist leidnud, et kannatanud ei saanud niisuguseid samme astudes aru, et nad astuvad lepingulistesse suhetesse ja võtavad varalisi kohustusi. Samuti on kaitsja tähelepanuta jätnud selle, et kiirlaenude võtmise puhul oli K. Toppasia tüüpiliselt enne kannatanu isiku füüsilist tuvastamist juba kannatanu nimel e-keskkonnas või telefonitsi esitanud kiirlaenu taotluse, seda kannatanutele selgitamata. 8.7.
  21. Kaitsja peab oluliseks, et kannatanud OR ja KT ei ole K. Toppasiat kohtus ära tundnud. Tuleb tõdeda, et nimetatud kannatanud tõepoolest ei ole süüdistatavat kohtuistungil ära tundnud. Samas on mõlema nimetatud kannatanuga seotud episoodides muude asjas uuritud tõendite põhjal veenvalt selge, et K. Toppasia on ka neid kannatanuid ära kasutades kuriteod toime pannud. Sellistele tõenditele on osutatud eelpool p-des 8.4 ja 8.
  22. Maakohus on käsitlenud K. Toppasia rolli OR ja KT-ga seotud episoodides vastavalt kohtuotsuse lk-del 41 ja 36-
  23. KT on kohtueelses menetluses süüdistatava ära tundnud (tl 49-50, kd III). Eelneva põhjal on kahtlusteta selge, et OR ja KT ärakasutamisega seotud episoodid on omistatavad K. Toppasiale. 13 8.7.
  24. Kaitsja arvates andsid HH ja SB K. Toppasiale raha vabatahtlikult ja täie teadmisega, et nad peavad selle hiljem ise tagasi maksma. See väide on kolleegiumi hinnangul leidnud maakohtus uuritud tõendite valguses üheselt kummutamist. Maakohtu järeldused, et K. Toppasia kasutas ära kannatanute kergeusklikkust ja teadmatust, on põhjendatud ning kolleegium ei näe mingit võimalust sellist järeldust kummutada. 8.7.
  25. Kaitsja väidab, et K. Toppasia andis KT-ule pliidi ostmisel järelmaksu jaoks raha, kuid ei tea, mis sellest rahast hiljem sai. Kolleegium leiab, et tegemist on paljasõnalise väitega, mis on asjas kogutud tõendite valguses juba maakohtus üheselt kummutatud.
  26. Kaitsja väljatoodu, nagu olnuksid kannatanud süüdistuses märgitud tehingutest ise huvitatud ja saanuksid neist kasu, on paljasõnaline ja asjas uuritud tõenditega kummutatud. Maakohus on tuvastanud, viidates kannatanute AK, AH, HH, UG, KT, SB, M-LK ja OR ütlustele, et just K. Toppasia oli see, kes kannatanute poole pöördus ja viis kannatanud nii kaugele, et nad olukorrast ebaõiget ettekujutust omades lasid K. Toppasial end ära kasutada. Seejuures on maakohus asjakohaselt välja toonud, et suur osa kannatanutest (AK, AH, HH, KT, OR ja UG) ei teadnud midagi interneti kasutamisest ja kiirlaenude võtmise võimalustest ega tingimustest. Nad ei olnud kunagi kasutanud arvutit ega elektronposti. OR-il puudus pangakonto. AH-l ja HH-l ei olnud aga arutatavate sündmuste ajal mobiiltelefoni. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida sellele, et K. Toppasia seotust süüdistuses märgitud tegudega kinnitab kaudselt veel tegude toimepanemise viisi sarnasus kõigi erinevate kannatanutega seotud episoodides. Puudub mõistlik alus kahelda selles, et isikud, kes valdavalt ei omanud isegi teadmisi ning oskusi ise kiirlaenu võtta, järelmaksuga seadmeid osta või teenuseid tellida, on nendesse tehingutesse segatud just K. Toppasia aktiivse ja manipuleeriva tegevuse tõttu. Ka kannatanu M-LK puhul, kellel oli olemas mobiiltelefon, pangaarve ja kes kasutas ka internetti, ei ole põhjust kannatanu ütlustes tema ärakasutamise kohta kahelda. Esiteks ei ole tuvastatav, miks pidanuks ta kohtule valetama. Mingile alusele, mis sunniks nimetatud kannatanu ütlustes kahtlema, kaitsja viidanud ei ole. Samas paigutub temagi puhul K. Toppasia käitumine eelkirjeldatud konteksti ning toimepandu modus operandi suur sarnasus teistele süüdistuses märgitud juhtudele kinnitab täiendavalt, et M-LK-ga seotud episoodides on samuti tegemist K. Toppasia kannatanut ära kasutava käitumisega. Asjaolu, et K. Toppasia andis mõnele kannatanule pärast nende kelmuse või arvutikelmuse toimepanemiseks ärakasutamist raha või ostis toitu, ei välista koosseisupärase teo toimepanemist. K. Toppasia motiivide üle sellisel käitumisel võib üksnes spekuleerida, kuid asjas uuritud tõendite põhjal on selge, et nimetatud varalise kasu saamine ei olnud mitte kannatanute tegevuse teadlik eesmärk, vaid just K. Toppasia eesmärk.
  27. Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis väidetuga selles osas, et arutatavas kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, kes, kuskohas ja millal sisestas arvutisüsteemi

§ 213realiseerimiseks vajalikud andmed.

See asjaolu iseenesest ei tähenda siiski, et nimetatud kuriteokoosseisu realiseerimise tõdemine ja selle omistamine K. Toppasiale oleks välistatud. Kriminaalasjas on üheselt tuvastamist leidnud, et K. Toppasia viis kannatanud AK, AH, HH, KT, OR, UG ja M-LK eksitusse, saavutades muu hulgas selle, et osad kannatanud 14 andsid tema kätte oma ID-kaardi või pangakaardi koos PIN-koodiga. Kuigi ei ole selge, kes, millal ja kuskohas kannatanute pangakaarte või ID-kaarte süüdistuses kirjeldatud arvutikelmuste toimepanemiseks kasutas, on ometi selge, et see ei saanud toimuda K. Toppasia teadmiseta. On tõendatud, et kannatanute ID-kaardi abil ja nende nimel taotletud kiirlaenudest ning muudest teenustest sai varalist kasu just nimelt K. Toppasia. OR-iga seotud episoodide puhul on muidki tõendeid, mis seovad K. Toppasia arvutikelmuste toimepanemisel üheselt kannatanu ja tema andmete kasutamisega. Nimelt on mitmes kiirlaenutaotluses märgitud taotleja kontakttelefoni numbriks telefoninumber, mida kasutas K. Toppasia. Samuti on tuvastatud, et K. Toppasia kasutuses olnud telefonilt on süüdistuses märgitud ajavahemikul 35 korda võetud ühendust OR telefoniga. Samal ajal on K. Toppasia telefonilt korduvalt ühendust võetud ka erinevate kiirlaenuettevõtetega. KT-uga seotud episoodide puhul tuvastatud veel see, et K. Toppasia on andnud allkirja

  1. mail 2014 internetiseadmete kasutuslepingule, mille kohaselt paigaldati Kehtnasse aadressile XXXXX XX-XX vastavad seadmed. Seadmete tellimiseks on esitatud taotlus KT nimelt e-teeninduse vahendusel. Seda ei saanud kolleegiumi hinnangul teha keegi muu kui K. Toppasia ning e-teenindusse sai ta siseneda üksnes KT Swedpanga internetipanga koode kasutades. Kolleegiumi hinnangul oli ka üksnes K. Toppasial huvi sisestada enne kannatanutega isikusamasuse tuvastamiseks postkontorisse minekut nende nimel kiirlaenutaotlused. Ainult sellega on seletatav see, miks ta küsis kannatanutelt nende pangaarve numbrit, miks ta käis kannatanutega nende isikusamasust tuvastamas ja miks ta võttis seejärel ise või lasi kannatanutel oma pangaarvetelt välja raha, millest suurem osa jäi talle.
  2. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, mida püüab kaitsja saavutada väites, et ükski kannatanutest ei ole käinud sõlmitud laenu taotlemiseks vajalike isikuandmete tuvastmiseks Märjamaa sidejaoskonnas. Kannatanu AH on seda tõepoolest eitanud ning kannatanu AK ei mäleta Märjmaal käimist. Samas kannatanu UG ei ole seda oma ütlustes eitanud. Samuti on maakohus tuvastanud, et nii UG, AK kui ka AH käisid Märjamaal postkontoris enda isikuid tuvastamast, sest selle kohta on olemas isiku tuvastamise ankeedid, millele on lisatud ka kannatanute isikut tõendava dokumendi koopia. Kogutud tõendite põhjal ei ole kolleegiumi hinnangul mingit kahtlust selles, et kõik kolm eelnimetatud kannatanut on kiirlaenu taotlemiseks käinud muu hulgas Märjamaal postkontoris ja nende isikud on seal tuvastatud.
  3. Seisukoht, nagu peaks süüdistuses märgitud tehingute puhul kliendi taotlustele antud allkirjadele olema tehtud (käekirja)ekspertiis on arutatava asja seisukohast kohatu. Esmalt tuleb märkida, et valdaval osal episoodidest on tegemist kas kannatanute digiallkirjadega või kannatanute käsitsi antud allkirjadega. Valdaval osal juhtudest (v.a üks AH-ga seotud episood) ei ole kannatanud allkirja andmist eitanud. K. Toppasia on süüdistuse kohaselt andnud üksnes ühe allkirja – E AS-ga sõlmitud seadmete kasutuslepingule nr SL
  4. Ses osas osutab kolleegium aga asjaolule, et argumendiga, nagu ei oleks tegemist K. Toppasia allkirjaga, ei ole kaitsja maakohtus kordagi esinenud. Tegelikult ei ole sellist argumenti otsesõnu välja öeldud isegi apellatsioonis. Kolleegium leiab, et ka nimetatud juhul on piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, et allkirja andis just K. Toppasia. Nimelt on tuvastatud, et eelnevalt oli just K. Toppasia esitanud interneti vahendusel KT internatipanga paroole kasutades taotluse internetiseadmete paigaldamiseks. 15
  5. Samavõrra kohatu on kaitsja väide selle kohta, nagu poleks tuvastatud, mil viisil tuvastati kiirlaenude võtmisel postkontorites kannatanute isikud. See on küsimus, mille kohta ei ole tegelikult olnud vaidlust. Asjas kogutud usaldusväärsetest tõenditest nähtub üheselt, et kannatanute isikud on valdavalt tuvastatud nende ID-kaardi alusel. Sellekohased tõendid on maakohtus uuritud ja neid on vaidlustatud kohtuotsuses selgelt kajastatud.
  6. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleksid kõik kannatanud tegutsenud täie teadmisega sellest, et nad võtavad endale kiirlaenude või järelmaksu näol rahalisi kohustusi, mida peavad ise kandma. Asjas on tõendatud vastupidine – kõik kannatanud olid eksitusse viidud ja arvasid, et neile ei teki K. Toppasia heaks sõlmitud tehingutest kohustusi. Seejuures on asjakohane viidata juba maakohtus väljatoodud asjaolule, et valdavalt olid kannatanud asotsiaalse eluviisiga isikud, kellel puudusid teadmised ja oskused iseseisvalt kiirlaene võtta või järelmaksuga ostutehinguid sõlmida. Arvestades seda, et mitmed kannatanud polnud üldse võimelised arvutit või moodsaid telefone kasutama, on ka eluliselt ebausutav, et nad selliseid seadmeid endale soetada soovinuks.
  7. Kaitsja apellatsioon on vastuoluline. Apellatsiooni taotlustes palutakse otsus

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja

§ 213

lg 1 järgi süüdimõistmises tühistada UG, AK, HH, KT, AH ja SBga ärakasutamisega seotud episoodides. Samas on apellatsiooni põhiosas tehtud etteheiteid ka OR-iga seotud episoodidesse puutuvalt. Ühelt poolt märgib kaitsja apellatsioonis sõnaselgelt, et süüdistatav võtab omaks M-LK-ga seotud kelmuste ja arvutikelmuste toimepanemise ja kahetseb neid tegusid (vt apellatsiooni lk 7). Teisalt märgib kaitsja aga, et K. Toppasiale esitatud süüdistus on ka selles osas tõendamata (vt apellatsiooni lk 3), taotlemata apellatsioonis siiski K. Toppasia ses osas süüdimõistmise tühistamist. Osutamist väärib veel asjaolu, et ka MLK-ga seotud episoodides on tõendite kogum sisuliselt samasugune kui neisse kannatanutesse puutuvalt, kelle osas taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist. Veelgi enam, suurem osa kannatanutest on asotsiaalse eluviisiga eluheidikud, kes ei ole võimelised kasutama arvutit ja internetti ning kellel puudub igasugune mõistlikult selgitatav vajadus soetada endale tahvelarvuteid või nutitelefone. Seevastu M-LK on isik, kes kasutab nii arvutit kui ka internetti. Ometi on süüdistatav ja tema kaitsja menetluse kestel märkinud, et kuigi selle kannatanu suhtes pani K. Toppasia talle süüks arvatud kuriteod toime, siis teiste – asotsiaalsete kannatanute – puhul pole see nii ja need isikud soovisid kiirlaene ning järelmaksuga seadmeid soetada ise. Kolleegium peab asjas uuritud tõendite valguses niisugust seisukohta täiesti ebareaalseks.

