4-16-1054/5

4-16-1054 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1054 (2316,16,000349) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Vladislav Tšernous, ik 39106170250, elukoht: XXX Liia Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Vladislav Tšernous süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
3. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 02.05.
5. Kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Vladislav Tšernousilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Vladislav Tšernous, 4-16-1054, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse Vladislav Tsernousile tema poolt menetlejale avaldatud elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 16.03.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1483197 nähtuvalt peeti 11.01.2016 kell 22.05 Tallinnas Sõle 61 juures kinni Vladislav Tšernous, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. Mis oli kohtuvälisel menetlusel, seda ei mäleta, kas tunnistas süüd või mitte. On varem ka selliste asjade eest karistatud, iga kord jääb vahele. Kohtuotsusega sai eelmine kord üldkasulikku tööd 10 tundi, kriminaalasjas asendati samuti karistus üldkasuliku tööga. Trahvid peetakse kohtutäituri poolt kinni. Täitur jätab arvele minimaalpalga ja lisaks veel 200 eurot. Tahaks trahvi, muidu kaotab tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleb karistada 12 päevase arestiga, sest ei mõju ei üldkasuliku töö tunnid, rahatrahvid. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootilise aine 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 21.01.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud 3metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldus. 3-metüülfentanüül ja fentanüül kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kohus peab selliste ainete tarvitamiseks ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine 3metüülfentanüüli või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2015 aasta jooksul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, lühiajalise arestiga ja pikemaajalise arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 2 korduvalt karistatud ka kuritegude toimepanemise eest ning viimane liitkaristus asendati samuti üldkasuliku tööga. Varem määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad vaatamata töötamisele piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt peetakse temale määratud rahatrahve ja välja mõistetud menetluskulusid kinni kohtutäituri poolt. Seega ei ole ta võimeline seaduses ettenähtud tähtaja jooksul temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt võimalusse, et menetlusalusele isikule mõistetav arest asendada üldkasuliku tööga, leiab kohus, et selliseks asendamiseks alus puudub. Menetlusalust isikut karistati 07.01.2016 otsusega samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga 10 päeva, milline karistus asendati üldkasuliku tööga ning 11.01.2016, so 4 päeva hiljem peeti ta uuesti samalaadse väärteo toimepanemiselt kinni. Lisaks sellele on menetluses uus samalaadne väärtegu, mis on toime pandud 13.02.
9. Seega ei ole ei rahatrahv, lühiajaline arest ega ka asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö suutnud menetlusalust isikut mõjutada hoiduma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendi on ära proovitud ning kõik need vahendid on jäänud oodatava mõjuta. Seetõttu leiab kohus, et puudub igasugune alus mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga ning mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Menetlusalune isik viibib vabaduses, mistõttu on tal võimalik kas töötada või otsida tööd, mis tagaks menetlusalusele isikule pideva sissetuleku. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3