) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 1 6.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Kohus palus Tallinna Vanglal 12.04.2016 kohtunõudega (tl 11) täpsustada, kas lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele on kaebaja nende poole pöördunud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tallinna Vangla 13.04.2016 vastusest nähtub, et kaebaja ei ole nende poole lauaraadioga seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kaebaja ei ole läbinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tagastada
lg 1 p-i 4 alusel.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Varalise kahju hüvitamise nõue 7.
lg 1 p-i 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õigusliku suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vanglal on avalik õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste (vangistusseaduse § 48; Riigikohtu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p-d 9 ja 10; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, punkt 8). Selle kohustuse täitmise üle praegusel juhul vaidlust ei ole. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, et oleks Tallinna Vanglalt taotlenud lauaraadio garantiiremonti saamist ning vangla on sellest keeldunud. Praegusel juhul taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist üksnes sel alusel, et lauaraadiol esinevad tehasevead, ehk teisisõnu rikutud on müügilepingut ning kaebajale on üle antud nõutele mittevastav lauaraadio ning et Tallinna Vangla ei ole kaebajale katkist lauaraadiot hüvitanud. Ka Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse § 48 juures, et müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustust tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (Riigikohus 14.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-72-11 punktis 11-12). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et U. K.i varalise kahju hüvitamise nõue on eraõiguslik ning selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kohus tagastab varalise kahju hüvitamise nõude
2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.