3-15-2083/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-15-2083 Otsuse kuupäev

1. märts
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Igor Bondarenko kaebus Tallinna Vangla vastu kahju 1 050 euro hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Bondarenko Vastustaja Tallinna Vangla Resolutsioon
3. Jätta Igor Bondarenko kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. mai
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Igor Bondarenko esitas 20.08.
8. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) ning 15.09.
9. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 32), mida kohus mõistis kui taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekitati kaebajale kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas 10.02.
10. a - 30.11.
11. a, 21.05.
12. a - 25.04.
13. a ja 17.07.
14. a - 18.03.
15. a. Kahju suurus on 300 eurot iga kuu eest.
16. Tartu Halduskohtu 27.10.
17. a määrusega (tl 61-63) lõpetati menetlus ajavahemikel 10.02.
18. a - 30.11.
19. a, 21.05.
20. a - 25.04.
21. a ja 17.07.
22. a - 04.12.
23. a tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Sama määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata ajavahemikul 05.12.
24. a - 18.03.
25. a kambri väikese põrandapinnaga ja tualeti kasutamise võimalusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mida enam määruskaebe korras vaidlustada ei saa.
26. Pärast menetluse osalist lõpetamist ja kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist jäi halduskohtu 1 menetlusse kaebaja nõue hüvitada ajavahemikul 05.12.
27. a - 18.03.
28. a vähese liikumisvõimalusega (jalutusväljaku suurus, selle kasutamise aeg), riiete pesemise ja kuivatamise tingimuste ja duši kasutamise tingimustega tekitatud kahju kogusummas 1 050 eurot. Kaebaja nõue
29. Kaebaja on kaebuses ja täiendavalt esitatud menetlusdokumentides kaebuse faktiliste asjaolude põhjendusena vanglale esitanud järgmised etteheited: - 6-kohalises kambris üldpind 2,5 m2 ühe kinnipeetava kohta, vaba pinda 1,5 m
30. Vanas osas alla 3 m2 ja tualetid koridoris - vahistatud ja kinnipeetavad on kambris 23 tundi ööpäevas, tavakinnipeetavatele uksed avatud 4-5 tundi - jalutusboks 1,5 m2, jagatakse kõigi kambrikaaslastega - probleemid riiete pesemisel ja niiskus ning hallitus kambrites - ainult üks dušikord nädalas, kambrites puudub soe vesi.
31. Kaebaja peab neil asjaoludel kinnipidamist Tallinna Vanglas väärikust alandavaks, mistõttu tuleb seeläbi tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Kaebaja soovi arvestades loeb halduskohus hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 1 050 eurot. Vastustaja vastuväited
32. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu.
33. Kaebajale oli vaidlusalusel perioodil tagatud põrandapind suuruses, mis vastas nii siseriiklikele õigusaktidele kui ka EIK praktikas väljatoodule.
34. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli nii kambris kui jalutusboksis tagatud piisavalt ruumi, et ennast piisavalt liigutada.
35. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust enda kinnipidamistingimuste vaidlustamiseks. RVastS § 7 lg 1 tulenevalt puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu.
36. Tuvastatud ei ole vangla tegevuse õigusvastasus ja kaebajale vangla tegevuse tulemusel kahju tekkimine, mille tõttu puuduvad alused mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks. Kohtu seisukoht
37. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
38. Halduskohtumenetluses käib vaidlus selle üle, kas kaebajale on vanglas ebapiisava põrandapinnaga kambrites kinnihoidmisega tekitatud rahaliselt hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja tõstatatud küsimusele tuleb vastata eitavalt.
39. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil, mille üle vaidlus on praeguseks veel halduskohtu menetluses, Tallinna Vangla kambrites, kus ruumi ühe kinnipeetava kohta oli: 62 päeval 3, 34 m2 , 7 päeval 4, 18 m2 ja 35 päeval 3, 98 m 2 (tl 75p). 2
40. Halduskohus osundab vastuseks pooltele, et vaidluse lahendamisel juhindub halduskohus Riigikohtu halduskolleegiumi
41. detsembri
42. a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-3-1-42-15, milles on käsitletud analoogset kinnipeetava ja vangla vahelist vaidlust. Riigikohus on selles hiljutises kohtulahendis põhjalikult analüüsinud asjakohast EIK kohtupraktikat ja jõudnud järeldusele, et EIK praktikast ei tulene, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m 2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m
44. Seega on asjakohases kohtupraktikas tänaseks kummutatud varasem kaebajaga samas situatsioonis viibinud kinnipeetavate põhiväide, et tualeti ja mööbli alla jääv pind tuleks kambri pindalast maha arvata, kui hinnatakse kinnipeetava õiguste riivet seonduvalt kambri suurusega.
45. Halduskohus leiab seetõttu, et tualettruumi ja mööbli alla jääv pind tuleb arvestada kambri üldpinna sisse. EIK on kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses leidnud, et soovitatav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta ning juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastust lugeda sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist (vt Ananayev/Venemaa