KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht 12. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7834 Kohtuk

) § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Juvenali Šilovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva karistusaja hulka ning mõisteti temale lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust alates 24.09.

1. a. Kohtuotsus jõustus 10.10.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 24.09.
3. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 18.09.
4. a. 17.03.
5. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu Juvenali Šilovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab Juvenali Šilovi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga. Arvestades Juvenali Šilovi varasemat käitumist ning korduvaid kriminaalkorras karistamisi, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti aga sotsiaalset tausta ning seda, et Juvenali Šilovil puudub kindel elukoht, on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus suur. Seetõttu prokurör ei toeta Juvenali Šilovi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu Juvenali Šilov avaldas kohtus, et ta soovib vangistusest enne tähtaega vabaneda. Ta ei hakka rohkem selliseid rumalusi tegema, nagu enne. Elukohaks oleks tal XXXX. Ta saab pensioni ning tal oleks võimalik tasuda oma elamispinna eest. Kohtuniku seisukoht Juvenali Šilov kannab karistust

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna Juvenali Šilov on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Juvenali Šilovit on kuritegude eest korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. Vaheajad vangistuste vahel on Juvenali Šilovil olnud lühikesed, kuna pärast vabanemist on ta toime pannud uued, reeglina varavastased kuriteod. Juvenali Šilovi korduv karistatus ning samaliigiliste kuritegude toimepanek varsti pärast igakordse karistuse kandmiselt vabanemist viitab sellele, et karistused ei oma Juvenali Šilovi osas soovitud eripreventiivset mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub ta oma kuritegudesse kui paratamatusesse ega pea oma rikkumisi kuigi rasketeks. Juvenali Šilov ei ole suutnud õiguspäraselt käituda ka kinnipidamisasutuses. 09.11.2015. a karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. 2 Ülaltoodust tulenevalt võib väita, et Juvenali Šilovi puhul on endiselt suur risk, et ta jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Juvenali Šilovil on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning väärarusaam, mille kohaselt ühiskonnaelu reeglid temale ei kehti. Juvenali Šilovi poolt kohtistungil väidetu, et ta ei hakka rohkem selliseid rumalusi tegema, nagu enne, ei ole kohtu hinnangul eelnevat arvestades tõsiseltvõetav. Lisaks suurendavad Juvenali Šilovil puhul kuritegude toimepanemise riski järgmised asjaolud. Nimelt on tal kalduvus tihti tarvitada kanget alkoholi. Seejuures ei pea ta viimast probleemiks, vaid leiab, et tänu kange alkoholi tarvitamisele ongi ta seniajani terve püsinud. Eelnev näitab, et Juvenali Šilovil ei ole soovi ega motivatsiooni nimetatud pahest loobuda. Alkoholi jätkuv liigtarbimine on tema puhul aga kuriteo riski tõstvaks teguriks, kuna alkoholi ostmiseks vajamineva raha puudumisel on ta olnud sunnitud alkoholi varastama. Lisaks puudub Juvenali Šilovil vabaduses kindel elukoht. Isiklikku eluaset tal ei ole. Enne vangistust pidi ta peatuma XXXX asuvas varjupaigas, kuid tegelikkuses elas ja ööbis Juvenali Šilov seal, kus juhtus. Vabanemise korral plaanib Juvenali Šilov taas asuda elama XXXX varjupaigas. Arvestades aga seda, et varjupaik pakub vaid ajutist peavarju, ning sedagi üksnes väga kindlatel tingimustel, mis Juvenali Šilovi puhul võivad osutuda ületamatuteks, ei saa nimetatud varjupaika käsitleda Juvenali Šilovi tulevase elukohana. Kindla elukoha puudumine muudab aga Juvenali Šilovi elu ebakorrapäraseks ning paljude väliste tegurite poolt mõjutatavaks. Selline elukorraldus võib olla tõukeks uute kuritegude toimepanemisele. Samuti puuduvad Juvenali Šilovil lähedased inimesed, kes saaks ja tahaks teda toetada. Tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt juhututtavad, keda on samuti varem kriminaalkorras karistatud. Lisaks ei ole Juvenali Šilovil vabaduses muud kindlat sissetulekut kui vanaduspension. Arvestades Juvenali Šilovi vanust ning minevikku, ei ole usutav, et ta suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Seega on suur oht, et ta vabanedes jätkab varguste toimepanekut selleks, et saada toiduaineid ning teisi eluks vajalikke elementaarseid kaupu. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Juvenali Šilov katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Ka ei ole Juvenali Šilovi vabastamine enne tähtaega võimalik, kuna tal puudub vabaduses kindel elukoht. Kindel elukoht on aga ennetähtaegse vabastamise eelduseks, kuna kriminaalhooldust saab teostada üksnes selle olemasolul. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3