Obsah (6)

§ 159§ 108§ 1118§ 109§ 88§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2253 Otsuse kuupäev 31. märts 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla toimingute (pilt

§ 159

lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Antud juhul on vastustaja kohtule esitatud vastuses võtnud kaebuse osaliselt õigeks, see on piltide kaotamise osas. Kuna vastustaja on piltide kaotamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse üheselt mõistetavalt õigeks võtnud, kuulub kaebus selles osas rahuldamisele, ilma et kohus toimingu õiguspärasust kontrolliks ja hindaks.

1. Teise nõudena on kaebaja taotlenud 07.07.2015 läbiotsimise käigus piltide äravõtmise õigusvastasuse tuvastamist. Asjaolud, mille osas vaidlust ei ole: 07.07.2015 toimus kambris 1052, kus viibis ka R. Ainsar, läbiotsimine. Samal päeval koostati ametnike poolt eseme leidmise/äravõtmise kohta akt nr A72257, milles on märgitud, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära teiste esemete hulgas ka „kapi pealt 3 pornograafilise sisuga pilti, mis olid kleebitud kirja peale; kapist mapi vahelt 1 pornograafiline pilt…“ (tlk.26). Rohkem tõendeid piltide ega nende äravõtmisega ja piltidega tehtud toimingute kohta esitatud ei ole.
2. VSkE §-s 641 on toodud kinnipeetavatele vanglas keelatud esemete loetelu. Selle paragrahvi p 15 sätestab, et kinnipeetaval on muuhulgas keelatud omada pornograafilisi trükiseid ning pornograafilisi teoseid, seega ka pornograafilisi pilte/fotosid. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 1 p 3 sätestab, et pornograafia on selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt või esiletükkivalt esile toob. Seega ei saa igasugust paljast naist kujutavat pilti tunnistada pornograafilise sisuga teoseks. Kaebaja on nii läbiotsimise ajal kui järgnevates menetlustes olnud seisukohal, et äravõetud piltide näol ei olnud tegemist pornograafiliste piltidega, vaid erootilise sisuga piltidega, ning nende omamine ei ole keelatud. Kohus on seisukohal, et kuna vaidlusaluseid pilte säilinud ei ole, samuti puuduvad muud arvestatavad tõendid selle kohta, et äravõetud pildid olid pornograafilise sisuga, tuleb vaidlus lahendada kaebaja kasuks. Seda, et äravõetud pildid olid pornograafilise sisuga, tuli tõendada vastustajal. 3
3. Kaebaja on järjekindlalt väitnud, et 07.07.2015 esialgsel kambri läbiotsimisel märgiti protokolli, et leiti 3 erootilise sisuga pilti ning 1 pornograafilise sisuga pilt. Samal päeval läbi viidud täiendaval läbiotsimisel aga koostati uus protokoll, eelmine hävitati, ning uues protokollis märgiti kõik pildid pornograafiliseks. Seda, et 07.07.2015 toimus kaks läbiotsimist ning et teisel protokollil märgiti kõik 4 pilti pornograafiliseks, on 19.11.2015 koostatud kirjalikes selgitustes tunnistanud ka läbiotsimist teostanud valvurid Gert Kelder ja Hedvig Heleen Saare (tlk.43, 44). Esmalt vormistatud protokolli aga vastustaja esitanud ei ole, ja võib järeldada, et see on hävitatud. Seega saab eelneva alusel järeldada, et läbiotsimist teostanud ametnikel ei olnud selge, millist liiki piltidega on tegemist ja millised on keelatud. Sellise tegevuse järgi võib järeldada, et kaebaja seisukoht, et vähemalt 3 pildi osas oli tegemist erootilise sisuga piltidega, mis ei ole vanglas keelatud ja mida võis hoida kas kambris või laos, on õige. Kohus ei pea arvestatavateks tõenditeks valvurite poolt alles 19.11.2015 esitatud kirjalikke selgitusi, ega pea neid objektiivseteks. Mõlemad seletused on sõnastuselt peaaegu sarnased, kohus ei pea seejuures usutavaks, et mõlemad valvurid mõtlesid täpselt sarnaselt, ning tegid üheaegselt ühesuguseid toiminguid (akti koostamine, kinnipeetavale selgituste andmine, piltide äravõtmine jm). Kui läbi viidi kaks eraldi läbiotsimist, pidi koostatama ja ka säilima kaks protokolli. Mõlemad valvurid on seletuses märkinud, et pildid olid voodi all mapi vahel, kuid esemete äravõtmise aktis on märgitud, et 3 pilti olid kapi peal kirja peale kleebituna, ainult 1 oli mapi vahel. Kohtule jääb eelneva alusel kahtlus ka ülejäänud sarnaste selgituste usutavuse osas. Seega ei ole vastustaja suutnud ümber lükata kaebaja seisukohta, et tegemist oli erootiliste piltidega. Ka vaideotsusest ei selgu, miks pilte peeti pornograafilisteks. Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele ka taotluses tunnistada 07.07.2015 läbiotsimise käigus 4 pildi äravõtmine õigusvastaseks.
4. Vastustaja on märkinud, et juhul kui kohus ei nõustu vastustaja hinnanguga, et tegemist oli pornograafiliste piltidega, ei pea vangla selliseid pilte vanglas siiski lubatavaks. Kohus on seisukohal, et kuna vaidlusalused pildid on akti järgi ära võetud kui pornograafilised pildid, siis ei saa kohus haldusorgani asemel otsustada, et vaidlusalused pildid olid keelatud ja neid võis kaebajalt ära võtta kui erootilised pildid. Kohus ei saa ise haldusorgani eest asuda kaalutlema, kas ja miks olid konkreetsed pildid erootilised ja kambris keelatud. 16.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on kohtumäärusega riigilõivu summas 15,0 eurot tasumisest vabastatud.

§ 1118

lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega tuleb Tartu Vanglalt mõista riigituludesse menetluskulud summas 15,0 eurot. 17. R. Ainsar on esitanud taotluse mõista tema kasuks vastustajalt välja menetluskuludena 1,92 eurot järgmiselt: 3 pastapliiatsi ja 6 paberi kulu 0,42 eurot ning helistamised ja postikulud seoses piltide kadumisest teavitamisega 1,50 eurot. Kohus on seisukohal, et antud taotlus ei 4 kuulu rahuldamisele. Halduskohtumenetluses saab taotleda ainult kantud menetluskulude väljamõistmist, milleks tuleb esitada kohtule koos taotlusega menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (

§ 109lg 1).

Antud juhul ei ole kaebaja esitanud kuludokumente, mis tõendaksid vastavate kulutuste tegemist ehk seda, et kaebaja on reaalselt vastavad kulutused kandnud. Lisaks märgib kohus, et kaebaja poolt kolmandatele isikutele helistamise ja postikulud ei ole kuidagi seotud antud kohtumenetlusega, välja mõista saab ainult neid menetluskulusid, mis on kantud seoses vastava haldusasja menetlusega. 18. Kaebuses on kaebaja esitanud ka taotluse saada kõikidest materjalidest koopiat. Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerib

§-d 88 ja 89. Samas menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigus kuritarvitada. Seega piirab ka see säte menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest piiramatus koguses ja ilma põhjendatud ning usutava vajadusega ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema isiku õiguste kaitse seisukohalt vajalik. Antud juhul ei ole kaebaja kõikidest materjalidest koopiate saamise vajadust millegagi põhjendanud, seega saab taotlust pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks ning koopiate saamise taotlus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 5