Obsah (6)

§ 5§ 442§ 133§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2016 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15887 Tsiviilasi OÜ Eesti Viljasalv hagi

§ 5

lg 2 sätestab põhimõtte, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole kohustuse rikkumisest kahju saanud. Seega on kostja jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Eeltoodust nähtuvalt puudub samuti alus leppetrahvi vähendamiseks tulenevalt teise lepingupoole õigustatud huvist. Kostja on seisukohal, et lähtuvalt poolte majanduslikust seisundist tuleb vähendada leppetrahvi. Kohus sellega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid hageja majandusliku seisundi kohta, mis annaks kohtule aluse kaaluda poolte huve, lähtuvalt kummagi lepingupoole majanduslikust seisundist. Seega, on kostja jätnud täitmata tõendamiskoormise osas, mis puudutab hageja majanduslikku seisundit. Kostja enda majandusliku seisundi osas, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, mis annaks aluse kohtul diskretsiooniotsuse tegemiseks, vähendamaks leppetrahvi. Kostja leiab, et üldteadaoleva asjaoluna on piima hind olnud languses, mistõttu tuleb vähendada viivist. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kostja on kohtuistungil andnud selgitusi, et tal oli juba kokkuleppe sõlmimise ajal olemas info, et piima hind on languses veel vähemalt aasta aega. Seega oli kostjale teada, et kokkuleppe täitmisel, 5 mis hõlmas perioodi 01.10.2014 kuni 26.01.2016, ei ole põhjendatud loota piima hinna tõusule. Asjaolu, et piima hind on languses, kinnitavad kostja poolt esitatud tõendid, artikkel Maalehes /tl 156-157/ ja statistikaanmeti andmed /tl 114-116/. Kostja poolt esitatud andmed piima müügi kohta /tl 111-112/ kinnitavad samuti piima hinna langust. Kohus nõustub hagejaga, et piima hinna langus põllumajandussektoris ei ole midagi erakordset ega ettenägematut. Kostja ei ole tõendanud, et just piima hinna languse tõttu on tema majanduslik seisund halvenenud. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, mis kinnitavad kostja väiteid, kuid kohtu määratud tähtajaks ei esitanud kostja tõendeid, mis annaks kohtule aluse kaaluda viivise vähendamist tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Kostja paljasõnaline väide, et tema 2014 aasta majandustulemused on kehvemad kui 2013 aastal ning see on tingitud eelkõige piima hinna langusest, ei ole tõendatud. Kostja on sisuliselt kogu menetluse kestel jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis ta on esitanud kohtuistungil /tl 180/. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada hageja nõue viivise osas ja välja mõista kostjalt viivis summas 21 513,60 eurot. 13.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 05.11.

1. a. kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad jõusse 05.11.2015.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
2. Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 43 027,20 eurot.

§ 133lg 1 sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga.

Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 16.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on rahuldanud hagi täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg 1 p 2 alusel.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6