4-16-1187/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 01.04.2016 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-16-1187 (2302,16,001695) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Zaven-Tsolak XXXi (XXX) kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.02.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220151314703 (2302,16,001695) Kaebaja Zaven-Tsolak XXX isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 3, § 133-134, § 135 lg 2 kohus otsustas: Tühistada kohtuvälise menetleja 02.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151314703 (2302,16,001695) ja lõpetada Zaven-Tsolak XXXi väärteoasi LS § 203 järgi isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte toimetamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.02.2016 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220151314703 kohaselt juhtis Zaven-Tsolak XXX 02.02.2016 kella 08.42 Harju maakonnas Tallinna linnas Ristiku tn 5 sõidusuunaga Paldiski mnt poole mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata (sõiduk on Rootsi registris ajutiselt peatatud alates 17.03.2015), s.o sõiduautot Ford Mondeo tehasetähis/registrinumber XXX, riigi tunnusmärk „S“. Zaven-Tsolak XXX rikkus seega LS § 76 lg 1, MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1, pannes toime LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsuse alusel karistati Zaven-Tsolak XXXi LS § 203 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160,00 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi - viimase osamakse tasumise tähtaeg on otsuse kohaselt 02.05.2016. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse tahtluse liiki (ettevaatamatus) ja varasemate liiklusalaste rikkumiste puudumist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses leiab Zaven-Tsolak XXX, et talle kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahv on liiga karm – trahvi suurus on ca 1/3 auto maksumusest; rahatrahvi vähendamise korral suudaks ta trahvi tasuda ka ühekordse maksena. Kaebaja selgituste kohaselt omandas ta sõiduki vahetuse teel. Müüja sõnade kohaselt olid auto dokumendid korras, tal ei olnud võimalik neid väiteid kontrollida. Sõiduki soetamisele järgnes vahetult nädalavahetus ning kahjuks ei jõudnud ta autoga Maanteeametisse, kuid tal oli plaanis teha vajalikud toimingud esimesel võimalusel. 02.02.2016 oli ta teel vanemate juurde, toomaks auto vormistamiseks vajalikud dokumendid. Ta peatati vanemate maja ees, tema argumendid politseiametnikke ei huvitanud. Kaebaja taotleb talle otsuse alusel määratud rahatrahvi vähendamist ning asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja märkis, et trahvi suurus oli 1/3 auto hinnast. Trahvi vähendamise korral oleks ta võimeline tasuma trahvisumma ka ühekordse maksena. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Menetleja märkis, et karistuse määramisel lähtuti KarS § 56 sätestatust, s.o karistus on teopõhine ehk esmalt tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja seejärel alles süüdistatava isikut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-43-06 p 13.1 asunud seisukohale, et karistusõigus on suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule LS § 203 alusel määratud karistus 40 trahviühiku ulatuses s.o 160 eurot on põhjendatud. Karstust kergendava asjaoluna on arvestatud, et süütegu on toime andud ettevaatamatusest ning isikul puuduvad kehtivad karistused. Täiendavalt märkis menetleja, et LS § 203 järgi kvalifitseeritav väärtegu on väga levinud. Maanteeameti liiklusregistrist kustutatud sõiduk on enamasti omaala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja andis kohtuvälisele menetlejale ütlusi selle kohta, et tema oli sõiduki Ford Mondeo r/n XXX (riigi tunnusmärk „S“) juht, sõiduk on Rootsi registris ja kuulub ostu-müügilepingu alusel talle. Sõiduk on tema valduses alates 27-ndast jaanuarist või 28-ndast jaanuarist. Ta kontrollis enne tehingut sõiduki tehnilist seisundit, kontrollis samuti seda, et auto dokumentides olev VIN-kood ühtiks auto kerel oleva koodiga. Kindlustuspabereid sõidukil kaasas ei olnud, eelmise omaniku sõnul oli kõik korras, ta usaldas müüjat. Rikkumine on arusaadav, meelega ta ei sõitnud – kui ta oleks teadnud, et pole korras, siis ta ei oleks autot kasutanud. Sõitnud on selle autoga kaks-kolm korda. ARK-i sõidukit ümber registreerima oleks ta läinud samal või järgmisel päeval, peale ostumüügitehingut – sisuliselt oli autode vahetus – jäi vahele ka nädalavahetus. Väga kahetseb, teinekord on targem, ei olnud teadlik. Kohtuväline menetleja on teinud vaidlusalusest sõidukist pildid, millelt nähtub sõiduauto Ford Mondeo r/n XXX (riigi tunnusmärk „S“), samuti on pildistatud auto dokumente ning 27.01.2016 müügilepingut, mis kinnitab kaebaja sõnu sõiduki soetamise aja osas. Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et te ei ole Eesti resident, kaebaja ütlustest ja 27.01.2016 müügilepingust nähtuvalt soetas ta sõiduki enda tarbeks. LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid; järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. Z-T. XXXi tegevus on kvalifitseeritud LS § 203 järgi, s.o kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine. Kohtu hinnangul puuduvad Z-T. XXXi teos väärteotunnused ning tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ulatu Z-T. XXXi vastutus sõiduki omandamise eelsesse aega - Z-T. XXX soetas sõiduki 27.01.2016 enda tarbeks, Eestis kasutamiseks. Kaebaja on kohtueelses menetluses selgitanud, et ta sai auto enda kasutusse kohe peale tehingu toimumist Mäos. Seega hakkas alates sõiduki kasutusse võtmisest kulgema Z-T. XXXi kohustus registreerida sõiduk ümber LS § 76 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Isik peeti kinni 02.02.2016 kella 08.42-st, mil LS § 76 lg 1 kehtestatud 5 tööpäeva pikkune tähtaeg sõiduki ümberregistreerimiseks ei olnud veel möödunud. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja 02.02.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151314703 (2302,16,001695) tühistada ning Zaven-Tsolak XXXi väärteoasi LS § 203 järgi tuleb lõpetada isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu /allkirjastatud digitaalselt/