Obsah (7)

§ 173§ 164§ 174§ 138§ 175§ 177§ 150

2-16-3401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3401 Tsi

) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Asjaolud XXX(hageja) esitas 01.03.2016 Harju Maakohtu hagiavalduse XXX(kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja loeb poolte abielusuhete lõppemise ajaks detsembrit

1. a. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja kinnitas 30.03.2016 kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, soovib abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas kohtule 30.03.2016 kohtuistungil, et nõustub abielu lahutamisega, abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohtu põhjendused Kohus leiab kõiki tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui poolte abielu lahutatakse ja PKS § 66 p-st 2 tulenevalt on abielu lõppemise ajaks päev, mil abielu lahutamise kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja ja kostja vahel on 14.04.2004 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr
2. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Kohus on esitatud asjaoludest tulenevalt veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja abielusuhteid ei ole võimalik taastada ega abielu jätkata. Kostja on kohtule kinnitanud, et on nõus abielu lahutamisega. Seega on kohus seisukohal, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, kui on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. 2 2-16-3401 Hageja plaub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda põhjusel, et hageja pöördus kohtusse põhjendamatult, abielu oli võimalik lahutada kohtuväliselt. Kohus on käesolevas tsiviilasjas poolte seisukohti ning esitatud tõendeid hinnates jõudnud seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul on kostja veenvalt põhistanud, et kostja oli valmis abielu lahutama kohtuväliselt ja kostja on oma soovi abielu kohtuväliseks lahutamiseks korduvalt hagejale kinnitanud (lk 18 – 19). Pooltel oli võimalus lahutada abielu kohtuväliselt menetluskulusid tekitamata. Seega asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine ei ole õiglane. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja 04.04.2016 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulu) summas 96 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 0,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud taotluse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kostja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus asub seisukohale, et osalemine 30.03.2016 kohtuistungil ning istungile ettevalmistamiseks kulunud aeg on täielikult põhjendatud mahus 0,5 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 160 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et mõistlikuks tuleb lugeda lepingulise esindaja tunnitasumäära suuruses 100 eurot (käibemaksuta). Seega kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu kokku mahus 0,5 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades teeb kokku 50 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd kostja on kohtule esitanud

§ 174

lg 10 kohase kinnituse, kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 2-16-3401 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ksotja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas tsiviilasjas tasus XXXRahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot, selgitusega „XXXrigilõiv kohtuasjade toimingute eest XXXabielu lahutuses online “. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt ½ tasutud riigilõivust, s.o summas 50 eurot (viiskümmend eurot). Tagastatav riigilõiv kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX selgitusega: “riigilõivu osaline tagastamine 2-16-3401“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 4