3-15-2783/32

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2783 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX ja XXX kaebus Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015 korralduse nr 541 p 4 osa, milles lükati tagasi võistlustöö „Vabalõige“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu, ja p 5 tühisuse kindlakstegemiseks või tühistamiseks ning Räpina valla kohustamiseks teha uus otsus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad - XXX ja XXX, esindaja Anne-Riin Kütt; Vastustaja – Räpina vald; Kolmas isik – Gen Mandre Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda.
4. Tagastada kaebajatele nende esindaja poolt 14.03.2016 kohtule saadetud kõik menetlusdokumendid. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 04.05.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Räpina Vallavalitsus otsustas 01.09.2015 korralduse nr 471 kohaselt läbi viia avaliku ideekonkursi leidmaks Räpina Ausamba pargile terviklik kaasaegne maastikuarhitektuurne eskiislahendus. Konkursi tingimused, lähteülesanne ja korralduslikud tingimused kehtestas vallavalitsus korralduses ja selle lisas toodud kutses. Kutse p 1.3.6 kohaselt jaotab kergliiklustee ala kaheks peamiseks tsooniks: läänepoolne aktiivse puhkuse tsoon, mille koosseisus tuleb lahendada linnasisene suplusrand, paadilaenutus, laste mänguatraktsioonid ning tervisespordiga seotud tegevused noortele ja täiskasvanutele, istumiskohad jms; idapoolne rahulik kultuurne jalutus- ja mälestuspargi osa, kus tuleb kujundada Vabadussõja monumendi juurde esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest ja ala siduda ausamba esiküljega, ning II Maailmasõjas hukkunute ühishaua kujundus säilitada autentsel kujul, pakkudes välja heakorrastuslikke parendusi.
6. Räpina Vallavalitsus tunnistas 06.10.2015 korraldusega nr 541 kvalifitseerimistingimustele vastavaks neljast laekunud võistlustööst märgusõnadega „Palett“, „Vabalõige“, „Betoonäär“ ja „Delta“ kolm esimest tööd; tunnistas ideekonkursi lähteülesande tingimustele vastavaks võistlustöö „Palett“ ja lükkas tagasi võistlustööd „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu; tunnistas võitjaks võistlustöö „Palett“ ja määras esitajale G. Mandrele I koha preemia summas 1500 eurot; määras võistlustööde „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ esitajatele XXX ja XXX ning K. Maikovile ja J. Urbile osalemistasu 200 eurot võistlustöö kohta.
7. 06.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX ja XXX kaebus, millele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Tartu Halduskohus jättis 17.11.2015 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Kaebajad esitasid 02.12.2015 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 17.11.2015 määrus ja teha asjas uus määrus, millega peatada Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015 korralduse nr 541 kehtivus ja täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.12.2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2015 määruse muutmata.
8. 19.11.2015 määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015 korralduse nr 541 p-de 1, 2, 3, 6 ja 7 ning p 4 osas, milles lükati tagasi võistlustöö „Betoonäär“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu, tühisuse kindlakstegemiseks või tühistamiseks. Ülejäänud osas võttis kohus kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Gen Mandre ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 20.11.2015 teatas kolmas isik G. Mandre kohtule, et ei soovi enda arvamust avaldada (tl 148). 07.01.2016 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele (tl 150-169).
9. 03.02.2016 tegi kohus määruse, millega otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 17.02.2016 saatis vastustaja täiendava dokumendi (tl 174-176). 17.02.2016 saabusid kohtule kaebajate täiendavad seisukohad (tl 180-182). 04.03.2016 saabusid kohtule vastustaja täiendavad seisukohad (tl 185 ja kaebajate seisukoht vastustaja esitatud täiendava dokumendi osas (tl 188). 14.03.2016 esitas kaebajate esindaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning kaebajate seisukoha vastustaja 04.03.2016 avalduses toodud väidete kohta ja taotluse kaebajate seisukohaga arvestamiseks. KAEBAJATE VÄITED
10. Kaebajad on seisukohal, et Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015 korralduse nr 541 punkti 4 osa, millega lükati tagasi võistlustöö „Vabalõige“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu, on tühine/tuleb tühistada, kuna Räpina Vallavalitsus ei ole oma otsust töö tagasilükkamise kohta põhjendanud 06.10.2015 korralduse nr 541 punktis 4 ega üheski hilisemas dokumendis, sh kohtule esitatud menetlusdokumentides. Kaebajate hinnangul on Räpina Vallavalitsuse väite näol tegu pelgalt subjektiivse, alusetu ja tõendamata arvamusega (kaebajate arvates ka ekslikuga), mis ühelgi juhul ei saa olla haldusakti aluseks. Sellisele arvamusele rajatud haldusakt on kahtlemata kaalutlusvigane ja otsuse teinud hindamiskomisjon oli kaebaja arvates ebakompetentne. Kaebajad on ka veendunud, et nende poolt ideekonkursile esitatud võistlustöös „Vabalõige“ esitatud lahenduses on täidetud kõik ideekonkursi lähteülesande tingimused, sh kutse p-s 1.3.
11. sätestatu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna uue otsuse tegemine pole põhjendatud. Vastustaja väidab, et Räpina Ausamba pargi maastikuarhitektuurse ideekonkursi kutse koostamisel lähtuti eelkõige avalikest huvidest. Vastustaja on seisukohal, et Räpina Vallavalitsuse 22.09.2015 a korraldusega nr 507 moodustatud kaheksaliikmeline hindamiskomisjon Räpina Ausamba pargi ideekonkursi võistlustööde hindamiseks oli igati kompetentne ning hindamiskomisjoni poolt tehtud otsus õige. Võistlustööde hindamisel kontrolliti kutsealast kvalifikatsiooni ning lähteülesande vastavust, mis oli püstitatud konkursikutse p-s 1.
13. Kutse p 1.3.6, mille mittetäieliku täitmise tõttu võistlustöö „Vabalõige“ tagasi lükati, seadis ülesande pargi läänepoolse ehk aktiivse puhkuse tsooni ning idapoolse ehk jalutus- ja mälestuspargi tsooni lahendamiseks. Nimetatud punktis oli välja toodud – Vabadussõja monumendi juurde kujundada esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest. Võistlustöö „Vabalõige“ töös lahendati Vabadussõja monumendi esine ala 6 m laiuse väljakuna/teena, mis suundub randa, kuid selline lahendus ei võimalda Vabadussõjas langenute mälestusmärgi pidulikul esindusalal tseremooniaid läbi viia, kuna mälestusmärgi ümber olevale alale ning 6 m laiusele teele/väljakule ei mahu rahvahulk suurusjärgus 100-200 inimest koos orkestri, koori ja tehnikaga. Mälestustseremooniast osavõtjad peaksid endiselt tihedalt koos seisma või jääma tseremooniaalast eemale, mis põhjustaks kodanikes jätkuvat pahameelt. Ideekonkursi eesmärgiks oli lahendada kogu pargiala ning seatud lähteülesande täitmine oli väga määrav, millest ka hindamiskomisjon lähtus. Tööd, mis ei lahendanud ideekonkursi kutses püstitatud ülesannet, ei saa tunnistada vastavaks ning sellest tulenevalt ka hinnata. Komisjon mõistis, et autorid on oma töö vormistamisel näinud vaeva ja teinud kulutusi, ning määras tagasi lükatud tööle osalemistasu 200 eurot võistlustöö kohta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
14. Asja materjalidest nähtuvalt rajati Räpina linna Ausamba park oma praegusel kujul
15. aastal, kuid tänaseks on mitmed liigid oma eluea lõpusirgel või hävinenud, mistõttu otsustas Räpina Vallavalitsus oma 01.09.2015 korraldusega nr 471 (tl 5) läbi viia alla lihthanke piirmäära jääva avaliku ideekonkursi, leidmaks Räpina linna Ausamba pargile terviklik kaasaegne maastikuarhitektuurne eskiislahendus. Korralduse andmisel lähtuti Räpina Vallavolikogu 27.09.2011 määrusega nr 11 kehtestatud „Räpina valla arengukava aastateks 2012-2020“ arengustrateegia p-s 2.2.1.6.1 ja p-s 2.2.1.2.1 seatud eesmärkidest ning Räpina Vallavalitsuse 03.04.2012 määruse nr 2 „Räpina valla hankekord“ § 11 lg-st
16. Konkursi tingimused, lähteülesanne ja korralduslikud tingimused kehtestas vallavalitsus korralduses ja selle lisas toodud kutses „Räpina linna Ausamba pargi maastikuarhitektuurne ideekonkurss“ (tl 6-8). Ideekonkursi konkursitööde esitamise tähtaeg oli 28.09.2015 kell 13.
18. Ideekonkursi hindamiseks moodustati Räpina Vallavalitsuse 22.09.2015 korraldusega nr 507 (tl 21) võimalikult pädev ja mitmekülgne kaheksaliikmeline hindamiskomisjon, kes avas võistlustöid, kontrollis kutsealast kvalifikatsiooni ja lähteülesande vastavust ning hindas vastavaks tunnistatud võistlustööd ja otsustas võitja.
19. Räpina Vallavalitsuse 06.10.2015 korraldusest nr 541 (edaspidi vaidlustatud korraldus, tl 22) nähtub, et tähtaegselt laekus neli võistlustööd märgusõnadega: „Palett”, „Vabalõige”, „Delta”, „Betoonäär“. Hindamiskomisjoni poolt tehtud 28.09.2015 protokollilise otsuse (tl 56-57) alusel tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks võistlustööd „Palett“, „Vabalõige“ ja „Betoonäär“. Vaidlust ei ole selles, et võistlustöö „Delta“ jäeti kvalifitseerimata ideekonkursi kutse p-s 2.2 sätestatud kutsealase kvalifikatsiooni nõudele mittevastamise tõttu. Vaidlustatud korralduse p 3 kohaselt tunnistati ideekonkursi lähteülesande tingimustele vastavaks võistlustöö „Palett“ ja p 5 kohaselt tunnistati võitjaks võistlustöö „Palett“ ja määrati selle esitajale Gen Maidrele I koha preemia summas 1500 eurot. Vaidlustatud korralduse p 4 kohaselt lükati tagasi võistlustööd „Vabalõige“ ja „Betoonäär“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu.
20. Seega on vaidlus selles, kas võistlustöö „Vabalõige“ lükati ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu tagasi põhjendatult ja kas võitjaks tunnistati võistlustöö „Palett“ õigesti. Kaebajate hinnangul on võistlustöö „Vabalõige“ tagasilükkamine alusetu, kuna ei esine asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik väita, et töö puhul esineks ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäielik täitmine. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa.
21. Kutse p 1.3.6 kohaselt jaotab kergliiklustee ala kaheks peamiseks tsooniks: lääne-poolne aktiivse puhkuse tsoon, mille koosseisus tuleb lahendada linnasisene suplusrand, paadilaenutus, laste mänguatraktsioonid ning tervisespordiga seotud tegevused noortele ja täiskasvanutele, istumiskohad jms; ida-poolne rahulik kultuurne jalutus- ja mälestuspargi osa, kus tuleb kujundada Vabadussõja monumendi juurde esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest ja ala siduda ausamba esiküljega, ning II Maailmasõjas hukkunute ühishaua kujundus säilitada autentsel kujul, pakkudes välja heakorrastuslikke parendusi. Seega seadis p 1.3.6 ülesande pargi läänepoolse ehk aktiivse puhkuse tsooni ning idapoolse ehk jalutus- ja mälestuspargi tsooni lahendamiseks.
22. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Räpina Ausamba pargis asuv Vabadussõja mälestussammas on piirkonnale olulise tähtsusega, kus peetakse pidulikke tseremooniaid Eesti Vabariigi aastapäeval, võidupühal ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval. Aastaid on tseremooniate läbiviimisel rahvahulga mahutamine Vabadussõja mälestusalal problemaatiline. Selle probleemi lahendamiseks seati kutse p-s 1.3.6 ülesanne – Vabadussõjamonumendi juurde kujundada esinduslik tseremoonia ala, mis mahutaks ajutiselt 100-200 inimest. Asja materjalidest nähtuvalt lahendati võistlustöö „Vabalõige“ töös Vabadussõja monumendi esine ala 6 m laiuse väljakuna/teena, mis suundub randa. Räpina Ausamba pargi pinnareljeef on laskuva suunaga jõe suunas ning seetõttu peaksid inimesed kaebaja võistlustööle tuginedes sel juhul tseremoonia ajal seisma 131 m2 suurusel alal rivis külg-külje kõrval või jääma tseremooniaalast eemale, mis omakorda viitab sellele, et võistlustöös kavandatud ala jääb rahvahulgale 100-200 inimest väikeseks. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et seega ei võimalda nimetatud võistlustöö lahendus Vabadussõjas langenute mälestusmärgi pidulikul esindusalal tseremooniaid läbi viia, kuna mälestusmärgi ümber olevale alale ning 6 m laiusele teele/väljakule ei mahu rahvahulk suurusjärgus 100-200 inimest koos orkestri, koori ja tehnikaga. Mälestustseremooniast osavõtjad peaksid endiselt tihedalt koos seisma või jääma tseremooniaalast eemale, mis põhjustaks kodanikes väidetavalt jätkuvat pahameelt. Kohus on seisukohal, et töid, mis ei lahendanud ideekonkursi kutse p-s 1.3.6 püstitatud ülesannet, ei saanud hindamiskomisjon tunnistada vastavaks ning sellest tulenevalt ka hinnata. Kuna ideekonkursi eesmärgiks oli lahendada kogu pargiala ning seatud lähteülesande täitmine oli väga määrav, siis on hindamiskomisjon kohtu arvates sellest õigesti lähtunud.
23. Mis puutub kaebaja väitesse, et ideekonkursi võistlustöid hindas ebapädev hindamiskomisjon, siis kohtu arvates ei ole see väide õige. Vastustaja väidete kohaselt on nad hindamiskomisjoni liikmete määramisel lähtunud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 18 lg-st 1, mille kohaselt RHS § 10 lg-s 1 nimetatud hankija kohaldab ideekonkursi korraldamisel
24. peatükis sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke piirmäär ideekonkursi korraldamisel 40 000 eurot. Kuna ideekonkursi eeldatav maksumus ei ületanud RHS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud piirmäära, tuginedes ideekonkursi kutse p-dele 1.2 ja 2.7, siis polnud hankija kohustatud kohtu arvates kohaldama ideekonkursi korraldamisel RHS
25. peatükis sätestatud korda, mis aga ei tähenda seda, et võistlustöid hindas ebapädev komisjon. Kohtu arvates on vastustaja ideekonkursi võistlustööde kaheksaliikmelise hindamiskomisjoni moodustamisel määranud töid hindama võimalikult pädeva ja mitmekülgse komisjoni. Vastustaja poolt moodustatud hindamiskomisjon kontrollis võistlustööde hindamisel nii kutsealast kvalifikatsiooni kui lähteülesande vastavust ning otsustas konsensuslikult ideekonkursi kutse punkti 1.3.6 mittetäielikult täitnud tööd tagasi lükata.
26. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et hindamiskomisjon lükkas kaebajate võistlustöö „Vabalõige“ ideekonkursi kutse p 1.3.6 mittetäieliku täitmise tõttu tagasi põhjendatult ja õigesti, seega puudub vaidlustatud korralduse tühistamiseks alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
27. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
28. Tartu Halduskohtu 03.02.2016 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti kuni
29. veebruarini 2016 ning resolutsiooni p 3 kohaselt oli teistel menetlusosalistel võimalik täiendavalt esitatud menetlusdokumentide osas esitada omapoolseid seisukohti kuni
30. märtsini
31. Kaebaja on 14.03.2016 kohtule saadetud seisukoha esitanud aga vastustaja 04.03.2016 avalduses toodud väidete kohta, mis esitati kaebaja enda poolt kuni
32. veebruarini 2016 esitatud menetlusdokumentide suhtes. Sellist võimalust aga kohus 03.02.2016 kohtumääruses menetlusosalistele ei andnud. Kuna kaebaja ei saa saada endale täiendavaid menetluslikke võimalusi vastuväidete esitamiseks, siis on kaebaja poolt kohtule 14.03.2016 saadetud menetlusdokumendid, sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitatud mittetähtaegselt ja kohus tagastab nimetatu kaebajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik