3-14-51265/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

4. Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi 15.12.2015, Tartu 3-14-51265 Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses käeraudade kasutamisega kohtuistungitel Tartu Halduskohtu 18.12.
5. a otsus Guntars Kaziksi ja Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON
6. Jätta rahuldamata Guntars Kaziksi taotlus Politsei- ja Piirivalveametilt enne 05.11.2013 läbi viidud riskihindamise dokumendi väljanõudmiseks.
7. Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti poolt apellatsioonkaebusele lisatud 20.10.
8. a käskkiri. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti poolt apellatsioonkaebusele lisatud kinnipeetud isikute saatmise juhend ja 15.01.
9. a ettekanne. Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.12.
10. a otsus kaebuse osalise rahuldamise ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse, s.o kohtuistungitel käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamise osas ning teha uus otsus, millega jätta Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta Guntars Kaziksi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 14.01.
11. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Guntars Kaziks esitas Tartu Halduskohtule 24.06.2014 kaebuse, milles nõudis Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt on PPA Lõuna prefektuur rikkunud seitsmel korral kaebaja suhtes Euroopa Inimõiguste konventsiooni (EIÕK) sätteid. G. Kaziksi väitel seisnes rikkumine selles, et temalt ei võetud kohtuistungi ajaks käeraudu ära ning seega oli märkmete tegemine raskendatud. Eeltoodust tulenevalt võttis PPA temalt seadusest tuleneva õiguse enda kaitse paremaks ettevalmistamiseks ning rikkus sellega kaebajale kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 13 lg 1 p-st 1 ja EIÕK art 6 lg 3 p-st b tulenevaid õigusi (kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu 12.01.
13. a otsusele nr 39908/05 Igin vs Ukraina). Lisaks leidis kaebaja, et kuivõrd tema kriminaalasja suhtes oli avalikkuse huvi suur ja tema eksponeerimine avalikkusele käeraudades oli ebavajalik, siis oli PPA poolt antud võimalus lasta teda meediakanalitel käeraudades filmida ja pildistada EIÕK art 3 rikkumine (kaebaja viitab EIK 24.09.
14. a otsusele nr 11871/05 Hadade vs Rumeenia). Kaebaja hinnangul oleks saatemeeskond saanud kaebaja õiguste rikkumised ära hoida kasutades käeraudade asemel jalaraudu, mis oleks jätnud käed vabaks märkmete tegemise jaoks ja ei oleks nii palju silma paistnud.
15. PPA esitas 11.09.2014 vastuse kaebusele, milles leidis, et PPA vastutus kaebajale mittevaralise kahju tekkimise eest on välistatud, kaebuse rahuldamiseks puudub riigivastutuse seadusest tulenev alus ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja viide EIK otsusele asjas Igin vs Ukraina asjakohane, kuna viidatud lahendi puhul ei ole tegemist analoogse situatsiooniga. Vastustaja jäi varasemalt kaebajale antud vastuses väljendatud seisukohale, et süüdistatava käeraudadest vabastamine kohtuistungi ajal on kohtu otsustuspädevus. Kaebaja ei ole PPA-le esitatud hüvitamiskaebuses ega ka halduskohtule esitatud kaebuses kordagi väitnud, et ta oleks kohtuistungitel asja arutavale kohtule istungi ajaks käeraudadest vabastamise taotlusi esitanud. Seega ei ole kaebaja ise teinud midagi selleks, et kohtuistungitel käeraudadest vabaneda. Samuti