1-16-255/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-255 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Kirill Bõstrovi süüdistuses KarS §-de 121 lg 2 p 1 ja 3 ning 120 lg 1 järgi ja M.R. i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2016 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Kirill Bõstrov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Kirill Bõstrovi apellatsioon Viru Maakohtu
3. veebruari 2016 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-255 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 16.02.2016 otsusega tunnistati Kirill Bõstrov süüdi KarS §-de 120 ja 121 lg 2 p 1, 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 10 kuud, millest loeti kantuks 2 päeva eelvangistust. 1.
6. Karistusaega arvestati alates 16.02.
7. 1.
8. M.R. mõisteti süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks. Tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Apellatsioon
9. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 15.03.2016 apellatsiooni K. Bõstrov, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega kohaldada tema suhtes üldkasulikku tööd. K. Bõstrov leiab, et kohus ei arvestanud küllaldaselt seda, et ta täielikult tunnistas oma süüd ja kahetses kuriteo toimepanemist. Samuti kohus ei arvestanud, et prokurör taotleski tema suhtes üldkasuliku töö kohaldamist, kuid kohus seda ei rahuldanud. 2.
10. Ringkonnakohus märgib, et kuigi K. Bõstrov esitas 15.03.2016 apellatsiooni, on ta 14.03.2016 taotlenud kohtuotsuse tõlget, mille ta sai kätte 01.04.
11. Seega apellatsiooni esitamise tähtaeg lõppes tal 18.04.2016, kuid peale seda ta täiendavat apellatsiooni ei esitanud. Eeltooduga on järgitud kohtupraktikat, mille kohaselt ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Seega võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
13. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
14. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on K. Bõstrovile karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 9-10). KarS § 120 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse ning KarS § 121 lg 2 rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust, sh vägivaldsete kuritegude eest, ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale mittevabadusekaotuslikku karistust ja mõistis K. Bõstrovile vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Seejuures loeti tema karistust kergendavaks asjaoluks kuriteo puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 5.
15. K. Bõstrovi süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel kohus arvestas toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi ning teo toimepanemise asjaolusid. Ta pani lühikese aja jooksul toime 5 kuriteoepisoodi varsti pärast vanglast vabanemist, kus ta kandis karistust samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Seetõttu loeti tema süüaste piisavalt suureks. Kuna ta ei ole eelmistest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis -2- seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus, kuid seda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Seega arvestati eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus K. Bõstrovi süü suurust ja tema isikut arvestades leidis, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistust tingimisi kohaldamata või asendada vangistust üldkasuliku tööga, kuigi seda taotlesid nii prokurör kui kannatanu. 5.
16. Ringkonnakohus märgib, et sellega maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Antud asjas on vastavad põhjendused mittenõustumise kohta prokuröri, kannatanu ja kaitsja ettepanekuga (lk 31-31 pöördel) vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks toodud otsuse lk 9-
17. Maakohus rõhutas, et selline meede on reeglina õigustatud juhtumil, kui süüdlase süü on alla keskmist ning tegemist on esmakordse rikkumisega kui isikut saab veel mõjutada reaalset vangistust kohaldamata. Antud juhul on K. Bõstrovi varasemalt korduvalt karistatud, kuid vaatamata sellele jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
19. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus