Tsiviilasi nr: 2-15-14834 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-14834 Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi ER hagi TR vastu elatise väljamõistmiseks 1755 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.03.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TR apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): ER (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja KH (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik apellant): TR Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda TR apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-15-14834 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
- ER esitas 05.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse TR vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus elatise välja mõista seaduses kindlaksmääratud minimaalses suuruses alates 01.07.
- Hagiavalduse kohaselt kasvatab ja peab last üleval igapäevaselt lapse ema KH. Laps elas märtsist kuni mai lõpuni 2015.a mõlema vanema juures. Isa juures argipäeviti ja ema juures nädalavahetuseti (alates reede õhtust). Alates juuni lõpust 2015.a kuni hagi esitamiseni, ei ole kostja lapsega ise omaalgatuslikult ühendust võtnud ja laps on elanud vaid ema juures. Laps ei osale üheski trennis ega ringis, kuna selleks puudub materiaalne võimalus hageja ema poolt. Hageja ema viibib lapsehoolduspuhkusel teise lapsega ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis.
- Kostja leidis, et elatisnõue on alusetu. Kostja on täitnud kõik oma vanemlikud kohustused lapse ees. On selgusetu, et millise vanema juures laps alaliselt elab, sest laps elab võrdselt mõlema vanema juures ja kulutuste kandmine on samuti võrdne ning hageja väide on täiesti väär, et kostja ei tunne huvi lapse vastu. Pooled hooldusõiguse üle ei vaidle ja kostja on nõus vajadusel lapse enda hoole alla võtma. Kõik hageja väited on tõendamata. Hageja tehtud kulutused on kostjale teadmata ja hagiavalduses tõendamata. Kostja oli nõus kompromissiga, makstes lapsele 100 eurot igakuiselt hageja seadusliku esindaja pangaarvele ja jätkates tütre toetamisega samas lapse elustiilis, kuid hageja keeldus kompromissist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus rahuldas 09.03.2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise tütrele ER-le tema ülalpidamiseks alates 01.07.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.03.2024 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (kuni 31.12.2015 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016 215 eurot kuus).
- Kohtus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tütart üleval pidanud lapse emaga võrdses ulatuses. Pigem on isa teinud kulutusi lapsele juhuslike ühekordsete minimaalsete summadena, millega last kasvataval vanemal ei ole võimalik arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel.
- Hageja on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Sellisel juhul ei ole kohtule vaja tõendada lapse vajadusi, seda on teinud seadusandja määrates kindlaks rahasumma, mis katab lapse minimaalsed vajadused. Üldteada asjaolud on kulutused toitumisele, riietusele, hügieenitarvetele, ravimitele, koolitarvetele jne, mida 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-15-14834 ei ole samuti vaja tõendada. On positiivne asjaolu, kui isa on oma lapsele ostnud koolikoti ja pinali, kuid seda ei saa lugeda lapse regulaarseks ülalpidamiseks, samuti ei saa selleks pidada ka juhusliku taskuraha andmist lapsele.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.
- Hageja ei suutnud tõendada kostja tegelikke sissetulekuid, kuid kohtu hinnangul on kostja näol tegemist tööjõulise mehega, kes ei ole seni teinud kõike temast olenevat, et kindlustada oma ainsa alaealise lapse eluvajadustele vastav ülalpidamine.
- Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.07.
- Kostja sellele nõudele vastuväiteid ei esitanud, ega tõendanud, et pärast nimetatud kuupäeva oleks ta täitnud lapse ülalpidamiskohustust vajalikul määral. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ning elatis kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletud ajast. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Apellant esitas maakohtu otsuse peale 08.04.2016 apellatsioonikaebuse ning palus maakohtu otsuse tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 306 tulenevaid kohustusi ja §-st 307 tulenevat kättetoimetamise korda, toimetades vastustaja 13.11.2015 esitatud menetlusdokumendi apellandile kätte alles pärast kohtuotsuse tegemist 16.03.
- Kohtul puudus diskretsioon muuta kirjalik menetlus asja arutamiseks kohtuistungil tagasi kirjalikuks menetluseks. Vastustaja ega apellant ei andnud nõusolekut kirjaliku menetluse taastamiseks, ehkki nad algselt andsid nõusoleku kirjaliku menetluse jaoks.
- Kohus hindas tõendeid valesti ja jättis tõendamiskoormuse ainult apellandi kanda. Hagiavalduses tõi vastustaja välja lapsega seotud kulutused, mida ta ei ole tõendanud ja mille tõendamist kohus vastustajalt ka ei nõudnud. Apellandi hinnangul on need kulud tõendamata. Apellant on täitnud PKS §-st 97 tulenevat kohustust ja nõue on alusetu. Apellant on tõendanud oma väljaminekuid ja sissetulekuid, seda ei ole teinud vastustaja. Seega on kohus teinud otsuse ainult vastustaja väidete põhjal ja jätnud võtmata arvesse apellandi kulutused vastustajale. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-15-14834
- Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi ning nõudis kostjalt elatise maksmist seaduses kindlaksmääratud minimaalses suuruses. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles maakohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Seetõttu on edasikaebeõigus maakohtu otsusele piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
- Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastustaja 13.11.2015 esitatud menetlusdokumendi edastamisel apellandile on maakohus rikkunud küll menetlusõigust (mh TsMS § 310 nõudeid), kuid see minetus iseenesest ei saanud kaasa tuua ebaõiget lahendit (apellatsioonkaebuses ei ole seda ka väidetud).
- Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 4
(4)