1-16-254/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-254 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Aza Vishnyakova (isikukood 47911223713) lepinguline kaitsja Silvi Erro, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Aza Vishnyakova lepingulise kaitsja Silvi Erro apellatsioon Viru Maakohtu
3. veebruari 2016 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 19.02.2016 otsusega lühimenetluses tunnistati Aza Vishnyakova süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A. Vishnyakovat vangistusega 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.08.2015 kuni 18.09.2015, s.o 23 päeva, ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 kuu 7 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 23.09.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööratud vangistuse osa (8 kuud 11 päeva vangistust) võrra ning mõisteti A. Vishnyakovale liitkaristuseks 9 kuud 18 päeva vangistust. Arvati karistusest maha 23.09.2013 kohtuotsuse järgi kantud vangistus (07.11.2015 kuni 18.02.2016), s.o 3 kuud 12 päeva, ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 6 kuud 6 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 19.02.
5. Apellatsioon
6. Viru Maakohtu 19.02.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Vishnyakova kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja karistuse vähendamist või asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsioonis leitakse, et lähtudes asja faktilistest asjaoludes, puhtsüdamlikust süü tunnistamisest ning puhtsüdamlikust kahetsusest, samuti võttes arvesse, et A. Vishnyakova andis asjas tõesed ütlused, ei püüdnud vastutusest pääseda, elab väga üle lahusolekut oma pojast R.V. ist (ik xxxxxx), mille tõttu tema kannatused ja füüsiline valu kutsuvad esile kroonilise psoriaasi tüsistused, on talle võimalik määrata kergem karistus, mis võimaldab kohaldada KarS § 66 lg 1, st kanda karistus osade kaupa ühe aasta jooksul või asendada maakohtu poolt määratud karistus ühiskondlik-kasulike töödega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et A. Vishnyakova kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks.
9. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks käesoleval hetkel tuleb mõista just selline karistus vangistuse näol. Kaitsja poolt apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga mittenõustumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Maakohus on karistuse mõistmisel omistanud põhjalikku tähelepanu süüteo tehioludele ja raskusele ning põhjendatult rõhutanud kehavigastuse tekitamist avalikus kohas. Tegemist on siiski mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Süüdistatavale varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused ei ole ilmselgelt mõju avaldanud, mistõttu ei saa üldkasuliku töö kohaldamine käesoleval ajal olla aktuaalne. Samuti ei esine asjaolusid, mis tingiksid mõistetud karistuse vähendamise. Süüdistatava kaitsja apellatsioon jääb seega edutuks.
10. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav A. Vishnyakova kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau