1-11-13218/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.04.2016 Kohtuasja number 1-11-13218 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anton Butuzkini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Anton Butuzkin, isikukood 38210232241, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 26.08.2014 ja lõpp 26.09.2017 RESOLUTSIOON Jätta ANTON BUTUZKIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Anton Butuzkinilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Anton Butuzkini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Anton Butuzkinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Butuzkini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.01.2012 otsusega tunnistati Anton Butuzkin süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 10, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Katseajaks allutati Anton Butuzkin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 15.07.2014 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 12.01.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.08.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Käesolev kuritegu on röövimine vägivallaga, grupis, relva ja näo varjamisega, samuti vägivald politseiniku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ning võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuritegude mustrit võib pidada sarnaseks, kuna varemgi on toime pannud kuritegusid vägivalda ja agressiivsust kasutades, relvaga ähvardades ja nägu varjates, kuriteod olid planeeritud. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav töötab alates 02.02.2015 Viru Vangla majandustöödel. Omandas riigikeele A1-taseme, rohkem ei ole võimeline omandama. On läbinud ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa ja lastega 3-toalises sotsiaalkorteris, mis asub aadressil xxxx. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korteril on kommunaalteenuste võlgnevus ca 1000 eurot. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava abikaasa koos 3 alaealise lapsega. Abikaasa andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Isik lõpetas 8 klassi xxxx ja peale seda oli esimene vangistus. Vanglas käis lukksepa kursustel. Sissetulekuks olid riiklikud toetused, kasulaste alimendid ja isiku palk, kokku 500-600 eurot, millest isiku enda sõnul kulutas ta alkoholi ostmiseks. Töösse suhtumine on positiivne. Isikul on k-raha andmetel 15.03.2016 seisuga tasumata võlgnevused summas 4509,04 eurot, mille likvideerimisest ei ole huvitatud, loodab, et aeguvad. Vabanemisel on garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, kelle juhatuse liige kinnitas, et võtab kinnipeetava vabanemisel tööle Savalas asuvasse lattu, puidulõhkumise operaatorina, miinimumpalgaga. Kaksikvenna ja vanema vennaga, kes elavad samuti xxxx, suhtleb vähe. Abikaasaga on koos elanud 5 aastat ja neil on kokku kolm last, üks ühine ja kaks last naise esimesest abielust. Kriminaalhooldaja andmetel esines paarisuhtes ebakõlasid, kodus olid sagedased sõnavahetused ja nende ajal abikaasa kutsus kohale politsei, kuid politsei kohale tulles naine hakkas olukorda ilustama. Isiku sõnul on vanglas viibimise ajal suhted abikaasaga paranenud. Suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Otsustes on iseseisev. Riskiv elustiil, isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. Tunnistab alkoholi kuritarvitamist, ka varasemalt. Kõik 2 kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tunnistab varasemat vägivalla kasutamist alkoholi mõjul. Alkoholi korduv tarvitamine, kuigi taoline tegevus oli keelatud, viitab motivatsiooni puudumisele vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Isiku sõnul on varasemalt proovinud narkootilisi aineid, kuid on arvamusel, et ei tarvita neid enam, kuna need ei sobinud talle, eelistas alkoholi. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul intellektipuue. Lapsepõlves esinesid käitumisprobleemid. Isik ei ole võimeline aru saama oma tegude tagajärgedest, puudub empaatiavõime, mistõttu isik võib käituda mingites olukordades vägivaldselt, kuigi igapäevaselt on rahulik. Isikul on mõningaid suhtlemisraskusi. Isik ei tea, mis on kaastunne ja hoolivus. Kriminaaltalituse andmetel võivad peresisesed erimeelsused muutuda vägivaldseks. Isik on seisukohal, et inimesed üldiselt siiski paneksid kuritegusid toime, vahest olevat see vajalik. Korduvalt on rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid, mis seisnes alkoholi tarvitamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ei toeta vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Anton Butuzkinile käitumiskontroll ja katseaeg kuni 26.09.2017 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Anton Butuzkinit täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve kohaldamise ajaks teeb vangla ettepaneku 10 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toeta samuti kinnipeetavat ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral (mh I astme eluvastase kuriteo eest) kriminaalkorras karistatud isikuga, vangistust kannab ta teist korda, mistõttu ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Viru Maakohtu 15.07.2014 määrusest, millega tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörati, tuleneb muuhulgas, et isiku käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmises positiivselt, ta ei allunud kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, rikkudes seega karistuse täitmisele mittepööramise tingimusi. Eelnev annab aluse arvata, et varasem tingimisi mõistetud karistus ei ole täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Prokurör on arvamusel, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust vägivaldse varavastase kuriteo ja avaliku võimu teostamise vastase kuriteo toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgil on näidata ühiskonnale, et nii võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), kui ka vägivald võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta 3 tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 41% ja 56%, mis ei ole madal risk. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Anton Butuzkini vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 14.04.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on lastele tõotanud, et enam ei tarvita alkoholi. Vanglas on karistatud 2-l korral distsiplinaarkorras, kuna on suitsetaja. Selgitab, et käis varasemalt kriminaalhooldaja juures regulaarselt registreerimas, kuid ühel korral läks joobes olekus. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et on väga tähtis, et inimene saaks kohe peale vabanemist tööle ning praegusel on kinnipeetaval olemas garantiikiri firmast, kus ta on ka varasemalt töötanud. Kuna teda sinna tagasi kutsutakse, siis võib järeldada, et ta töötas seal hästi. Ka vangistuses töötas ta majandustöödel. Leiab, ettõenäosus kahe aasta jooksul 41% ei ole kõrge. Vabastamisel on tal katseaeg karistusaja lõpuni kuni 26.09.
3. see, kas tahab vanglasse tagasi minna või täidab kohustusi, on isiku enda teha. Kinnipeetav ise garanteerib, et ei tarvita alkoholi, kuna peres on kolm last. Kaitsja palub kohtul ta enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selles kehtivatesse reeglitesse. Käesolev kuritegu on röövimine ja vägivald võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Dünaamika on sarnane, kuna on ka varasemalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et isik töötab vangla majandustöödel ning omandas riigikeele A1-taseme. Enda sõnul ei ole rohkemaks võimeline. Samuti läbis edukalt sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, järeltegevust ei vajanud. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht 4 sotsiaalkorteris, kus ta elas ka enne vangistust. Käesoleval ajal elavad seal tema abikaasa koos kolme alaealise lapsega. Abikaasa on andnud nõusoleku korteris elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Samas on korteris kommunaalteenuste võlgnevus umbes 1000 eurot. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht kindla igakuise sissetulekuga, mis aitab isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Enne vangistust olid pere sissetulekuteks riiklikud toetused, kasulaste alimendid ja isiku enda palk, millest suure osa kulutas alkoholi ostmiseks. Isikul on ka tasumata nõudeid ligikaudu 4500 euro ulatuses, kuid ta ei ole huvitatud nende tasumisest, loodab, et aeguvad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka range järelevalve all viibides. Isiku suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Tunnistab probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod on toime pandud alkoholi joobes. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks puudub, kuivõrd isik on jätkanud alkoholi tarvitamist ka siis, kui see on talle kriminaalhoolduse ajal keelatud. Isikul on intellektipuue, mistõttu ei ole ta võimeline aru saama oma tegude tagajärgedest, samuti puudub tal empaatiavõime. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 56%, milliste näol on tegemist keskmiselt enamarvestatavate riskidega uute kuritegude toimepanemisel. Kohtu hinnangul on isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuivõrd isik on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tarvitades keelu ajal alkoholi. Seetõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeksid katseaeg ja käitumiskontroll rikkumisteta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Anton Butuzkini puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Anton Butuzkini vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5