ei ole G. Kaziks kaebuses väitnud, et õiguskaitsevahendite kasutamise vajadus ei olnud tema jaoks arusaadav või tal oli kohtule taotluse esitamata jätmiseks muu mõjuv põhjus. Vastustaja viitas, et kaebaja väitel sai ta oma õiguste väidetavast rikkumisest teada, kui viibis Tartu Maakohtu istungil. Lisaks on kaebaja korduvalt süüdistatavana kohtu all olnud ning seega peaks kaebaja vastustaja hinnangul olema teadlik võimalusest esitada kohtule taotlusi. Vastustaja väitel kasutas PPA käeraudu kui politsei erivahendit sellel ajal kehtinud politsei- ja piirivalveameti seaduse (PPVS) redaktsiooni § 32 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt politsei võis isiku suhtes kasutada käeraudu, kui isikult oli seaduse alusel võetud vabadus ning oli alust arvata, et ta võib põgeneda või teda võidakse ebaseaduslikult vabastada. Süüdistatava kohtuistungile saatmisel ja kohtuistungi ajal kasutatakse saadetava suhtes erivahendeid vastavalt riskianalüüsile ja konkreetset olukorda arvestades. Vastuseks kaebaja etteheitele ebavajaliku avalikkusele eksponeerimise osas märkis vastustaja, et PPA saatemeeskonna poolt käeraudade kasutamine süüdistatava kohtusse toimetamisel ja kohtuistungi ajal ei olnud sihilik ja ebavajalik tegevus, vaid vastustaja ametnike seaduslik ja õigustatud tegevus, mis tulenes saatmise riskianalüüsist, konkreetsest olukorrast ja saadetavast isikust.
16. Vastuseks PPA 11.09.
17. a vastusele esitas G. Kaziks 30.10.2014 täiendavad seisukohad, milles märkis, et ta ei olnud teadlik taotluse esitamise võimalusest kohtule käeraudade eemaldamiseks. Lisaks tõi kaebaja välja, et PPA ei ole koostanud kirjalikku riskianalüüsi ning seega ei olnud tal võimalik vaidlustada käeraudade kohaldamist kohtuistungil.
18. Vastuseks Tartu Halduskohtu 12.12.2014 telefoni teel edastatud päringule selgitas vastustaja, et erivahendite liigi valiku ja nende kasutamise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistata, sest 2 2 seda ei nõua siseministri 14.12.
19. a määrus nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ ega ka muu saatmist reguleeriv õigusakt. HALDUSKOHTU LAHEND
20. Tartu Halduskohus rahuldas 18.12.
21. a otsusega G. Kaziksi kaebuse osaliselt ja tunnistas PPA tegevuse kohtuistungitel käeraudade kasutamise osas õigusvastaseks. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kuna käeraudade kohaldamine on toiming, siis ei pea selline korraldus sisaldama ka haldusaktile omast põhjendust. Lisaks leidis halduskohus, et kuna erivahendite, sh käeraudade kasutamine isiku saatmisel ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud, on haldusorgani otsustada, millises ulatuses ja millistel kaalutlustel käeraudu kasutatakse. Halduskohus selgitas, et saatmisel, sh kohtuistungi ajal, kohaldatavad julgeolekumeetmed on ennetavad meetmed õigushüve kahjustuse vältimiseks. Saatmisel tuleb ühelt poolt arvestada sellega, et käeraudade kasutamisega piiratakse kinnipeetava füüsilist vabadust. Teiselt poolt on eesmärgiks ennetavalt vähendada saatmisel julgeolekuriske, ohtu kaassaadetavatele ja teistele ümbritsevatele isikutele. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel. Lähtuvalt saatmise eripärast ning sellest tulenevatest ohtudest, on seadusandja jätnud saatemeeskonna ülema otsustada, kas ja millist meedet ning millises ulatuses on eesmärgist lähtudes vajalik kohaldada. Halduskohus märkis, et vastuses kohtu päringule ei ole vastustaja välja toonud ühtegi asjaolu, mis tingis käeraudade kasutamise just kaebaja suhtes kohtuistungitel kogu kohtumenetluse vältel. Halduskohus lisas, et väide, et otsustus tehti vastavalt riskianalüüsile ja konkreetset olukorda arvestades, on liialt üldsõnaline. Vastavad põhjendused puudusid ka saatmisülesande kohta koostatud korralduses. Halduskohus selgitas, et kuna kohtule ei ole ühtegi kaalutlust esitatud, siis ei ole kohtul võimalik ka hinnata, kas kohaldatud meede on olnud proportsionaalne, vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtumenetluses käeraudade kasutamist põhjendanud, järeldas halduskohus, et käeraudade kasutamine kohtuistungite ajal kaebaja suhtes oli õigusvastane. Halduskohus asus seisukohale, et kuigi kohus peab käeraudade kasutamist kohtuistungitel kaebaja suhtes õigusvastaseks, ei tähenda see koheselt, et tegemist on inimväärikuse alandamisega. Halduskohus selgitas, et iga ebamugavustunne või kannatus ei saa kaasa tuua inimväärikuse alandamist. Halduskohus leidis, et kohus ei saa asjaolust, et kaebaja kandis kohtusaali sisenemisel käeraudu, lugeda välja, et käeraudade kasutamise eesmärgiks oli kaebaja eksponeerimine avalikkusele. Lisaks selgitas halduskohus, et kaebaja käis kohtuistungitel seitsmel korral ning tema väitel kasutati kõikidel kordadel käeraudu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud käerauad kasutusel ainult neil päevadel, kui kohal oli ajakirjandus ja meedia. Seega ei saa järeldada, et käeraudu kasutati tema avalikkusele eksponeerimiseks. Halduskohus märkis, et kui kaebaja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest aru juba kohtuistungil, siis oli tal või tema kaitsjal võimalik esitada rikkumise kõrvaldamiseks vastav taotlus. Halduskohus märkis täiendavalt, et kui kaebaja kaitseõigust kohtumenetluse või kohtu tegevuse tõttu piirati, oli seda võimalik vaidlustada kriminaalasjas toimunud menetluses. Halduskohus leidis, et puudub alus kahjunõude rahuldamiseks ja vastustaja poolt kaebaja suhtes kohtuistungite ajal käeraudade kasutamise õigusvastasuse tuvastamine on piisav kompensatsioon kaebaja õiguste rikkumise heastamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 3
22. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus täies ulatuses. Kaebaja märkis, et kuna vastustaja hoidis põhjendamatult tema käed raudus, siis on tegemist inimväärikuse alandamisega. Kaebajat näidati ühiskonnale kui väga ohtlikku inimest, keda ei tohi isegi kohtuistungi ajaks vaatamata kahele valvurile käeraudadest vabastada. Samas on ühiskond harjunud meediaväljaannetest nägema, et tavapäraselt ei ole kohtuistungitel süüdistataval käed raudus. Kaebaja ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et kuna käeraudu kasutati tema suhtes kõikidel kohtuistungitel, siis olnud tegemist kaebaja ebavajaliku eksponeerimisega avalikkusele, kui meediaväljaanded viibisid kohtuistungil. Kaebaja märkis, et halduskohus oleks võinud teha tema kaitsjale päringu, miks talle riigi poolt määratud kaitsja jättis tema õigused tagamata kohtuistungil. Lisaks leidis kaebaja, et vastustaja oleks pidanud talle ning Tartu Maakohtule esitama dokumendi, kust tulenevad põhjendused käeraudade kohaldamiseks kohtuistungil. Kaebaja leidis, et halduskohtu poolt jäi tagamata põhiseaduse §-st 25 tulenev õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.
23. PPA esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles halduskohus tunnistas PPA poolt kaebaja suhtes kohtuistungitel käeraudade kasutamise õigusvastaseks, ja teha uus otsus, millega jätta G. Kaziksi kaebus täies ulatuses rahuldamata. PPA hinnangul ei ole halduskohus G. Kaziksi suhtes kohtuistungitel käeraudade kasutamist õigusvastaseks pidades piisavalt välja selgitanud, millised olid konkreetsel juhul saatmise tingimused ja kas ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine G. Kaziksi puhul oli vajalik. Seega ei ole halduskohus apellandi hinnangul pööranud käeraudade kasutamise õiguspärasuse tuvastamisel asja õigeks lahendamiseks olulistele asjaoludele vajalikku tähelepanu ning on puudulikult rakendanud HKMS § 2 lg-st 4 tulenevat uurimispõhimõtet. PPA on G. Kaziksi hüvitamiskaebuse sisust lähtudes seisukohal, et kaebaja ei ole kaebuses kordagi õigusvastaseks nimetanud tema suhtes ohjeldusmeetme kui sellise kasutamist kohtuistungi ajal. Seda seisukohta toetab vastustaja väitel G. Kaziksi poolt kaebuse p-des 1 ja 2 väljendatu, mille kohaselt saatemeeskond oleks võinud ja saanud tema puhul kohtuistungite ajal kasutada jalaraudu, mis ei oleks temal märkmete tegemist seganud ja oleks vähem välja paistnud. Vastustaja hinnangul on G. Kaziks selgelt leidnud, et tema õigusi rikkus ja talle põhjustas mittevaralise kahju just käeraudade kui erivahendi kasutamine kohtuistungite ajal. Tartu Halduskohus keskendus 12.12.2014 PPA esindajale esitatud telefoni teel edastatud päringus sellele, kas saatemeeskonna vanema poolt tehtud erivahendi kasutamise otsus ja selle liigi valik võib olla tehtud kirjalikus vormis ja kas see on fikseeritud ka mõnel saatmist puudutaval dokumendil. Eeltoodust lähtuvalt leidis PPA, et halduskohus on asja menetlemisel käeraudade kasutamise õigusvastasust tuvastades ebapiisavalt järginud HKMS § 59 lg-s 3 sätestatut. Tulenevalt Tartu Halduskohtu seisukohast, et PPA põhjendus käeraudade kasutamise vajaduse kohta oli liialt üldsõnaline, esitas PPA saatemeeskonna vanemale täiendava päringu. Saatemeeskonna vanem selgitas vastuses päringule, et võimalikke riske ja saadetava isikut arvestades leidis ta, et tegemist on isikuga, keda on juba varasemalt vägivaldse kuriteo eest karistatud pikaajalise vangistusega ning konkreetsel juhul süüdistati teda raskes kuriteos, mis nägi karistusena ette ka eluaegset vanglakaristust. Eeltoodust tulenevalt leidis saatemeeskonna vanem, et G. Kaziksi puhul esineb PPVS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud olukord, s.o oht, et isik võib rünnata teisi isikuid, kohtunikke või kohtutöötajaid, osutada politseiametnikele füüsilist vastupanu või põgeneda. Riskihinnangu tulemuseks oli otsus kasutada saadetava suhtes PPVS § 27 lg-s 1 sätestatud politsei erivahendit – käeraudu. Lisaks kinnitas saatemeeskonna vanem, et „Kinnipeetavate saatmise juhendi“ p 48 kohaselt vabastatakse kohtuistungi ajal saadetava käed erandina kohtuniku korraldusel, kui kinnipeetaval on vaja kirjutada või kohtunik ei pea vajalikuks käeraudade kasutamist.
24. G. Kaziks palub vastuses PPA apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 4 4 Kaebaja märkis, et ohjeldusmeetmed võetakse kasutusele juhul, kui isik on agressiivne ja selle tulemusena võib ohtlikuks muutuda nii endale kui ka teistele. Kaebaja väitel ta ei soovinud ega üritanud teha eelnevalt ühtegi agressiivset tegevust, mis oleks andnud põhjuse kohtuistungi ajaks tal käed raudu jätta. Kaebaja märkis veel täiendavalt, et PPA oleks pidanud käeraudu kohaldades tutvustama talle õigust esitada kohtunikule taotlus käeraudade eemaldamiseks. Lisaks ei ole PPA ühegi ametlikult allkirjastatud dokumendiga tõendanud seda, et enne 05.11.2013 viidi tema suhtes läbi riskihindamine, mille tulemusena anti PPA saatemeeskonnale seadusest tulenev õigus jätta kohtuistungite ajaks käed raudu. Kaebaja hinnangul on PPA apellatsioonkaebusele lisatud 15.01.
25. a ettekanne õigustühine, kuna see ei kinnita riskianalüüsi koostamise aega ega ka seda, et see riskianalüüs üldse enne 05.11.2013 kaebaja suhtes läbi viidi.
26. PPA leiab vastuses G. Kaziksi apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja märkis, et EIK on kohtuistungil käeraudade kasutamise osas leidnud, et vastuolu artikliga 3 esineb vaid juhul, kui ametivõimud sihilikult eksponeerivad avalikkusele kohtualust käeraudades. PPA hinnangul on tegelikkusele mittevastav ka kaebaja väide nagu oleks ühiskond harjunud meediaväljaannetest nägema, et pea kõikidel kohtuistungitel ei ole süüdistatavatel käed raudus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et G. Kaziksi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18.12.
28. a otsuse kaebuse osalise rahuldamise ning PPA tegevuse, s.o käeraudade kasutamise õigusvastaseks tunnistamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab G. Kaziksi kaebuse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas PPA poolt käeraudade kasutamine kohtuistungitel oli õigusvastane ning kas kaebajal oli õigus mittevaralise kahju hüvitamisele. Seoses sellega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
29. Halduskohus on õigesti leidnud, et kinnipeetava kohtuistungile saatmisel käeraudade kui saadetava suhtes erivahendi kasutamine on toiming. Toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine. Põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (vt ka RKHK 23.05.
30. a otsus asjas nr 3-3-1-19-13, p 14). Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et PPA oleks pidanud koostama käeraudade kohaldamise põhjenduse, s.o käesoleval juhul riskianalüüsi kirjalikult ning seejärel tutvustama seda kaebajale, kuna käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nõudnud käeraudade kasutamise põhjendamist. Lisaks ei sätesta ükski kinnipeetava saatmist reguleeriv õigusakt nõuet vormistada erivahendite liigi valiku ja nende kasutamise kohta kirjalik dokument. Kuivõrd käeraudade kasutamise põhjendus tuleneb PPA apellatsioonkaebusele lisatud 15.01.
31. a ettekandest, siis võtab ringkonnakohus nimetatud ettekande asja materjalide juurde koos kinnipeetud isikute saatmise juhendiga. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata G. Kaziksi taotlus PPA-lt enne 05.11.2013 läbiviidud riskianalüüsi dokumendi väljanõudmiseks. Ühtlasi tagastab ringkonnakohus PPA poolt apellatsioonkaebusele lisatud 20.10.
32. a käskkirja, kuna nimetatud dokument ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust.
33. Käesoleval juhtumil kasutati käeraudu kui erivahendit PPVS § 32 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Selle normi kohaselt on erivahendi kohaldamine kaalutlusotsus. Halduskohus leidis, et kuivõrd vastustaja ei ole vastuses kaebajale ega ka kohtumenetluses käeraudade kasutamist kohtuistungite ajal põhjendanud, siis saab halduskohus järeldada, et käeraudade kasutamine 5 5 kohtuistungite ajal kaebaja suhtes oli õigusvastane. Seega tuvastas halduskohus PPA toimingu puhul vastustajapoolse kaalutlusvea. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, ning nõustub vastustajaga, et halduskohus on puudulikult rakendanud uurimispõhimõtet. Halduskohus on küll teinud käeraudade kasutamise kohta vastustajale päringu, kuid päringule esitatud vastusest ei selgu käeraudade kasutamise põhjendus (tl 36). Kuivõrd tegemist on käesoleva asja raames olulist tähtsust omavate asjaoludega, siis oleks pidanud halduskohus vastavalt HKMS § 59 lg-le 3 vastustajale selgitama, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada. Vastuseks halduskohtu etteheitele on vastustaja lisanud käeraudade kasutamise põhjenduse apellatsioonkaebusele. 15.01.
34. a ettekandest selgub, et saatemeeskonna vanem leidis võimalikke riske ja saadetava isikut arvestades, et tegemist on isikuga, keda on juba varasemalt vägivaldse kuriteo eest karistatud pikaajalise vangistusega, ning konkreetsel juhul süüdistati teda raskes kuriteos, mis nägi karistusena ette ka eluaegset vanglakaristust. Selle tõttu leidis saatemeeskonna vanem, et G. Kaziksi puhul esineb PPVS § 32 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud olukord, s.o oht, et isik võib rünnata teisi isikuid, kohtunikku või kohtutöötajaid, osutada politseiametnikele füüsilist vastupanu või põgeneda. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksisteeri käesoleval juhul käeraudade kohaldamisel vastustajapoolset kaalutlusviga. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule põhjenduse, miks oli vajalik kaebaja suhtes erivahendi kasutamine saatmisel, sh kohtuistungi ajal. Ringkonnakohus ei kahtle PPA poolt esitatud selgituste valguses vastustaja ohuhinnangu adekvaatsuses ega pea kohaldatud erivahendit üleliia koormavaks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles osas, et kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud erimeetme kohaldamist, vaid erimeetme valikut, kuna on korduvalt viidanud võimalusele kasutada käeraudade asemel jalaraudu (tl 1p, 31p). Kuivõrd erimeetme valikul otsustas saatemeeskonna vanem kõige leebema erivahendi kasutamise kasuks, siis ei saa vastustajale ette heita ka liiga range meetme kohaldamist.
35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui kaebaja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest teada kohtuistungil, oli tal võimalik esitada rikkumise kõrvaldamiseks vastav taotlus. Põhjendamatud on kaebaja apellatsiooniastmes esitatud etteheited vastustaja tegevusele tema taotluse esitamise õiguse tutvustamata jätmise osas. Kaebaja pidi olema teadlik võimalusest taotlusi esitada, kuna KrMS § 279 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohtunik süüdistatavale tema õigusi, sh õigust esitada taotlusi ja kaebusi ning kaebaja on varem süüdistatavana kriminaalmenetluses osalenud. Lisaks eelnevale oli kaebajal võimalus kasutada kaitsja abi, kes pidi olema teadlik võimalusest esitada kohtule taotlus käeraudade eemaldamiseks. Kaebaja etteheited tema kaitsja tegevusele kriminaalmenetluse raames ei ole antud haldusasja seisukohast asjakohased ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
36. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et käeraudade kasutamise õigusvastasus ei tulene EIÕK art 3 rikkumisest. Vastustaja on EIK 24.09.
37. a otsusele nr 11871/05 Hadade vs Rumeenia viidates õigesti leidnud, et EIK on kohtuistungil käeraudade kasutamise osas leidnud, et vastuolu art-ga 3 esineb vaid juhul, kui ametivõimud sihilikult eksponeerivad avalikkusele kohtualust käeraudades. Kuivõrd käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et PPA saatemeeskond oleks kaebaja puhul käeraudasid kasutanud eesmärgiga eksponeerida teda selliselt avalikkusele, ning käerauad olid kasutusel kõikide vaidluse all olevate kohtuistungite puhul, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tegemist kaebaja ebavajaliku eksponeerimisega avalikkusele ja seega inimväärikuse alandamisega EIÕK art 3 mõttes.
38. Eeltoodust tulenevalt puudub vastustaja tegevuses õigusvastasus ning seega tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada. G. Kaziksi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 18.12.
39. a otsuse kaebuse osalise rahuldamise ning PPA tegevuse, s.o käeraudade kasutamise õigusvastaseks tunnistamise osas. Kuivõrd 6 6 riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue rahuldamisele üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse korral ning ringkonnakohus tuvastas, et PPA tegevus oli õiguspärane, siis ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab G. Kaziksi kaebuse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja oli nii haldus- kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest vabastatud, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Tartu Vangla oli HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi