Jätta Zircon Group OÜ lepingulise esindaja Aleksei Ratnikovi kaebus Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja Marilin Mihkelsoni 11.03.2016 määrusele rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtule esitas Zircon Group OÜ esindaja kaebuse, millega vaidlustas Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja määruse väärteoasjas nr 930015002253, millise määrusega jäeti kaebuse esitaja eelnev kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Maakohtule esitatud kaebuses taotleti Maksu- ja Tolliameti ametnike tegevus väärteoasjas, mis seisnes selles, et samas väärteomenetluses esimese menetlustoimingu tegemisel ei ole MTA teatanud Zircon Group OÜle tema õigused ja kohustused
2. Maakohtule esitatud kaebuses on asutud alljärgnevale seisukohale. Kaebuse esitajale jääb ebaselgeks, millisel seaduslikul alusel ei tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi 1 tulenevalt
lg-st 1 esimest menetlustoimingut tehes (käesoleval juhul esimeseks menetlustoiminguks oli tunnistaja ülekuulamise menetlustoiming). Zircon Group OÜ peab EMTA tegevust seadusevastaseks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Väärteomenetluse seadustiku § 18 lg 1 kohaselt on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust.
lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.
lg 2 täpsustab, et esimest menetlustoiminut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt
§-le 19. Eeltoodust lähtuvalt väärteomenetluse alustamisel mistahes menetlustoiminguga (käesoleval juhul tunnistaja ülekuulamise menetlustoiming), mis on selles konkreetses väärteomenetluses esimene, tuleb menetlusalusele isikule selgitada tema õigused ja kohustused
Seega, tehes esimest menetlustoimingut läbi tunnistaja ülekuulamise, oli EMTA-l tulenevalt
lg 2 kohustus teavitada kaebuse esitajat, ehk menetlusalust isikut tema õigustest ja kohustustest vastavalt
§-le
Kõnealuse reformi põhimõte on olnud selles, et piisava süüteokahtluse korral ei ole õige kontrollida selle kahtluse põhjendatust süüteomenetluse väliselt, vaid tuleb selle kahtluse kontrollimisele anda võimalikult kiiresti ka süüteomenetluslik vorm, tagades selle kaudu menetlusalusele isikule kõik süüteomenetluseks ettenähtud õigusriiklikud garantiid. Kõnealuse reformi eesmärkidest tulenevalt on piisava süüteokahtluse korral esimene menetlustoiming selle kahtluse kontrollimiseks süüteomenetluse objektiivne alguspunkt ja menetleja pädevusse ei kuulu süüteomenetluse alustatuks lugemine esimese menetlustoiminguga võrreldes muust ajahetkest alates. Seda arvestades ei saa lugeda õigeks EMTA seisukohta nagu Olga Kuzina tunnistaja ülekuulamisega väärteoasjas nr 930015002253 ei oleks pidanud kaasnema ka kaebuse esitaja teavitamine tema õigustest ja kohustustest
Vastavalt PS §le 13 on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et väärteomenetluses on kaebuse esitajal õigus riigi ja seaduse kaitsele, tal on õigus saada teada menetlusaluse isikuna esimese menetlustoimingu tegemisel oma õigused ja kohustused väärteomenetluses. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja kasutas tõenäoliselt moraalselt vananenud põhja ega süvenenud sisuliselt vastuväite ajendisse ega põhjendustesse. Sellele viitab kaebuse lahendamise määruse kuupäev, mis kuidagi ei seostu käesoleva ajaga ja mida ei või pidada kogemata tehtud kirjalikuks veaks (nt aasta arvus). Kaebuse esitaja seisukohalt
Antud seadusesätte sõnastus jätta vastustajale mingit diskretsiooniõigust (nt otsustada milline menetlustoiming on esimene väärteomenetluses või nt otsustada, et tunnistaja ülekuulamine ei ole sisuliselt esimene menetlustoiming või nt otsustada, et
lg 2 on kehtiv vaid siis, kui kuulatakse menetlusalune isik üle).
lg 2 sõnastusest on ühemõtteliselt arusaadav, et tegemist ei ole dispositiivse normiga.
lg 2 sõnastab selgelt, et kui esimest menetlustoimingut sooritatakse, siis sõltumata sellest, kellega või kelle suhtes tehakse esimene menetlustoiming, tuleb esimest menetlustoimingut tehes teatada menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt
Seega kohtuvälise menetleja seaduse tõlgendused on ainetud ja kohatud. Selleks, et kohaldada seadust nii, nagu praegusel juhul tegi kohtuväline menetleja, peaks olema
lg 2 mingi diskretsioon, nagu nt (oletuslikult) – Esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule isiku suhtes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le
lg 2 praeguses redaktsioonis imperatiivne, mis tähendab, et kui esimest menetlustoimingut väärteomenetluses tehakse (sõltumata sellest, kelle suhtes või kellega, sest esimene menetlustoiming väärteomenetluses mõistagi saab olla vaid üks kord; seadus ei võimalda mõistet esimene menetlustoiming laiendada selliselt, nagu nt esimene menetlustoiming tunnistajaga, esimene menetlustoiming kohapeal, esimene menetlustoiming menetlusaluse isikuga vms, ehk menetlustoimingud ei saa kogu aeg olla esimestena), siis järelikult tuleb menetlusalusele isikule teatada tema õigused ja kohustused vastavalt
§-le 19. Kaebuse esitaja on seisukohal, et EMTA oli kohustatud väärteoasjas nr 930015002253 esimese menetlustoimingu tegemisel (antud juhul Olga Kuzina tunnistajana ülekuulamisel) teatama menetlusalusele isikule Zircon Group OÜ-le viimase õigused ja kohustused väärteomenetluses vastavalt
lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt on menetlusalune isik füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et esimest menetlustoimingut tehes on menetlusalune isik teada ja esimene menetlustoiming tehakse menetlusaluse isikuga, mis on massväärtegude puhul tavaline. Kaebuses viidatud
lg 1 p 1 sätestatu kohaselt on menetlusalusel isikul muu hulgas õigus teada millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Selline sõnastus viitab üheselt sellele, et kohtuvälisele menetlejale on teada isik, kes on menetlusaluseks isikuks ja kohtuväline menetleja peab seejärel tagama menetlusaluse isiku õigused. Paljudel juhtudel on isiku tegevuses väärteomenetluse alustamiseks piisavate asjaolude tuvastamine võimalik ka järelevalvemenetluses või üksnes järelevalvemenetluses ning järelevalvevolituste kaudu (liiklusjärelevalve, politseioperatsioonid), kuid kõigi väärteoasjade puhul järelevalvemenetlust ei toimu.
Vastavalt asjaomasele kohtupraktikale on väärteomenetlus alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu (3-1-1-2-06). Väärteomenetluses ei ole alati võimalik alustada menetlust menetlusaluse isiku suhtes teostatavate menetlustoimingutega kui tegemist ei ole väärteo toimepanemiselt isiku kinnipidamisega, kes osutub menetlusaluseks isikuks. Kui on näiteks tegemist väärteoteatega
lg 1 mõttes, siis ei ole isik, kes hilisemas menetluses saab menetlusaluse isiku menetlusseisundi, veel teada. Selleks, et teha menetlusotsustust, sh koostada ka näiteks väärteoprotokolli, mis sisaldab endas süüdistust, tuleb esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek ning seda ei saa teha kahtlusele viitavaid andmeid kontrollimata, et tuvastada kas on toime pandud väärtegu. Seega on kohtuväline menetleja kohustatud alustama menetlust siis kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud ja kohtuväline menetleja asub koguma tõendeid, kindlaks tegemaks menetlusalust isikut. Juhul, kui kohtuvälise menetleja poolt temal tekkinud kahtluse kontrollimisel ilmneb, et kogutud tõendikogum välistab edasise menetluse jätkamise, tuleb väärteomenetlus lõpetada ning sel juhul ei olegi võimalik menetlusalust isikut menetlustoimingule allutada, sest puudub alus menetlusaluse isiku ülekuulamiseks ja temale õiguste selgitamiseks, kuivõrd väärteomenetlus lõpetatakse juba eelnevalt, sh ka esimese menetlustoiminguga kogutud tõendite pinnalt. Seega on kaebuses viidatud
lg 2 imperatiivse normi nõude täitmine välistatud vaatamata
Seda nii sel juhul, kui eeldatav menetlusalune isik 3 on juba tuvastatud või jääb enne menetluse lõpetamist
3.2. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt tuleb tõlgendada
lg 2 normi selliselt, et menetlusalusele isikule tuleb tutvustada tema õigusi ja kohustusi ajahetkel, mil tema suhtes viiakse läbi esimest menetlustoimingut, on põhjendatud ja seda vaatamata
Sellisele seisukohale asumist toetavad kohtu arvates ka teised Väärteomenetluse seadustiku asjakohased sätted.
2. jaotise § 65 lg 2 p 2 kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkida menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja. Seega toimub
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste menetlusalusele isikule teatavaks tegemine menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisel. Samamoodi tuleb
lg 1 p 8 kohaselt väärteoprotokolli märkida teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Nimetatud sätted viitavad üheselt nii sellele, et
§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi saab teatavaks teha vaid juhul, kui menetlusalune isik on tuvastatud, kui ka sellele, et menetlusalune isik on allutatud menetlustoimingule. Seega saab
§-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest menetlusalust isikut teavitada vaid kahe üheaegse tingimuse olemasolul, st menetlusalune isik on tuvastatud ja ta on allutatud menetlustoimingule. 3.3. Kaebuses on leitud, et esmase menetlustoimingu tegemisel, käesoleval juhul tunnistaja ülekuulamisel, tulnuks menetlusalust isikut
lg 2 kohaselt teavitada
§-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest, kuid kaebuses ei ole märgitud, kuidas pidanuks seda tegema. Kaebusele lisatud vastuväitest nähtuvalt pidanuks seda tegema nt kirjalikult, e-posti teel vms. Kohus leiab, et taoline väide ei tulene ei Väärteomenetluse seadustikust ega ole ka kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui isik, kes hilisemas menetluses osutub menetlusaluseks isikuks, ei ole teada, siis kuidas peaks kohtuväline menetleja temale teadmata isikut teavitama tema õigustest ja kohustustest. Teiseks on kohtupraktika andnud ka selged suunised menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste teatavaks tegemise kohta. Lahendis 3-1-1-29-11 on üheselt selgitatud, et õiguste ja kohustuste tutvustamist menetlusalusele isikule ei saa läbi viia elektronposti teel. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastuväitest saab üheselt järeldada, et vastuväite esitaja ei ole kohtupraktikaga tuttav. Varasemas lahendis 3-1-1-92-09 on asutud seisukohale, et väärteoasjas menetlustoimingute tegemisel peab menetlejal olema selge, kes on toimingule allutatud isik, millest ta peab toimingus osalevat isikut ka teavitama. Selline seisukoht viitab üheselt sellele, et menetlustoimingute tegemisel, mitte esimese menetlustoimingu tegemisel, peab menetlejale olema teada menetlusalune isik, et tagada tema õigused. Puutuvalt aga menetlusalusele isikule õiguste selgitamisse muul viisil kui menetlusalust isikut menetlustoimingule allutades viitab kohus lahendile 3-1-1-6-07, milles on asutud seisukohale, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“. Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Seega ka viimasest viidatud lahendist saab järeldada, et kohtuvälisele menetlejale peab menetlusalune isik olema teada ja ta on allutatud menetlustoimingule ning ta annab allkirja selle kohta, et teda on teavitatud tema õigustest ja kohustustest. Sellist allkirja andmist näeb ette aga
lg 2 p 2, st menetlusalune isik 4 annab allkirja siis kui teda menetlusaluse isikuna üle kuulama asutakse, st allutatakse vahetult menetlustoimingule. Tunnistajat üle kuulates ei pruugi menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale teada olla, kuid ka juhul, kui eeldatav menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale teada, siis tunnistajat üle kuulates on menetlustoimingule allutatud isikuks tunnistaja, mitte menetlusalune isik ning tunnistajat üle kuulates selgitatakse tunnistajale tema kohustusi ja ka õigust seaduses ettenähtud juhtudel ütluste andmisest keelduda. Käesoleval juhul on tunnistajale tema kohustusi ja õigusi selgitatud ning ta on nendega tutvunud, mida on tunnistaja kinnitanud oma allkirjaga. Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse aga
lõigetest 1, 2, 3 p 1 ja lõikest 5, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.