tja: S. G. (IK xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
tja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul talle kuuluvat korteriomandit ei võõranda, võõrandada Põhja allee 5-60, Kohtla-Järve (registriosa number 1258107) asuv korteriomand täitemenetluse korras. Menetluskulude jaotus
tja vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on
tja S. G.i omandis korteriomand asukohaga: xxx (registriosa nr 1258107). Elumajas on moodustatud KÜ PÕHJA (RK xx), kes teostab elamu haldamist ja majandamist.
tja on korteriühistu liige.
tja on kohustatud täitma KÜ põhikirja punktis 4.2 loetletud kohustusi 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
tja rikub teiste korteriomanike õigusi: korraldab joominguid, korter on antisanitaarses seisundis; korteris elavad ebaseaduslikult kolmandad isikud ning
tjal on seisuga 01.10.2015 majandamiskulude võlgnevus 324, 79 eurot perioodi 31.12.14-30.09.15 eest.
tjat on korduvalt hoiatatud vajadusest täita oma kohustused korteriomanikuna. Korteriomanike 15.06.2015 üldkoosolekul otsustati, et korteriomanikud ei pea võimalikuks
tja edasist kuulumist hageja korteriomanike hulka ning et
tjal tuleb sundvõõrandada talle kuuluv korter. Koosolekul osales 60 ühistuliikmest 33. Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed. Nõue korteriomandi võõrandamiseks esitati
tjale 26.01.2015, milles märgiti et kui
tja omandi võõrandamise nõuet ei täida, esitatakse hagi kohtusse.
tja on nõude allkirja vastu kätte saanud.
TJA VASTUS 2. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse sai
tja kätte isiklikult allkirja vastu 23.10.2015 (tl 83).
tja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust hagile. KOHTUISTUNG 3. 15.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et teisi võlgnikke peale
tja ei ole.
tja ei maksa vee eest, kuid korteris elab mitu inimest. Tarakanid on ainult
tja korteris. Probleemid algasid pärast
tja ema surma. Varem maksis arved
tja ema ja hoolitses puhtuse eest. Anda
tjale mõistlik aeg, 1 kuu korteri vabatahtlikuks võõrandamiseks. Kui
tja seda ei tee, siis on korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole. 4.
tja ei ole nõus hageja nõuetega. Elab korteris koos vennaga. Kõik on korras ja arved makstud. Tal on teistsugused arved, kui kohtule esitati. Kui tema juures käis politsei ja piirkonna juht, probleeme ei olnud. Terve maja on tarakane täis. Tunnistab, et tema korterit on käidud desinfitseerimas mitmeid kordi. Kuid mitte ainult tema, vaid ka teiste kortereid. Korteris elektrit ja gaasi ei ole. Elektri võlg 21.01.2016 seisuga on 825 eurot, mis on tekkinud alates septembrist
tja omandis on korteriomand asukohaga: Põhja allee 5-60, Kohtla-Järve (registriosa nr 1258107) (tl 28) ning kortermajas on moodustatud KÜ PÕHJA (RK 80038057) (tl 27). Korteriomandi võõrandamise kohustuse sätestab korteriomandiseaduse (
) § 14, mille lõige 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse 2 2-15-15554 kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
lg 3 kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest.
lg-s 5 märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriühistuseadusest tulenevalt võib
6. Korteriomandi võõrandamise nõude on esitanud korteriühistu.
tja ei ole osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. Korteriomanike 15.06.2015 üldkoosoleku otsusega otsustati, et korteriomanikud ei pea võimalikuks
tja edasist kuulumist hageja korteriomanike hulka ning et
tjal tuleb sundvõõrandada talle kuuluv korter. Koosolekul osales 60 ühistu liikmest 33 ja otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed (tl 29).
tja ei ole korteriomanike otsust vaidlustanud ega korterit võõrandanud. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata
§s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (
Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (
Korteriomanik on
lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. 7. Hageja tugineb asjaolule, et
tja on korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi (lärm, kaklused, joomingud nii öösel kui päeval, korteris on putukad, majandamiskulude võlgnevus rohkem kui aasta eest).
tja väitel on tal korteris kõik korras.
tja on teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud etteheidetest ning
tjale on mitmel korral antud aega olukorra parandamiseks. Toimiku materjalides olevate kahjuritõrje aktidega (tl. 4145) ja fotodega
tja korterist (tl. 57, 58) on tõendatud, et
tja korter on äärmiselt halvas seisus, korteris on mustus ja kahjurid. Kohtuistungil selgus, et korteris puudub ka elekter ja gaas. Teiste korteriomanike poolt Ida Prefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et korterist tuleb trepikotta ebameeldivat lõhna ja lapsed kardavad trepikotta siseneda (tl. 46). Hageja väitel ööbivad
tja alkoholijoobes sõbrad trepikojas.
tja väitel ta ei tea miks sõbrad trepikojas ööbivad ning tüli tekkimisel saadab ta nad korterist välja. 8. Kohtu hinnangul on
tja rikkunud oma kohustust hoida korras tema kaasomandi reaalosaks olev korter ning
tja on viinud selle ebasanitaarsesse seisundisse, mis omakorda on toonud kaasa teisi korteriomanikke oluliselt häirivad mõjud, mis ületavad tavakasutusest tekkiva lävendi. Samuti on
tja rikkunud
lg 2 sätestatud kohustust tagada, et tema külalised ei häiriks teisi korteriomanikke. Selline tegevus näitab
tja hoolimatust teiste korteriomanike suhtes. Korteriomanik on kohustatud nii korteriomandi reaalosa, kui ka kaasomandi osa kasutama nii, et oleks välistatud tõsine ebameeldivus ja negatiivne mõju teiste korteriomanike elukvaliteedile.
tja pole esitanud ühtegi väidet, et ta on püüdnud korterit korrastada ja puhastada ning võtnud ise midagi ette kahjuritest vabanemiseks. Lisaks on
tja olnud majanduskulude tasumisega viivituses rohkem kui aasta (tl. 82). Korteriomandi võõrandamisele sundimine on küll äärmuslik abinõu, kuid eeltoodu alusel leiab kohus, võttes arvesse vastukaaluks olevat
tja huvi korteris elada, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. 3 2-15-15554 9. Hageja arvates tuleb
tjale anda korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab arvestades korteri seisukorda ja nõudlust Kohtla-Järve korterite osas, et nimetatud tähtaeg on asjaolusid arvestades liiga lühike, Vabatahtliku täitmise tähtaega tuleb pikendada kuni 2 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Nimetatud aega peab kohus mõistlikuks ajaks, mille jooksul on
tjal võimalik vabatahtlikult kohustus täita.
tja võib korteriomandi võõrandada mis tahes viisil (müüa, kinkida). Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja ei ole korteriomandi väärtust märkinud. Hagis on märgitud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot (tl 6). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud
tja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista
tjalt menetluskulud 847 eurot sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud tunnihinnaga 90 eurot kokku 547 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et hageja tunnihind 90 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Tasu 210 eurot dokumentidega tutvumise, konsultatsiooni ja hagi koostamise eest 2, 20 tundi, on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb dokumentidega tutvumise ja konsultatsioonile kulunud aja, hagi koostamise aja sisse so 1, 40 tundi tasu 150 eurot. Menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja vastuse (menetluskulude nimekirja) koostamine (tl 72) kokku 25 min, tasu 37, 50 eurot; kohtumine kliendiga, konsultatsioon, toimiku materjalidega tutvumine enne kohtuistungi toimumist 50 min, tasu 75 eurot, menetluskulude nimekirja koostamine 25 min tasu 37,50 eurot (tl 92) ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb põhjendatud ajaks 25.01.2016 ja 10.02.2016 koostatud dokumentaalse tõendi taotluste koostamise eest (tl 80, 86) kokku 10 minutit 25 minuti asemel, tasu 15 eurot. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ja lõppes 11.45 (tl 90). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks koos ettevalmistusega kohtuistungiks 60 min, tasu 90 eurot. Kohus leiab, et tasu dokumentide tõlkimisele 5 lk, tasu 50 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu 12 eurot (päring kinnistusraamatusse 7 eurot ja äriregistrisse 5 eurot) on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks kokku 317 eurot 547 euro asemel. Kohus mõistab
tjalt välja hageja kasuks menetluskulud 617 eurot, sh. riigilõiv 300 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 12 eurot, tõlkekulud 50 eurot ja õigusabikulu 255 eurot. 4 2-15-15554 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.