4-16-2250/5

M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2016 Tallinnas Kohtunik Janika Kallin Väärteoasja number 4-16-2250 (2315,16,001329) Väärteoasi Europark Estonia OÜ kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele (Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna vanemkorrakaitseametnik Kaja Friedemanni 29.02.2016 määrusele) Kaebuse esitaja Europark Estonia OÜ registrikood: 10811490; asukoht: XXX. Kaebaja esindaja Kädi Sacik-Korn Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Ida-Harju politseijaoskond. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 79 lg 3 p 3 kohus m ä ä r a s: Tühistada kohtuvälise menetleja juhi 29.02.2016 määrus. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus: VtMS § 191 p 12) Menetluse senine käik: 28.01.2016 esitas Europark Estonia OÜ Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale avalduse menetluse alustamiseks ning menetluse käigus Europark Estonia OÜ-le tekitatud kahjude kompenseerimist. Avalduse kohaselt paigaldas Europark Estonia OÜ töötaja 20.01.2016 kella 15.12 Lõõtsa 4 Tallinnas 2 asuvas tasulises Ülemiste City eraparklas sõiduauto Audi A3 r/n XXXtagumisele, juhipoolsele rattale rattaluku, mis takistab sõiduki kohapealt minema sõitu ja on ainult võtmega avatav. Lukustamise põhjuseks oli parklas kehtestatud parkimistingimuste rikkumine (s.o parkimisega sõlmitakse parkimiskoha üürileping VõS § 271 mõttes), lisaks oli sõiduk lukustamise hetkeks korduvalt rikkunud Europark Estonia OÜ poolt opereeritavates eraparklates kehtivaid parkimistingimusi – sõidukil oli varasemalt tasumata 10 leppetrahvi. Sõiduki ratta lukustamise kohta koostati akt, millest üks eksemplar asetati sõiduki kojamehe alla, sõidukit pildistati. 23.01.2016 kella 11.00 paiku laekus avaldajale teave selle kohta, et ühe sõiduki juures lõigati ketaslõikajaga rattalukku ning sõiduk lahkus koos rattalukuga. Sündmus on salvestatud Ülemiste City valvekaamera poolt. Salvestuselt nähtub, et 23.01.2016 kella 10.33 tuli sõiduki juurde seljakotiga meesterahvas, kes avas puldist sõiduki uksed ja hakkas seejärel rattalukku ketaslõikajaga lõikama. Kella 10.45 õnnestus isikul lukk läbi lõigata, isik pildistas maas olevat lukku, tõstis selle seejärel oma sõiduki pagasiruumi ning sõiduk lahkus koos lukuga. Seoses rattaluku vargusega tekitati Europark Estonia OÜ-le materiaalne kahju ca 190,00 eurot (s.o uue rattaluku soetamise kulu). Avaldaja märkis samuti, et Europark Estonia OÜ hinnangul ei ole asjas kohaldatavad AõS § 41 lgtes 1-3 sätestatu; samuti on puudutatud sõiduki juht vaatamata rattaluku kasutamisele ja selle vargusele jätkanud Europark Estonia OÜ hallatavates parklates parkimistingimuste rikkumist (s.o 25.01.2016 ja 28.01.2016). Avaldusele lisati 20.01.2016 sõiduki ratta lukustamise akt ning fotod lukustatud sõidukist. 12.02.2016 edastas Politsei- ja Piirivalveamet Europark Estonia OÜ-le teatise väärteomenetluse nr 2315,16,001329 alustamata jätmise kohta. Teatises sisalduvad motiivid olid kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) sõiduauto juht pidi teadma või vähemalt möönma, et läbilõigatud rattaluku näol oli tegu vallasasjaga, see oli tema jaoks võõras ning tegemist ei olnud peremehetu asjaga. Väärteoasjas tõendatud asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et sõiduauto juht teadis kõiki KarS § 218 teokoosseisu elemente (mida sisustatakse läbi KarS § 199); 2) samas puudus isikul rattaluku ebaseadusliku omastamise eesmärk – sõiduauto juht helistas politseile ja teatas, et tema sõiduauto on blokeeritud. Juht lõikas rattaluku läbi oma vallasasja üle valduse taastamise eesmärgil ning võttis kahjustatud rattaluku ära eelnevalt pildistades, vältimaks selle kaotust. Rattalukk on tagastatud (s.o 04.02.2016), tagastamine venis seoses sellega, et juht pidi kohe sõitma Narva ning ootas, kuni temaga võetakse ühendust; 3) KarS § 203 lg 1 ei ole antud asjas kohaldatav - karistusõiguslikult on koosseisupärase teo õigusvastasus välistatud teo tsiviilõigusliku lubatavusega; 4) väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli Europark Estonia OÜ ja sõiduauto juhi vahel sõlmitud üürileping, mille näol on tegemist tarbijalepinguga, mis sõlmitakse parklasse sisenemisel, tahvlil esitatud tüüptingimuste kasutamisega. Europark Estonia OÜ kasutab lepingu tingimusi rikkunud sõiduki kinnipidamiseks sõiduki rataste lukustamist, kuid menetleja hinnangul on VõS § 42 lg 3 p 22 alusel tegemist tühise tüüptingimusega; 5) Menetleja viitas TlnRK lahendile nr 2-13-10301 ning ei nõustunud Europark Estonia OÜ seisukohaga selles, et antud olukorras oli lubatav üürileandja pandiõiguse teostamine VõS § 305 alusel – menetleja märkis, et pandiõigust teostatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik üürileandja nõuete täitmise tagamiseks, kuid parkimistasu suurust ei saa samastada sõiduki väärtusega. Europark Estonia OÜ poolt viidatud lahend nr 2-15-17518 ei ole asjakohane; 6) menetleja oli seisukohal, et Europark Estonia OÜ rikkus sõiduauto ratta lukustamisega sõiduauto juhi valdust omavoliliselt – ühingul puudus õigus sõiduauto juhi valduse rikkumiseks. Seega oli sõiduki juhil õigus valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ning rattalukk läbi lõigata. Nimetatud asjaolu välistab menetleja arvates teo õigusvastasuse. 3 22.02.2016 esitas Europark Estonia OÜ kaebuse kohtuvälise menetleja 12.02.2016 teatisele. Kaebuse motiivid olid kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) juhul, kui sõiduki kasutajal puudus tahtlus rattaluku omastamiseks ning menetleja poolt kogutud tõendite alusel ei ole täidetud KarS § 199 objektiivne ega subjektiivne süüteokoosseis, tuleks sõiduki kasutaja poolt toime pandud tegu kvalifitseerida KarS § 203 lg 11 või § 218 lg 12 järgi. Sõiduki kasutaja tunnistas, et lõikas Europark Estonia OÜ-le kuuluva rattaluku läbi ning seega on KarS § 218 lg 1 sätestatud süütekoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetud; 2) menetleja järeldus, et kaebajal oli õigus kohaldada omaabi AõS § 41 mõttes on ekslik. Omaabi saab kohaldada üksnes siis, kui omavolile satutakse selle toimepanemise hetkel peale. Menetleja viitas ka RKKKo lahendile asjas nr 3-1-1-129-12; 3) tüüptingimuse tühisuse ja pandiõiguse kohaldamise õigustatuse osas on menetleja ületanud oma volitusi, andes hinnangu asjaolude kohta, mis ei kuulu tema pädevusse. Europark Estonia OÜ taotles 12.02.2016 teatise nr 2315,16,001329 tühistamist ning Europark Estonia OÜ 28.01.2016 avalduse alusel väärteomenetluse alustamist. 29.02.2016 määruse alusel jättis kohtuvälise menetleja juht Europark Estonia OÜ 22.02.2016 kaebuse rahuldamata – kohtuvälise menetleja juht leidis, et vaidlustatud lahendis kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud menetleja põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ja veenvad; menetleja siseveendumuse kujunemine on otsustuse lugejale jälgitav, st menetleja on tõendeid hinnanud kooskõlas kehtiva õigusega. Väärteomenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. 10.03.2016 esitas Europark Estonia OÜ kohtuvälise menetleja kaudu kohtule kaebuse, milles taotleb 12.02.2016 teatise nr 2315,16,001329 tühistamist ning Europark Estonia OÜ 28.01.2016 avalduse alusel väärteomenetluse alustamist. Kohtu seisukoht: Kohus märgib esmalt, et VtMS § 78 lg 1 tulenevalt puudub kohtul pädevus 12.02.2016 teatise nr 2315,16,001329 tühistamiseks, kohus saab üksnes hinnata, kas esinevad alused kaevatava määruse (s.o kohtuvälise juhi poolt koostatud lahendi) tühistamiseks või mitte. Olles tutvunud kohtule esitatud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi 29.02.2016 määrus tuleb tühistada. VtMS § 31 lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteo tunnuste ilmnemisel alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad VtMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus nõustub Europark Estonia OÜ seisukohaga selles, et antud viitavad faktilised asjaolud (mille üle iseenesest ju vaidlus puudub) teokoosseisule, mis kätkeb endas väheväärtusliku asja rikkumist või hävitamist. Lisaks märgib kohus, et kaebaja ning kohtuväline menetleja on läbivalt vaielnud võimalikus väärteoasjas olulist tähtsust omavate tsiviilõiguslike põhimõtete kohaldamise üle. Märgitud põhimõtteid on vähemalt osaliselt käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendis nr 3-2-1-3-16 ning osundatud lahendis väljendatud seisukohad omavad tõenäoliselt tähtsust Europark Estonia OÜ kaebuse lahendamisel. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja juhi määrus tuleb tühistada, menetleja juhil tuleb anda hinnang 12.02.2016 väärteomenetluse alustamata jätmise teatisele nr 2315,16,001329 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-3-16 valguses. /allkirjastatud digitaalselt/