KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-2561 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Korteriühistu Olevi 29 hagi J. A

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (

) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 151 lg 1).

3

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

1. Kostja J. A. esitatud kirjalikust vastusest järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees, kuid kostja ei ole nõus tasuma teenuste eest mida ta ei ole kasutanud. Kostja J. A. ei ole nõus 267,87 eurot vee, 343,46 eurot gaasi ja 8,78 eurot viiviste nõudega. Kostja J. A. on nõus hoolduse, kütte ja avariifondi teenuste eest tasuma 274,84 eurot. J. A. leiab, et seaduste mitteteadmine on tekitanud olukorra, kus nimetatud korter on jäänud tal A. A.ga ühisomandisse ja ta ei ole nõus tasuma teenuste eest mida ta ei ole kasutanud.
2. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostjad on maksekohustust rikkunud, st kostjad ei ole nõuetekohaselt majandamiskulusid tasunud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostjad korteriomandi omanikena kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja ei kasuta nimetatud korterit elamiseks ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist ja mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tema osa (pool) võlgnevusest summas 580,65 eurot. Kohus selgitab kostjale, et seaduste mitteteadmine ei vabasta kohustuste täitmisest. Kohus mõistab kostjatelt välja võlgnevuse katteks 1 143,73 eurot.
3. Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 7

lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjad viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjatelt välja mõista seisuga 31.10.

1. a, so. mõlemalt kostjalt summas 8,78 eurot (8,78 * 2 = 17,56) Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
2. Kohus selgitab kostja J. A.le, et kohus ei ole kompetentne vormistama kinkelepinguid, antud toimingu teostamine on notari pädevuses. Kohus tegeleb õigusemõistmisega, mitte tehingute kinnitamisega. Seega tuleb kostjal kinke tegemiseks pöörduda koos kingisaajaga notari poole. MENETLUSKULUD
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostjate J. ja A. A. kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist. 4 Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 280 eurot väljamõistmist, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 80 eurot õigusabikulu. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. /allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5