1-11-8333/155

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8333 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Kisseljov (isikukood 35312236528), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega karistati Aleksandr Kisseljovi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 9 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 10.08.2010 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks A. Kisseljovile mõisteti 5 aastat 7 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel algas tema karistusaeg 04.05.2011 ja see lõpeb 24.12.
8. Tartu Vangla esitas 09.03.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
9. Tartu Maakohus 28.03.2016 määrusega jättis A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vastavat seisukohta põhistas kohus alljärgmiselt. 3.1 Maakohus nimetas positiivsena ära A. Kisseljovi hoidumise distsipliinirikkumistest alates 2014 sügisest ning tema osalemise kutseõppes ja tööhõives, kuid leidis, et nimetatu ei kaalu üles kinnipeetava osas ilmevaid järgmisi negatiivseid asjaolusid. 3.2 A. Kisseljovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta on mitmel korral olnud ka reaalses vangistuses. Peamiselt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. Käesolevat liitkaristust kannab ta röövimiste eest. Olles röövimise eest juba Tartu Maakohtu 10.08.2010 otsusega karistatud, pani A. Kisseljov katseajal toime uue samasuguse raske esimese astme kuriteo. 3.3 A. Kisseljovi kinnitusel on ta kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Viimane asjaolu annab alust arvata, et tal on kalduvus alkoholi kuritarvitada. Alkoholi kuritarvitamine suurendab aga uute kuritegude toimepanemise riski. 3.4 Korduvalt (Põlva Maakohtu 13.10.2004 otsusega ja Tartu Maakohtu 10.08.2010 otsusega) on A. Kisseljovile antud võimalus jätkata elu vabaduses, kuid ta pani katseaegadel toime uued kuriteod. Selline käitumine muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse. 3.5 Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla veenvalt kohtuistungil süüdimõistetu poolt avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. A. Kisseljov käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi küll ei oma, kuid aastatel 2012-2014 on ta vanglas toime pannud korduvaid korrarikkumisi. Seega aeg, mil A. Kisseljov on suutnud elada õiguskuulekalt, on võrreldes varasema õigusvastase käitumise ajaga veel suhteliselt lühike. MÄÄRUSKAEBUS
10. A. Kisseljov määruskaebuses taotleb maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 4.1 A. Kisseljov palub ringkonnakohtul arvestada, et tal on elukoht poja juures, kes on valmis teda toetama ka materiaalselt. Samuti on ta ise valmis esimesel võimalusel tööle asuma ja ausalt töötama. 4.2 Veel toonitab A. Kisseljov seda, et vanglas ei ole tal viimase kahe aasta jooksul distsiplinaarkaristusi olnud ja ta on läbinud kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid. Ta soovib jätkata seaduskuulekat ja korralikku elu. Tema vangistusaja lõpuni on jäänud kaheksa kuud. Viibides praegu avavanglas, on tal paremad võimalused taasühiskonnastuda, sest kahe nädala tagant saab ta iseseisvalt külastada kauplust ja igapühapäevaselt kirikut ning üle kuu käia poja juures lapselapsi vaatamas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav A. Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja lisab omapoolsed seisukohad määruskaebuse väidete osas.
12. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et A. Kisseljovi kuritegelik käitumine on olnud korduv ning varasemad karistused, sealhulgas 14 reaalset vanglakaristust, ei ole sellele piiri pannud. Ehk siis negatiivne prognoos, s.o A. Kisseljovi poolt uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus, on selgelt nähtav juba tema varasemates karistamistes. Seda, miks käesolev vangistus oleks pidanud olema eelnevatest tulemuslikum juba enne selle lõpptähtaja saabumist, kriminaalkolleegiumi arvates ei ole põhjendatud. Samuti ei tohi ära unustada, et A. Kisseljovi riskikäitumise võimalikkust suurendab tema alkoholi tarvitamise harjumus, millist ohutegurit ei saa kinnipeetava puhul välistada ka praeguselt, s.o vaatamata A. Kisseljovi nii sõnades kui tegudes (s.o osalemine vastavas sotsiaalprogrammis) väljenduvale soovile alkoholi mitte enam pruukida. Nimelt on mainitud muutus toimunud vangla n-ö 2 2 kontrollitud keskkonnas ning selle pinnalt ei saa eeldada, et A. Kisseljovil väljaspool kinnipidamisasutust tagasilangust ei teki.
13. Ringkonnakohut ei veena kinnipeetavat vabastama ka määruskaebuses väidetav A. Kisseljovile lähedastelt osaks saav tugi, tema soov töötada ja tema õiguspärane käitumine vangistuses viimase paari aasta jooksul. Tartu Vangla avavangla, kuhu A. Kisseljov 10.02.2016 paigutati, ongi kriminaalkolleegiumi hinnangul kinnipeetava jaoks praegusel hetkel sobiv vaheaste enne vabadusse naasmist. Nimelt annab avavangla mõnevõrra leebemates igapäevatingimustes asumine kinnipeetavale võimaluse näidata ja ka ise aru saada, kas tema jõupingutused on olnud tulemuslikud ning motivatsioon õiguspäraseks käitumiseks on tõsine.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus