← Eesti

3-14-51399/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi 16.02.2016, Tartu 3-14-51399 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 04.06.

  1. a otsuse nr 6-16/107-4 ja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju eest hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 12.12.
  2. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Halduskohtu 12.12.
  4. a otsus apellatsioonkaebus rahuldamata. muutmata ja Aleksei Pokrase EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt
  5. märtsil
  6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Kinnipeetav Aleksei Pokras esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses solvamise ning väärikuse alandamisega. Taotluse kohaselt viskas 08.04.2014 ajavahemikul kell 12.10-12.30 inspektor-kontaktisik M. Pihlak valvuri A. Jaani juuresolekul A. Pokrase kambrisse läbi toidu jagamise luugi kinnipeetava pihta prügi paberite näol.
  8. 04.06.
  9. a otsusega nr 6-16/107-4 jättis Viru Vangla A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  10. A. Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 04.06.
  11. a vastuse nr 6-14/107-4 ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt viskab vanglaametnik M. Pihlak kavatsetult kaebaja kambrisse prügi, millega alandab kaebaja inimväärikust ja püüab teda provotseerida ebaadekvaatsele käitumisele. Vanglaametnik viskab pidevalt prügi kaebaja kambrisse ning ühel korral kaebaja libises visatud prügi peal ja sai trauma. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohtu 12.12.
  13. a otsusega jäeti A. Pokrase kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse kohaselt palus kaebaja lisada asja materjalide juurde videosalvestise, mis esitati haldusasjas nr 3-14-
  14. Kohus tutvus nimetatud videosalvestisega, kuid nimetatud videosalvestist ei ole võimalik digitaalse tõendina kasutada, kuna sellelt pole näha, et vanglaametnikud liikusid mööda pikka koridori just kaebaja kambri ukse juurde. Nimetatud salvestisega ei saa tõendada, et 08.04.2014 viskas vanglaametnik kambrisse prügi, samuti seda, et vanglaametnik oleks üldse kambrisse midagi visanud. Kohus möönab, et prügi (samuti dokumentide) viskamine näkku või kambrisse võib alandada kinnipeetava inimväärikust ning selline käitumine on ametniku jaoks lubamatu. Vanglaametniku A. Jaani sõnul (tl 44) pani tema koos kontaktisikuga M. Pihlak kinnipeetava A. Pokrase toiduluugile paberid. Vanglaametnik M. Pihlak selgitas (tl 45), et pani toiduluugile kaks taotlust dokumentide tõlkimiseks. Seega paberid tõepoolest kukkusid kambri põrandale, kuid dokumentide viskamise fakti ei ole kohus tuvastanud. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri, kuidas tuleb kinnipeetavale teda puudutavad dokumendid kätte toimetada või kuidas tuleb toimida siis, kui kinnipeetav keeldub dokumente vastu võtmast. Seega kuulub kohaldamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 28 lg 1 ja §
  15. Seaduse mõtte kohaselt on vanglal kohustus dokumente kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamine, s.h nende dokumentide kättetoimetamine, mida kinnipeetav mingitel põhjustel ei vaja, ei saa olla inimväärikust alandav. Tuvastamist ei leidnud ka asjaolu, et maha kukkunud paberite puhul oleks tegemist prügiga, mis võiks kaebaja inimväärikust alandada. Vastustaja ei pannud toime tegu, mille tagajärjel võiks kaebajal kahju tekkida. Kui paberid kukkusid põrandale, oli kinnipeetaval võimalik need võtta ja tagastada vanglaametnikele. Paberite kukkumine juhtus nö kaebaja enda osavõtul ja seega pole võimalik, et tema seda ei märganud ning tal tekkis libisemise oht ja selle kaudu ka oht tervisele. Kui kinnipeetav ei vaja talle edastatud dokumente, on tal võimalus omakäeliselt kirjutada, et ta keeldub dokumentide vastuvõtmisest või lasta vanglaametnikul seda kirja panna. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et temal oli soov dokumentide vastuvõtmisest keelduda ning vaatamata sellele visati dokumendid ikka tema kambrisse. Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  16. A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, millega kaasnes ebaõige otsuse tegemine. Kontaktisik M. Pihlak viskas tahtlikult ja korduvalt dokumente prügi kujul kambri 1270 põrandale toidujagamise luugi kaudu, et alandada kaebaja väärikust. Tõend selle kohta, et M. Pihlak on varemgi visanud kambrisse prügi ja 05.09.2013 viskas dokumendid otse kaebajale näkku, on sektsiooni S-2 jälgimiskaamera videosalvestus, mis on esitatud tõendina haldusasja nr 3-14-50481 juurde. Halduskohtu selgitused, et nimetatud videosalvestust ei ole võimalik tõendina kasutada, on õigusvastased, kuna kohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-t 1 võttes kaebajalt osalemise võimaluse tõendite vaatlemisel ja uurimisel. Samuti ei ole seda videosalvestust uurinud ekspert. Tundub ebatõenäoline, et sektsiooni S-2 koridori kahe jälgimiskaamera salvestusest on võimatu kindlaks teha, millisesse kambrisse vanglaametnik M. Pihlak paberkujul prügi viskas. Lisaks on M. Pihlak ise vangla uurijale teatanud täpse aja, millal ta oli ukse juures. Videosalvestiselt, mida halduskohus välja ei nõudnud, oleks ka näha, et kambri 1270, milles kaebaja 08.04.2014 viibis, ukseluugil on suur kalle koridori põranda suunas. Seda fakti saab kindlaks teha ka viies läbi ekspertiisi või uurimiseksperimendi, mis tõestab, et prügi visati kambrisse, mitte ei kukkunud prügi ise maha. Valged A-4 formaadis paberid, millel on arusaamatus keeles tekst ja mida keeldutakse kaebajale tõlkimast, on prügi, mille pärast peab kaebaja haige seljaga kummardama ja need minema viskama. Eeltoodu alandab kaebaja väärikust ja tekitab talle valu. Kaebaja on korduvalt palunud kontaktisikuid, et talle tõlgitaks Viru Vangla esitatud ja vastust vajavaid dokumente, kuid sellest keeldutakse. Vastustaja diskrimineerib kaebajat keeletunnuse ja rahvusvähemuste hulka kuuluvuse alusel ning sihilikult asetab ta kohtus ebavõrdsesse 2 2 olukorda võrreldes Viru Vanglaga. A. Pokras nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot, mille on talle tekitanud vastustaja käesoleva haldusasja raames kaebajat diskrimineerides, rikkudes tema õigusi ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) §-i
  17. Halduskohtu poolt HKMS § 15 lg 1 ja EIÕK § 6 rikkumise eest käesoleva kohtumenetluse raames nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Seega on mittevaralise kahju hüvitise kogusumma 4000 eurot. Kaebaja palub välja nõuda ja lisada asja materjalide juurde videomaterjalid, mis on tõendiks haldusasjas nr 3-14-50481 ja vaadelda neid kohtuistungil kaebaja ja eksperdi juuresolekul. Kaebaja palub välja nõuda Viru Vanglalt videomaterjalid jälgimiskaameratest, mis asuvad osakonna P-2 koridoris mõlemal pool kartseri nr 1270 ust, 08.04.2014 kella 12.10-12.30 kohta ja võtta tõendina asja materjalide juurde ning vaadelda kohtuistungil kaebaja ja vajadusel eksperdi juuresolekul. Kaebaja palub viia läbi uurimiseksperiment, mille abil teha kindlaks, kas on võimalik panna paberid Viru Vangla osakonna P-2 kambri nr 1270 ukse avatud luugile, nii et nad kukuksid kambrisse sisse. Kaebaja palub välja nõuda kriminaalasja nr 13922700197 materjalid ja videosalvestised ning lisada need antud asja tõendite hulka. Tõendid on selle kohta, et M. Pihlak on varemgi visanud prügi kaebaja kambrisse.
  18. Viru Vangla leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole Viru Vangla vanglaametnikud õigusvastaselt käitunud. Vanglaametnik M. Pihlak pani taotlused dokumentide tõlkimiseks A. Pokrase kambri toiduluugi peale, kuna kinnipeetav keeldus dokumente vastu võtmast. Kinnipeetav lõi nii tugevalt vastu kambriust, et dokumendid kukkusid toiduluugilt maha. Seetõttu kukkusid dokumendid kambri põrandale kinnipeetava tegevuse tõttu . Dokumendid ei ole prügi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12.12.
