← Eesti

3-13-1061/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1061 Haldusasi Instigo A

) § 122 lg 3 p-i 6 alusel koosmõjus

§ 117lg-ga 1.

4. Instigo Arsenal esitas 20.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 07.05.2013 otsuse nr 95-13/- tühistamiseks ja Kaitseväe Logistikakeskuse 23.04.2013 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati mittevastavaks ühispakkujate Instigo Arsenal OÜ ja COGISYS S.A. pakkumus ning tunnistati edukaks General Dynamics UK Ltd pakkumus. Kaebaja on seisukohal, et hankija ei ole riigisaladusest tulenevalt riigihankes mingeid täiendavaid eritingimusi kehtestanud, ta on korraldanud paljude pakkujatega väljakuulutamiseta läbirääkimistega kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse ja järelikult peab selle läbiviimisel järgima

-s sätestatut. Kaebajal oli õigus sellises hankemenetluses tehtud otsuseid oma õiguste kaitseks VAKO-s

§ 117

lg 2 alusel vaidlustada ja VAKO-l puudus alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. Koos kaebusega esitati kohtule ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus nõudega peatada vaidlusaluse hanke läbiviimine. Hankija 23.04.2013 otsus on sisuliselt motiveerimata ja kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ei põhine hankedokumentidel. Kaebust ei saa lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Kui kohus tühistab pakkumuse tagasilükkamise otsuse, on kaebajal reaalne võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Kui aga kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg enne seda lõpeb, võib kaebaja lepingu sõlmimise võimaluse pöördumatult kaotada.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2013 määrusega Instigo Arsenal OÜ esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata kuni 19.06.
  2. Kohus leidis, et kui vaidlustatud hanget esialgse õiguskaitse korras ei peatataks ning hankija sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkujaga, pole kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemisel kaebaja eesmärk enam saavutatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on oma loomult kiireloomuline, kuna kaebuse kohaselt lõppeb kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg 21.05.
  3. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Kaitseväe Logistikakeskuse ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse General Dynamics UK Ltd.
  4. Kaitseväe Logistikakeskus palus 27.05.2013 vastuses tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamine ja jätta kaebus läbi vaatamata, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu päde2

(6)3-13-1061 vuses, kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Alternatiivselt palus vastustaja kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta (tl 45-54). General Dynamics UK Ltd palus 27.05.2013 vastuses esimesel võimalusel tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamine ja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata (tl 74-77). 7. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2013 määrusega Instigo Arsenal OÜ kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse eesmärki pole võimalik saavutada (resolutsiooni punkt 1) ja tühistas 20.05.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni punkt 4). Määruse resolutsiooni p-s 2 ja 3 jagas halduskohus menetluskulud. Kvalifitseerimise tingimused on kinnitatud Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 10.09.2012 käskkirjaga nr 899 (VAKO toimikus), mille punkti 1 kohaselt viib hankija läbi erandmenetlusega riigihanke maaväe juhtimisvõimekuse analüüsi tellimiseks. Kaebajale edastatud kvalifitseerimise tingimusi tuleb käsitleda eelhaldusaktina, milles määratakse siduvalt kindlaks hanke läbiviimise kord – erandhange

§ 14lg 1 p 2 mõttes.

Kaebaja soovib sisuliselt vaidlustada asjaolu, et hankijal ei olnud õigust hanget läbi viia erandhanke korras, mida aga ei ole enam võimalik vaidlustada. Kui kaebaja sai kätte kvalifitseerimise tingimused ning leidis, et vaidlusaluse hanke läbiviimine erandhanke korras on õigusvastane, tulnuks sellise tingimuse peale esitada VAKO-le nõuetekohane vaidlustus

§ 121lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja kõnealuse pakkumuse kutsedokumendi tingimust VAKO-s õigeaegselt vaidlustanud ning seetõttu puudub isikul ka selle punkti vaidlustamiseks kaebeõigus kohtus, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s. Nii on kvalifitseerimise tingimuste punkt, mis sätestab hankekorra erandhankena

§ 14lg 1 p 2 alusel, kehtiv ning siduv nii hankijale kui ka pakkujatele.

Järelikult ei pidanudki hankija oma otsuse tegemisel arvestama

-s sätestatud korraga. Hankemenetluses osalemise huviks saab olla hankelepingu sõlmimine. Kohus on seisukohal, et sellise eesmärgi saavutamine käesoleva kaebusega võimalik ei ole. Hankija peaks ka uue otsuse langetamisel selles hankeasjas lähtuma kõnealuse pakkumuse kutsedokumendiga kindlaksmääratud siduvast tingimusest ehk asjaolust, et hankele kohaldub erandhanke kord ega saaks teha teistsuguse sisuga otsust ka siis, kui käesolevas asjas vaidlustatud otsus kohtu poolt tühistataks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Instigo Arsenal OÜ esitas 30.05.2013 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 29.05.2013 määruse p 4, millega tühistati 20.05.2013 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. 04.06.2013 esitas Instigo Arsenal OÜ määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.05.2013 määruse p-le 1, millega jäeti kaebus läbi vaatamata. Halduskohtu põhjenduste kohaselt oli kaebaja tegelikuks eesmärgiks vaidlustada asjaolu, et hankijal ei olnud alust kohaldada

§ 14alusel erandit.

Kaebaja pole kunagi soovinud vaidlustada erandi kohaldamist hankija poolt. Kaebaja eesmärgiks on tunnistada kehtetuks hankija otsus kaebaja mittevastavaks tunnistamise kohta. Vaidlus on selles, mida kujutab endast

§ 14

rakendamine: kas absoluutset tagatist riigihanke läbipaistvuse põhimõtte eiramiseks või kaalutlusalust hankijale, milliseid vajalikke ja põhjendatud piiranguid rakendada. Hankija on pakkumuste vastavuse hindamisel lähtunud oma suvast, mitte hankedokumentides sätestatud kriteeriumidest. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et erandlikku menetlust võimaldavas olukorras tuleb valida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid kõige vähem kahjustav käitumisviis. Euroopa Kohtu otsusest C-3/88 nähtuvalt ei tähenda erand riigihankenormide täielikku välistamist. Menetlus, mida hankija teostab, on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ning sellele kohalduvad seaduses sätestatud reeglid. Kohtumääruse p-s 10 viidatud termin „erand3

(6)3-13-1061 hanke kord“ ei oma tähendust

-i kontekstis ega määratle menetluse sisu. Tuleb lähtuda Kaitseväe hankekorrast, kus toodud menetlus ei erine millegi poolest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusest. Kohus ei ole seega kaebuse põhiargumenti analüüsinud ja kaebaja arvates ei saa sisulisele küsimusele, millised kohustused tulenevad hankijale erandite kitsendava tõlgendamise põhimõttest, anda hinnangut ilma asja sisuliselt läbi vaatamata. Sellest omakorda tulenevalt on kohus jätnud esialgset õiguskaitset tühistades põhjendamatult andmata sisulise hinnangu ka kaebuse perspektiivikusele, mis on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus. 9. Kaitseväe Logistikakeskus palub jätta Instigo Arsenal OÜ määruskaebused rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Üheaegselt ei ole võimalik rakendada

§-s 14 sätestatud erandit ja

§-s 28 sätestatud iseseisvat väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liiki. Vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud

§ 14

lg 1 p 2.

§-s 14 sätestatud erandi kohaldamisel ei pea järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seda seisukohta toetavad

§ 14lg 1 preambula ning Euroopa Liidu aluslepingud (ELTL art 346), samuti Euroopa Komisjoni 07.12.2006 tõlgendav teatis nr COM

(2006).

§ 14

erandi kohaldamise tulemusena ei reguleeri vastustaja tegevust konkreetse teenuse tellimise lepingu sõlmimisel

. Kaebaja püüab vaidlustada vastustaja otsustusi eraõigusliku konkursi läbiviimisel, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist on vaidlusega vastustaja ja lepingu sõlmimisest huvitatud isiku vahel. Puudub vaidlus, et

§ 14lg 1 p 2 kohaldamiseks oli vastustajal õigus.

Vastustaja on erandi kohaldamise aluse esinemise üle otsustamisel järginud

§ 14lg 1 p-s 2 sätestatud erandi kitsendava tõlgendamise põhimõtet.

Pakkujate põhiõigusi vähem riivav lahendus ei oleks piisaval määral taganud antud hankes äärmiselt olulisi turvalisusnõudeid. Seega ei saa antud menetlusetapis rääkida „erandi kitsendava tõlgendamise põhimõtte“ rakendamise kohustusest. Kaebaja viited Euroopa Kohtu otsusele C-3/88 pole asjassepuutuvad. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks oluliselt avalikku huvi. Vastavalt hankedokumentidele on tarvis saavutada hankes sõlmitava lepingu täitmise tulemusena analüüsi teostamine ja selle tulemina dokumentatsiooni ja rakendusplaani valmimine mitte hiljem kui

  1. a II kvartali lõpus. Selle dokumentatsiooni ja rakendusplaani valmimise ajaga on vahetult seotud kõik analüüsi tulemite realiseerimiseks vajalike riigihangete läbiviimise algusajad. Eesti on ühinenud NATO-ga, võttes endale siduvaid riigikaitselisi kohustusi, mille üheks lahutamatuks osaks on ka maaväe juhtimisvõimekuse arendamine.
  2. General Dynamics UK Ldt palub jätta Instigo Arsenal OÜ määruskaebused rahuldamata. Määruskaebusest ei nähtu põhjendusi, miks on esialgse õiguskaitse tühistamine kaebaja arvates lubamatu või õigusvastane. Kaebaja on sellega rikkunud HKMS § 205 lg-t
  3. Samuti ei nähtu määruskaebusest, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine väidetavalt põhjendatud. Kaebaja on ise kinnitanud, et ei soovi vaidlustada fakti, et hange on viidud läbi erihankena

§ 14lg 1 p 2 alusel.

Seega ka uue otsuse langetamisel peaks hankija lähtuma asjaolust, et hankele kohaldub erandhanke kord, mistõttu hankija ei saaks teha teistsuguse sisuga otsust ka siis, kui käesolevas asjas vaidlustatud otsus kohtu poolt tühistataks. Kaebaja eesmärgi saavutamine (hankelepingu sõlmimine) ei ole võimalik. Hanke puhul ei olnud tegemist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega. Hange ei saa üheaegselt olla

§ 14

lg 1 p 2 alusel korraldatud erihange ning ka

§-s 28 reguleeritud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Ainuüksi asjaolust, et mõned hankija poolt kehtestatud erihanke menetluse reeglid on sarnased

-s sisalduvale regulat4

(6)3-13-1061 sioonile väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihangete kohta, on väär järeldada, et tegemist on väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankemenetlusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Hankelepingu täitmise tulemusena peab valmima analüüs, mille sisuks on maaväe juhtimisvõimekus. Kuna analüüsi valmimisega on seotud kõikide järgnevate riigihangete läbiviimise ajad, siis on just käesoleva hanke tulemusena sõlmitava hankelepingu õigeaegne täitmine äärmiselt oluline ja vajalik, mh riigi julgeolekuhuvides. Esialgse õiguskaitse ebaproportsionaalne kohaldamine antud haldusasjas muudab maaväe nõuetekohase juhtimisvõimekuse saavutamise vajalikuks tähtajaks sisuliselt võimatuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Halduskohus jättis 29.05.2013 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Halduskohtu määruse põhjendusi võib kokkuvõtvalt mõista selliselt, et kuna kaebaja ei ole vaidlustanud hanke läbiviimist erihankena

§ 14

lg 1 p 2 alusel (

§ 14

lg-s 1 loetletud erandid võimaldavad asju osta ja teenuseid tellida riigihangete seaduses sätestatud korda järgimata), siis ei saa ta sellele pakkumise mittevastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel vastuväiteid esitada. 12. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on kaebust mõistnud liiga kitsalt. Kaebaja on määruskaebuses rõhutanud, et ta ei vaidle

§ 14

lg 1 p 2 kohaldamise üle, vaid vaidlus on selles, kui normivaba on

§ 14alusel läbiviidav menetlus.

Kuigi kaebuses on kaebaja leidnud, et sisuliselt on hankija läbi viinud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, sisaldab kaebus ka sisulisi vastuväiteid hankija 23.04.2013 otsusele. Arvestades, et HKMS § 38 ei kohusta kaebuses esitama õiguslikku põhjendust, ei saa kaebust tagastada väitega, et kaebaja õiguslik põhjendus on väär. Asjaolu, kas kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärki, tuleb hinnata objektiivselt. Antud juhul ei ole põhjust kahelda selles, et hankija 23.04.2013 otsuse tühistamine aitab kaasa kaebaja eesmärgile, et hankeleping sõlmitakse temaga. Ringkonnakohus ei nõustu hankijaga, et halduskohtulik kontroll

§ 14alusel läbi viidud erandhangete osas on välistatud.

Ka halduskohus ei ole kohtu pädevust kahtluse alla seadnud, vastasel juhul oleks ta pidanud kaebuse läbi vaatamata jätma halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kuigi seadusandja on

§-s 14 loetletud juhtudel hankijad vabastanud riigihangete seaduses sätestatud korra järgimisest, ei tähenda see, et hankijate tegevus asub üldse väljaspool kontrolli. Antud juhul on hankija 10.09.2012 väljastanud taotlejate kvalifitseerimise tingimused ning hankedokumendid. Läbiviidav menetlus peab olema nende dokumentidega kooskõlas, samuti peab olema kontrollitav pakkumiste hindamine, sh see, kas kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine on toimunud kooskõlas kinnitatud hankedokumentidega ning kas kaebaja pakkumusele esitatud etteheited on asjakohased. Pakkujatel, kes on läbiviidud menetluses osalenud, peab olema võimalus oma õiguste efektiivseks kaitseks (vt Riigikohtu 15.03.2006 otsus nr 3-3-1-5-06, p-d 15-16). Riik hankijana on põhiõiguste adressaat ning peab tagama, et kõigi tema poolt tehtud otsuste puhul on järgitud nt võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja seaduslikkuse põhimõtted. Ringkonnakohus leiab, et

§ 14

eesmärgiks ei ole välistada erandhangete menetlused halduskohtuliku kontrolli alt. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata ebaõigesti. 13. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine oli ebaõige, on alusetu ka sel põhjusel esialgse õiguskaitse määruse tühistamine. Halduskohus rahuldas 20.05.2013 määrusega esialgse õigus5

(6)3-13-1061 kaitse taotluse ning peatas hanke kuni 19.06.
  1. Halduskohus kasutas seejuures HKMS § 252 lg-t 4, mis võimaldab esialgset õiguskaitset kuni 30-päevaseks tähtajaks kohaldada põhjendusi esitamata, kusjuures pikeneb esialgse õiguskaitse tähtaeg HKMS § 294 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta. Menetlusosalised halduskohtu 20.05.2013 määrust ei vaidlustanud. Hankija ja kolmas isik esitasid küll 27.05.2013 taotlused esialgse õiguskaitse tühistamiseks, kuid kuna need olid esitatud pärast edasikaebetähtaja möödumist, on need vaadeldavad esialgse õiguskaitse tühistamise taotlustena HKMS § 253 lg 1 tähenduses. Halduskohus ei hinnanud hankija ja kolmanda isiku esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusi sisuliselt, vaid tühistas esialgse õiguskaitse HKMS § 253 lg 3 alusel, sest kaebus jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 253 lg 3 rakendamisel tuleb silmas pidada, et reeglina on oluline ajavahe kohtuotsuse, millega kaebus jäeti rahuldamata, või määruse, millega kaebus tagastati või jäeti läbi vaatamata või menetlus lõpetati, tegemise ning selle kohtuotsuse või –määruse jõustumise vahel. Esialgse õiguskaitse tühistamise määrus jõustub aga HKMS § 252 lg 3 alusel üldjuhul teatavakstegemisest, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kohtud peaksid HKMS § 253 lg 3 kohaldamisel vältima olukorda, kus iga kohtuaste peab hakkama esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama. See on saavutatav, kui esialgse õiguskaitse tühistamise määruse jõustumine seada sõltuvusse selle kohtulahendi jõustumisest, millega kaebus jäeti rahuldamata, tagastati, jäeti läbi vaatamata või millega menetlus lõpetati. Esialgse õiguskaitse tühistamine enne menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist peab olema sisuliselt põhjendatud. Antud juhul selline põhjendus halduskohtu määruses puudub. Kuna ringkonnakohus kontrollib halduskohtu 29.05.2013 määruse õiguspärasust ega lahenda eraldiseisvat esialgse õiguskaitse tühistamise taotlust, tühistab ringkonnakohus määruse p 4, millega 20.05.2013 kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistati.
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse. Halduskohtu 29.05.2013 määrus tuleb tühistada tervikuna. 29.05.2013 määruse p 4 tühistamise tagajärjel kehtib edasi halduskohtu 20.05.2013 määrus, millega esialgset õiguskaitset kohaldati kuni 19.06.
  3. Seejuures tuleb arvestada, et menetlusosalised 20.05.2013 määrust ei vaidlustanud, mistõttu kehtib see ka pärast 19.06.
  4. Menetlusosalised saavad taotleda, et halduskohus vaataks sisuliselt läbi nende 27.05.2013 esialgse õiguskaitse tühistamise taotlused. Ringkonnakohus ei näe antud juhul põhjust halduskohtu 20.05.2013 määrust HKMS § 253 lg 1 alusel omal algatusel tühistada. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest lepingu sõlmimisel ei ole tal enam võimalik tühistamiskaebuse eesmärki saavutada. Ringkonnakohus ei pea kaebust ka ilmselgelt perspektiivituks. Hankija ja kolmas isik on ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et hankelepingu kiire sõlmimine on väga oluline. Samas neist kumbki halduskohtu 20.05.2013 määruse vaidlustamist vajalikuks ei pidanud. Arvestades, et ringkonnakohtu andmetel ei ole lepingut veel sõlmitud, ei ole hankija eesmärk, et soovitud analüüs valmiks käesoleva aasta teise kvartali lõpuks, niikuinii saavutatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.