  1. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis toodud käsitlusega sellest, nagu oleks K. Toppasiat pärast
  2. maid 2014 toime pandud kelmuste ja arvutikelmuste eest karistatud ebaproportsionaalselt raskelt, sest pärast
  3. maid 2014 toime pandud kuriteoepisoode oli arvuliselt oluliselt vähem kui enne seda kuupäeva toimepanduid. Maakohus on pärast
  4. maid 2014 toime pandud kuritegude eest proportsionaalselt raskema karistuse mõistmist põhjendanud sellega, et vahepeal oli K. Toppasiat teises kriminaalasjas varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud ja see karistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata jäetud. Seega pani K. Toppasia järgnevad kuriteod toime katseajal. Katseajal jätkuvalt samaliigiliste 16 kuritegude süstemaatiliselt toimepanemise jätkamine on kolleegiumi hinnangul kahtlemata asjaolu, mis näitab süüdlase küünilist suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse. Sellisel juhul nõuavad nii õiguskorra kaitsmise huvid kui ka süüdlase isikust lähtuvad kaalutlused seda, et karistust ei saa kergendada. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. Isiku süü, kes paneb katseajal jätkuvalt süstemaatiliselt ja suure intensiivsusega toime samaliigilisi kuritegusid, mille eest teda on juba karistatud, on kahtlemata suurem kui varem karistamata isiku süü. Seetõttu oli maakohus õigustatud mõistma K. Toppasiale pärast
  5. maid 2014 toimepandud ja tõepoolest arvuliselt vähemate kuritegude eest suurema karistuse kui enne
  6. maid 2014 toimepandud kuritegude eest. Eelmärgitu valguses on ainetu kaitsja alternatiivne taotlus mõista K. Toppasiale kelmuste ja arvutikelmuste eest maakohtuga võrreldes oluliselt kergem karistus. K. Toppasia toimepandud kuritegude hulk on tähelepanuväärne. Tema tegutsemine on olnud süstemaatiline ja väga intensiivne. Kord juba varavastaaste kuritegude eest süüdimõistmine pole K. Toppasia käitumisele aga mingit mõju avaldanud ja ta on jätkanud varasemaga samal viisil kuritegude toimepanemist. K. Toppasia poolt kuritegude toimepanemiseks eluheidikute ärakasutamine näitab aga tema küünilisust ja üksnes suurendab ta süüd, mistõttu on kelmuste ja arvutikelmuste eest mõistetud suhteliselt karmid karistused kolleegiumi arvates õiglased ning põhjendatud.
  7. Prokuröri apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist K. Toppasia õigeksmõistmise osas RL ja DP-ga seotud episoodides, sest prokuröri arvates on maakohus nende isikute ärakasutamisega seotud kelmuste ja arvutikelmuste episoodides tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kolleegium prokuröri seisukohaga ei nõustu. Erinevalt teistest ärakasutatud kannatanutest ei ole DP K. Toppasiat kohtus ära tundnud. Kohtueelses menetluses ei ole K. Toppasiat talle äratundmiseks esitatudki. RL-ile on K. Toppasia esitatud kohtueelses menetluses äratundmiseks fotode järgi, kuid kannatanud ei olnud kindel, kas sama isik oli temaga kaasas kiirlaene võtmas ja arvutit ostmas. Kohtuistungil ei olnud kannatanu samuti kindel, et just süüdistatav oli isik, kes teda ära kasutas. Kolleegium märgib, et tunnistaja KT maakohtu istungil antud ütluste kohaselt kasutas tema vend Kenert Toppasia muu hulgas ka KT telefoni (vt Pärnu Maakohtu
  8. juuni
  9. a istungi protokoll, tl 143). See, et DP ja RL-iga seonduvates episoodides on kiirlaenu- ja järelmaksuga müügilepingutes kannatanute kontaktandmetena viidatud KT meiliaadressile ja tema telefoninumbrile, ei ole piisav, kõrvaldamaks kahtlust selles, et nende lepingute sõlmimisel võis kannatanuid ära kasutada keegi muu kui süüdistatav. Prokurör viitab ühe olulise argumendina, mis kinnitavat K. Toppasia süüd ka DP ja RL-iga seotud episoodides, süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida maakohus luges usaldusväärseks tõendiks. Kolleegium on juba eelpool selgitanud, et nendele ütlustele ei ole K. Toppasia süüküsimuse üle otsustamisel võimalik tugineda. Ebaõige on ka see, nagu tõendaks RL-iga seonduvates episoodides K. Toppasia rolli videosalvetus E Rapla esinduses
  10. märtsil 2014 toimunu kohta. Salvestusele on RL jäänud koos IG-ga. IG, kes oli maakohtu istungi toimumise ajaks tänaseks surnud ja kelle kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati seetõttu KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel, ei toonud oma ütlustes olukorda mingit täiendavat selgust, sest tema väitel ostis RL arvuti iseseisvalt, K. Toppasiat kaupluses kaasas ei olnud ja ta üksnes müüs hiljem ostetud arvuti selleks, et RL saaks raha teenida (vt IG
  11. mail 2014 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, tl 106, V kd). Eelnevale tuginedes leiab 17 kolleegium, et maakohus on põhjendatult K. Toppasia RL ja DP-ga seotud episoodides õigeks mõistnud.
  12. K. Toppasia tunnistati muu hulgas

§ 213lg 1 järgi süüdi selles, et 21.

mail 2014 registreeris ta OR interneti teel viimase teadmata ja andmeid kasutades C OÜ kliendiks ning taotles tema nimel ja teadmata kiirlaenu 250 eurot. Samal päeval kandis C OÜ OR SEB panga kontole nimetud laenusumma üle ja K. Toppasia võttis selle OR deebertkaarti ja pin-koodi välja. Sellega tekitas ta kannatanu C OÜ-le varalise kahju summas 429,4 eurot, millest 78 eurot moodustavad intressid ja 101,4 eurot viivis. Eelnimetatud summade puhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud varalise kahjuga VÕS § 128 lg-te 3 ja 4 ning § 1045 lg 1 p 5 mõttes, mistõttu tuleb see süüdlasel VÕS § 1043 kohaselt hüvitada. Lepingu alusel välja makstud kiirlaenusumma on käsitatav VÕS § 128 lg-s 3 märgitud vara vähenemisega tekkinud kahjuna. Lepingu alusel saamata jäänud intress on käsitatavad saamata jäänud tuluna VÕS § 128 lg 4 mõttes. Sellegipoolest on maakohus jätnud nimetatud tsiviilhagi osas täielikult seisukoha võtmata, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea saab ringkonnakohus ise kõrvaldada, rahuldades kannatanu tsiviilhagi. Kolleegium märgib, et hagi on esitatud õigeaegselt (

  1. novembril 2014) ja nõuetekohaselt prokuratuuri kaudu. Hagist nähtuvad kõik kahjunõude olulised asjaolud (vt tl 139-140, kd I) ja hagi on Pärnu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtu alla andmise määrusega ka maakohtu menetlusse võetud. Kuna on tõendatud, et C OÜ-le tekitas OR ärakasutades kuriteoga vahendlikult kahju K. Toppasia, siis tulebki hagi rahuldada ja selles märgitud kahju süüdistatavalt C OÜ kasuks välja mõista.
  4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 339 lg-st 2 tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega jäeti K. Toppasialt välja mõistmata C OÜ tsiviilhagi, lisaks jätab kolleegium otsuse põhiosast ebausaldusväärsete tõenditena kõrvale Kenert Toppasia ja tunnistaja MK ütlused. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt, kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
  5. K. Toppasia kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kokku kolm pooltundi maakohtu vaidlustatud otsusega tutvumiseks ja selle õiguslikuks analüüsiks ning kolm pooltundi apellatsiooni koostamiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 144 eurot. Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotluse täies ulatuses, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kuue pooltunni eest 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot.
  6. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb kaitsjatasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 18 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.