  20. a otsus tuleb jätta muutmata ja A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  21. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas vastustaja ametnikud käitusid 08.04.2014 kaebaja suhtes õigusvastaselt ja alandasid tema inimväärikust, mille tõttu tekitasid kaebajale mittevaralise kahju, mille eest on tal õigus nõuda hüvitist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ametnike õigusvastane tegevus ei ole tõendamist leidnud ja seega puudub õigus kaebaja kasuks mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks. Esmalt peab ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele vajalikuks märkida, et kaebaja väited, et sama vanglaametnik on ka varem visanud kaebaja kambrisse prügi, on asjakohatud, kuna need ei tõenda, et ka 08.04.2014 käituti kaebaja inimväärikust alandavalt. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et haldusasja nr 3-14-50481 materjalide juures oleva videomaterjaliga ei ole võimalik tuvastada asjaolu, kas 08.04.2014 visati kaebaja kambrisse mingit prügi või mitte. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saaks sündmuse toimumist tuvastada ekspert videosalvestist uurides.
  22. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajale sooviti kätte anda tema taotlusi dokumentide tõlkimiseks. Kuna kaebaja keeldus neid vastu võtmast, siis asetati 3 3 need dokumendid avatud toiduluugi peale, kust need sattusid kaebaja kambri põrandale, kuna kaebaja tagus vastu kambri ust. Seega on tõendatud, et tegemist ei olnud prügiga nagu seda on väitnud kaebaja. Asjaolu, et kaebaja leiab, et temale arusaamatus keeles koostatud dokumentide näol on tegemist tema jaoks prügiga, ei anna veel alust väita, et tõepoolest on keegi tema kambrisse visanud prügi. Kaebaja väide, et ta on kohustatud oma haige seljaga kummardama, need paberid üles tõstma ja seejärel minema viskama, on kaebaja enda tahe ja see ei saa kuidagi alandada tema inimväärikust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna kambri luugil on suur kalle koridori suunas, siis oleksid sellele asetatud paberid kukkunud koridori põrandale ja mitte kambrisse ja seega pidi ametnik need tahtlikult kambrisse viskama. Kuna kambri uksel asuv toidujagamise luuk on ette nähtud selleks, et selle kaudu anda kambris viibivatele kinnipeetavatele toitu, siis ei ole eluliselt usutav sellel sellise kalde olemasolu, sest vastasel juhul ei oleks ta kasutatav ettenähtud otstarbel. Seega on halduskohus kokkuvõtlikult kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kuna vastustaja ametnikud ei ole käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, siis puudub alus tema kaebuse rahuldamiseks.
  23. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuse väited, et vanglaametnikud keelduvad temale eestikeelsete dokumentide tõlkimisest, kuna see ei ole antud haldusasja lahendamisel asjassepuutuv. Samuti on eeltoodud põhjendustel asjakohatu kaebaja taotlus võtta asja juurde haldusasja nr 3-14-50481 materjalide juures olev videosalvestis ja uurida seda kohtuistungil kuna ringkonnakohus juba eelnevalt selgitas, miks see ei saa tõendada 08.04.2014 toimunut. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse nõuda täiendavalt välja videosalvestisi 08.04.2014 kohta, kuna ringkonnakohtule teadaolevalt neid salvestisi ei säilitata ja seega ei ole neid enam olemas vaid need on üle lindistatud. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks välja nõuda kriminaalasja nr 13922700197 materjale, kuna ka need ei saa tõendada 08.04.2014 toimunut. Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et ametnik M. Pihlak on ka varem visanud nn prügi kaebaja kambrisse, siis ei tõenda see, et ametnik toimis nii ka 08.04.
  24. Samuti puudub vajadus uurimiseksperimendi korraldamiseks. Seega jätab ringkonnakohus kõik kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud täiendavad taotlused rahuldamata. Mis puudutab kaebaja taotlust mõista talle välja mittevaralise kahju hüvitis halduskohtu poolt väidetavalt toime pandud seaduse rikkumise eest, siis selline taotlus ei kuulu samuti rahuldamisele, kuna RVastS § 15 lg 1 kohaselt on see võimalik vaid juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seda pole kaebaja väitnud.
  25. Kuna kaebaja oli ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud menetluskuludest, siis antud asjas menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.