3-15-1643/41

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 28.01.2016, Tartu 3-15-1643 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks ja Viru Vangla haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 27.10.

1. a määrus Aleksei Pokrase määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Pokrase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
3. Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Halduskohus mõistis kaebust selliselt, et A. Pokras soovib esitada kohtule kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 20 000 eurot ning Viru Vangla 26.02.
4. a käskkirja nr 6-4/112 ja 27.05.
5. a haldusakti nr 6-16/42-4 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Samas palub A. Pokras vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
6. Tartu Halduskohus jättis 10.07.
7. a määrusega A. Pokrase kaebuse käiguta, kohustades kaebajat esitama kohtule esitatud nõuete osas kohtueelse menetluse läbimist tõendavaid dokumente. Samuti tuli kaebajal selgelt välja tuua, milles täpsemalt talle tekkinud kahjulik tagajärg seisneb ning kas tema tuvastamisnõue on seotud kohtule esitatud kahjunõudega või on tegemist eraldiseisva tuvastamisnõudega mingitel muudel asjaoludel. Kohus palus kaebajal selgelt määratleda, millistel asjaoludel kaebaja kahju hüvitamist taotleb ja märkis, et halduskohus ei saa hakata ise kaebaja asemel haldusmenetluse dokumentide põhjal kaebust sisustama.
8. A. Pokras esitas kohtule vastuse, mille kohaselt ta ei saa kohtule esitada dokumente kohtueelse menetluse kohta, kuna tal on neid vaid üks eksemplar ning nendest koopiaid ei ole tal võimalik teha. Lisaks märkis kaebaja endiselt, et kõik kaebuse asjaolud tõi ta välja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes. Seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega märkis kaebaja, et ta taotleb kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamise ja tervisekahjustuse (nii psüühilise kui füüsilise tervisekahju) tekitamisega. Lisaks märkis kaebaja, et ta taotleb juriidilist (juristi) abi, kuna ta ei saa aru juriidilistest terminitest, mis on halduskohtu 10.07.
9. a määruses kirjas ja ei mõista, mille kõrvaldamist temalt nõutakse.
10. 30.07.2015 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase taotlus, milles kaebaja märkis, et ta sai 29.06.2015 Viru Vangla vastuse nr 6-16/42-5, millega jäeti tema kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/42-1 rahuldamata. Kaebaja soovis vangla nimetatud vastuse õigusvastasuse tuvastamist ning nimetatud nõude lisamist varem kohtule esitatud kaebusele.
11. Tartu Halduskohus jättis 04.09.2015 määrusega A. Pokrase taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus palus kaebajal konkretiseerida, millise summa ulatuses nõuab ta hüvitist tervise kahjustamise eest ja millise summa ulatuses inimväärikuse alandamise eest. Lisaks tuli kaebajal ära näidata, milles tema tervisekahju seisneb, esitada vastavad tõendid, selgitada hüvitise suurust ja kõrvaldada muud 10.07.2015 määruses nimetatud kaebuse puudused. Halduskohus märkis, et kohus ei saa ise kaebust sisustada, vaid kaebajal endal tuleb kaebust täiendada. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
12. 16.09.2015 saabus halduskohtusse A. Pokrase vastus 04.09.2015 kohtumäärusele.
13. Tartu Halduskohus tagastas 27.10.
14. a määrusega A. Pokrase kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohtu määruse kohaselt ei ole A. Pokrase kaebust vaatamata kaebaja 29.07.2015 ja 16.09.2015 kohtusse saabunud vastustele võimalik menetlusse võtta. Kohtule ei ole selge kaebuse ese. Kaebaja on esitanud kohtule erinevaid tuvastamisnõudeid ning 30.07.2015 kohtusse saabunud avalduses taotlenud ka 29.06.2015 Viru Vangla vastuse nr 6-16/42-5 õigusvastasuse tuvastamist. 16.09.2015 kohtusse saabunud vastuses taotleb kaebaja lisaks käskkirja nr 6-16/112-KP tühiseks tunnistamist ning märgib samas, et kõik kõrvaldamis- ja tunnistamisnõuded ja kõik muud nõuded on seotud hüvitamisnõudega, ja neid ei ole vaja eraldi nõuetena käsitleda. Vastuse viimasest lõigust võib aga välja lugeda, et kaebaja sooviks ikkagi tuvastamisnõude (täpsustamata, millise tuvastamisnõude) menetlemist. Kuna kaebust on jäetud juba kaks korda käiguta, siis on kaebajal olnud mitmel korral võimalik oma kaebuses esitatud nõudeid konkretiseerida, kuid ta ei ole seda teinud. Kaebuse kolmandat korda käiguta jätmine ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole täpsustanud ka oma kahju hüvitamise nõuet. Riigilõivu tasumise kohustuse määratlemisel oli kaebajal vaja täpsustada, millises ulatuses soovib ta hüvitist tervisele kahju tekitamise eest ja millises ulatuses inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja ei ole nimetatud asjaolu täpsustanud, mistõttu ei saa kohus võtta seisukohta ka selles osas, kui suur riigilõiv tuleks antud kaebuse esitamisel tasuda. Kaebaja pole selgitanud, milles tema tervisele tekkinud kahju seisneb ja kuidas on kujunenud kaebuses nõutava hüvitise suuruseks 20 000 eurot. Kaebaja ei ole kaebuse juurde lisanud mitte ühtegi oma väiteid kinnitavaid dokumente, vaid on palunud need välja nõuda vastustajalt. A. Pokras ei ole kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi ja nende kõrvaldamiseks uue tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Esitatud kujul ei ole aga A. Pokrase kaebus kohtus lubatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. A. Pokras esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.10.
16. a määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse. 2 2 Määruskaebuse kohaselt rikkus halduskohus kaebust tagastades kaebaja õigusi ja tekitas kaebajale mittevaralise kahju 20 000 eurot tema inimväärikuse alandamise kaudu. Kaebaja on korduvalt oma taotlustes palunud halduskohtul määrata riigi õigusabi kohtumääruste dešifreerimiseks arusaadavasse mittejuriidilisse keelde. Kaebaja ei saanud aru, mis on kohtumäärustes kirjas ja mida kohus tahab, et ta kõrvaldaks. Halduskohus ei rahuldanud riigi õigusabi taotlust ega korraldanud kohtuistungit, kus tõlk oleks saanud kaebajale vajaliku teksti tõlkida ja kaebaja oleks saanud kohtu küsimustele vastata. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunikud Ü. Polluks ja R. Randlane ei ole kunagi palunud A. Pokrase kaebustes esinevaid puudusi kõrvaldada, vaid on võtnud kaebused menetlusse ja lahendanud. Ainult kohtunik K. Palm laseb kõikide kaebuste puhul puudusi kõrvaldada, viies nii kaebaja eksitusse, et ta ei saaks tähtaegselt kohtule vastata. A. Pokras viibib juba 1 aasta ja 8 kuud kartseri üksikkambris, kus talle ei võimaldata kirjalikult venekeelseid seadusi, ei anta juristi abi ja tõlki vangla vastuväidete tõlkimiseks. Ka halduskohus keeldub kaebajale vangla vastuväidete tõlkimisest. Kaebaja on halduskohtule korduvalt selgitanud, et alandades tema inimväärikust, tekitab vangla kahju tema psüühilisele tervisele ja need nõuded on omavahel seotud. Asjas nr 3-151345 ei palunud K. Palm selgitada, millises summas nõuab kaebaja hüvitist tervisekahju tekitamise eest ja millises summas väärikuse alandamise eest, vaid vabastas täielikult riigilõivu tasumisest. Kohtunik K. Palm ei ole erapooletu ja sõltumatu. Samuti ignoreerib kohtunik K. Palm Riigikohtu 22.09.
17. a määrust asjas nr 3-3-1-40-15 ja keeldub rahuldamast A. Pokrase taotlusi tõlkida riigi kulul temale arusaadavasse keelde vangla vastuväiteid. Kaebaja taotleb ebakompetentse ja mittesõltumatu kohtunik K. Palmi kõrvaldamist käesolevast asjast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.10.
19. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Pokrase määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
20. Tartu Halduskohus jättis 10.07.
21. a ja 04.09.
22. a määrustega A. Pokrase kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja kaebuses esinenud sisuliste puuduste kõrvaldamiseks (tl 14-15, 27-28). Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on mõlemad kohtumäärused tõlgitud vene keelde (tl 16-17, 29-31) ja tõlked edastatud kaebajale. Kaebaja on 10.07.
23. a määruse tõlke kätte saanud 15.07.2015 (tl 19) ja 04.09.
24. a määruse tõlke on ta kätte saanud 10.09.2015 (tl 32). Seega on kaebaja kätte saanud tema kaebuse käiguta jätmise määrused vene keeles ja seetõttu ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei saanud aru, milliseid puudusi palus kohus tal esitatud kaebuses kõrvaldada. Seda, et kaebaja on venekeelsed määrused kätte saanud kinnitab asjaolu, et kaebaja on mõlemale määrusele tähtaegselt vastanud. Ringkonnakohtule ei tundu aga usutav väide, et määrused sisaldasid juriidilisi väljendeid, mille tähendus jäi kaebajale arusaamatuks ja seetõttu ei saanud ta aru, mille kõrvaldamist temalt nõutakse. A. Pokrase puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud kaebused iseseisvalt vormistada. Seega saab kaebajat lugeda piisavate õiguslike teadmistega isikuks, kes suudab ka konkreetsete asjaolude ja taotluste pinnalt nõuetekohase kaebuse koostada. Kuna kaebaja aga kohtule esitatud vastustes ei täiendanud oma kaebust sisuliste ja asjakohaste põhjendustega ega vastanud konkreetselt halduskohtu väljatoodud märkustele, siis oli halduskohus õigustatud tagastama tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 3 3
25. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited temale riigi õigusabi võimaldamata jätmise osas, sest riigi õigusabi saab osutada kaebajale juhul, kui kohtu menetluses oleks mingi kaebus. Kuna antud juhul kaebus tagastati, siis puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks. Halduskohus jättis antud asjas A. Pokrase riigi õigusabi taotluse rahuldamata 04.09.
26. a määrusega ning kaebaja seda määrust ei vaidlustanud. Samuti ei ole võimalik korraldada kohtuistungit menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamiseks kui kohtul ei ole selles asjas veel kaebust menetlusse võtnud.
27. Ringkonnakohus rõhutab, et iga halduskohtule saabunud kaebus peab vastama HKMS §-s 37 ja 38 toodud tingimustele. Kohtul ei ole võimalik menetleda ebaselget ja laialivalguvat kaebust, mis ei sisalda konkreetseid taotlusi. Samuti ei ole kohtul kohustust puudustega esitatud kaebust ise sisustada ja haldusmenetluse dokumentidest põhjendusi otsida. Seega ei saa arvestada kaebaja väidet, et mõnes teises haldusasjas esitatud kaebuses ei ole kohus palunud puudusi kõrvaldada, vaid kaebus on kohe menetlusse võetud. Antud asjas on kaebaja kirjeldanud paljusid asjaolusid ja situatsioone ning viidanud mitmele haldusaktile, konkreetseid nõudeid või taotlusi sealjuures arusaadavalt märkimata ja täpsustamata. Samuti ei toonud kaebaja välja, mis summas taotleb ta kahju hüvitamist tervisele tekitatud kahju eest ja millises summas inimväärikuse alandamise eest.
28. Eeltoodu tõttu ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka kaebaja väited kohtunik K. Palmi erapooletuse või ebakompetentsuse kohta, kuna kaebuse käiguta jätmine ja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks kaebajale võimaluse andmist ei saa käsitleda ebakompetentsusena või mittesõltumatu käitumisena.
29. Tähelepanuta jäävad ka kaebaja väited seoses vangla vastuste tõlkimata jätmisega, kuna praegusel juhul vaatab ringkonnakohus läbi määruskaebust halduskohtu määrusele, millega tagastati kaebus selles esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ning viited vangla vastuste tõlkimise või mittetõlkimise kohta ei ole asjakohased. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi