Obsah (6)

§ 76§ 82§ 101§ 113§ 35§ 42

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagihind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja Viljandi kohtu

§ 76

lg-le 1,

§ 82

lg-le 1,

§-le 100,

§ 101

lg 1 p-dele 1 ja 6 ja

§ 113lg-le 1.

1. Kostja vastuväited Kostja on hagile 10.11.2015 vastanud ning leidnud, et kohtul tuleks tühistada leppetrahv summas 154,70 eurot ning vähendada leppetrahv 590 eurot mõistliku suuruseni, samuti vähendada menetluskulusid. Kompromissina on kostja nõus hagejale maksma 500 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõenditena maksekorraldused (tl 67-82), mille kohaselt on Tele2 Eesti AS-le maksnud lepingute kehtivuse ajal perioodil 15.01.2012-20.05.2013 kogusummana 500,01 eurot.
2. Hageja täiendav seisukoht Hageja selgitab täiendavas seisukohas, et 01.09.2013 esitatud arvel nr 39666022 märgitud "viivised ja leppetrahvid kokku" on arve lk 2 kohaselt võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 154,70 eurot. Võla sissenõudmiskulud tulenevad Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hinnakirjast (lisatud hagiavaldusele), mis on kostjaga sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks ning millega tutvumist ja nõustumist on kostja kinnitanud oma allkirjaga liitumislepingul. Hinnakirja kohaselt on võla sissenõudmiskulud 22% + km ehk antud juhul arvutatud järgmiselt: 594,99 eurot x 26,00% = 154,70 eurot. Hageja ei pea põhjendatuks kostja palvet tühistada võla sissenõudmisega seonduvad kulud. Tele2 Eesti Aktsiaselts on kandnud kulusid, kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused tähtaegselt tasumata ning seega kuuluvad tasumisele ka võla sissenõudmise kulud. Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel 20.12.2011 sõlmitud liitumislepinguga kaasnes kostjale tähtajaline kohustus ja teenuspakett "tahvelarvuti pakett" Teenuspaketi tingimuste kohaselt sai kostja endale tasuta tahvelarvuti iPad2, mille maksumus sisaldub paketi kuutasus 29,95 eurot ja millega kaasneb tähtajaline leping
3. kuuks. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on klient kohustatud tasuma leppetrahvi 7 - 24 kuud enne tähtaja lõppu 590 eurot. Kuna kostjaga 20.12.2011 sõlmitud liitumisleping lõpetati enne
4. kuulise tähtaja (20.12.2013) lõppu, on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest ja kompenseerimaks saadud seadme maksumust. Hageja õigusabikulud summas 415,43 eurot sisaldab nõude alusdokumentidega tutvumist, kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, millele kostja esitas vastuväite ning hagiavalduse koostamist ja esitamist. Hageja on kulutanud kokku 5 tundi ja 30 minutit menetlustoimingutele ja hageja tunnitasu on antud asjas 75,00 eurot. Hageja on pidanud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole ning seega nimetatud kulud igati vajalikud ja põhjendatud TsMS §175 lõike 1 alusel. Viimases seisukohas 29.12.2015 on hageja avaldanud, et teenuspaketi „Tahvelarvuti pakett“ kuumaksed ei ole igakuised osamaksed seadme eest, vaid igakuine kindlaksmääratud kuutasu kostja poolt kasutatud Tele2 Eesti AS teenuste eest – kõned, sms-lühisõnumid, internet tahvelarvutis. Kostja ei tasunud iga kasutatud teenuse eest eraldi vastavalt tegelikult tarbitud mahule, vaid tasus kindla kuumakse, olenemata reaalsest teenuste tarbimisest. 3
5. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 20.12.2011 sõlmitud liitumislepingut nr 10099295 (tl 8) ning samal päeval sõlmitud seadme juurdeostulepingut (tl 37) lugeda sõlmituks tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses.

Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Juurdeostuleping on kohtu hinnangul järelmaksuga müügileping, kuna lepingus sisaldub märge, et tahvelarvuti maksumus sisaldub paketi kuutasus (tl 37 p) ning paketiga kohustus kostja liituma 24 kuuks. Seega on järelmaksuleping sõlmitud 24 kuuks. Kohus ei nõustu seega lepingu sõnastusest tulenevalt hageja seisukohaga, et teenuspaketi „Tahvelarvuti pakett“ kuumaksed ei ole igakuised osamaksed seadme eest, vaid igakuine kindlaksmääratud kuutasu kostja poolt kasutatud Tele2 Eesti AS teenuste eest.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 06.02.2013 ja 07.02.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (tl 9-20p) eest muuhulgas tasumata leppetrahv 590 eurot (tl 13-13p) ja võla sissenõudmiskulud 154,70 eurot (tl 17-17p). Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 (tl 23 p), mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus 26% võlgnevusest) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus leiab, et võlgnevuse sissenõudmise kulu 154,70 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Seega tuleb selles osas nõue jätta rahuldamata. Kostja on taotlenud kohtult leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Võlaõigusseaduse § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades 4 eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab tüüptingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 590 eurot, kuna leping öeldi üles 25.03.2013, s.o 9 kuud enne tähtaja saabumist. Leppetrahv pidanuks kostja hinnangul katma seadme väärtuse. Kohtu hinnangul on nõutav leppetrahv siiski kostjapoolset kohustuse täitmise ulatust arvestades liiga suur. Sealjuures arvestab kohus ülaltoodud põhjendusega, et kuumaksetes pidi sisalduma ka ostetud seadme maksumus. Kohus leiab, et leppetrahvi on põhjendatud vähendada 250 euroni. Eeltoodust tulenevalt väheneb ka sissenõutavaks muutunud viivis, millise summa on 08.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutununa 280,88 eurot (250 eurot × 749 päeva × 0,15%). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt põhinõuet ületav viivisesumma. Kohus arvestab ka hageja poolt hagiavalduses väljendatud taotlust mitte mõista viivist suuremas määras kui põhivõlg. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavat viivisesummat 250 euroni. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o 34% ulatuses esitatud nõudest, jätab menetluskulud 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 110,50 eurot (34% 325 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 110,50 eurolt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus määrab, et viivisearvestus tuleb lõpetada, kui see ületab 110,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 5