Obsah (4)

§ 65§ 74§ 121§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht 23. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-11378 Kohtuko

) § 121 järgi ning mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Roman Zalivaikinile Tartu Maakohtu 18.03.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1768 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Roman Zalivaikinile liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati Roman Zalivaikinile mõistetud vangistus 790 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 20.02.

1. a. Kuna Roman Zalivaikin rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis pöörati Tartu Maakohtu 19.06.
2. a määrusega temale Tartu Maakohtu 04.02.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 20 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 30.06.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.10.
5. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 15.06.
6. a. 29.02.
7. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Roman Zalivaikini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Roman Zalivaikini vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega lähtuvalt viimasega seonduvast kõrgest riskitasemest. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Roman Zalivaikin avaldas kohtus, et ta tahab vabaduses uut elu alustada. Alkoholi ta enam tarvitada ei kavatse, sest arst ütles, et kui tal tuleb XXX, siis jääb see viimaseks. Ta on nõus osalema sotsiaalprogrammides ning kohustuma mitte tarvitama alkoholi. Samuti on ta nõus võtma endale vabatahtlikult kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. 2 Kaitsja leidis, et Roman Zailvaikin tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangistuses Roman Zailvikinile karistusaja lühidusest tulenevalt mingeid sotsiaalprogramme ette ei olnud nähtud. Tõusetub küsimus, kas Roman Zailvaikini puhul on otstarbekas kanda karistus lõpuni või pigem määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolliga ning suunata ta osalema sotsiaalprogrammides. Kaitsja leiab, et viimane oleks vangistuse lõpuni kandmisest kasulikum, kuna aitaks isikul oma elu korda sättida ning tulla toime olemasolevate probleemidega. Kohtuniku seisukoht Roman Zalivaikin kannab liitkaristust

§ 121

, § 418 lg 1 ja § 120 järgi, mis on tahtlikud teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Roman Zalivaikin on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Roman Zalivaikinit on kuritegude eest varem korduvalt karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus

§ 74alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne), aga ka vangistustega.

Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. Roman Zalivaikin pani uusi kuritegusid toime isegi sel ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. Seejuures on tema poolt toimepandud kuriteod olnud eriliigilised: ta on toime pannud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja tahtliku üliraske kehavigastuse tekitamise, samuti aga tulirelva ebaseadusliku käitlemise ning mootorsõiduki joobes juhtimise. Õigusvastast käitumist on Roman Zalivaikin jätkanud ka vanglas. Ehkki Roman Zalivaikin viibib kinnipidamisasutuses alles 26.10.2015. a, on ta selle aja jooksul toime pannud juba kaks distsipliinirikkumist, mille eest on teda karistatud noomitustega. Roman Zalivaikini eelkirjeldatud käitumine viitab tema suutmatusele karistamistest järeldusi teha ja õppida. Eelnevast saab järeldada, et Roman Zalivaikin on omandanud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud ning väärtushinnangud ega pea vajalikuks alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. See omakorda viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued õigusrikkumised. Lisaks tuleb silmas pidada, et Roman Zalivaikini kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes olles. See tähendab, et tema poolt toimepandavate kuritegude riskifaktoriks on alkoholi liigtarbimine ning sellega kaasnev kriitikavõime puudus, oma käitumise üle kontrolli kaotamine ning agressiivsus. Kuna Roman Zalivaikini praegune karistusaeg ei ületa üht aastat, siis ei ole ta vangistuses osalenud mitte mingites taasühiskonnastavates tegevustes, sh sõltuvustemaatilistes sotsiaalprogrammides. Kohtunik on seisukohal, et nimetatud asjaolud suurendavad veelgi riski, et Roman Zalivaikin jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Roman Zalivaikini avaldatu, et ta ei kavatse vabaduses tervise tõttu enam alkoholi tarbida, ei ole veenev. Ka enne praegust vangistust ei olnud tema tervis hea, kuid see ei takistanud teda mingilgi määral alkoholi tarvitamast. 3 Asjaolud, et Roman Zalivaikinil on vabaduses olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus nii moraalses kui ka materiaalses mõttes, ei vähenda nimetatud riski, kuna ka varasemate kuritegude toimepanemise ajal olid Roman Zalivaikinil need tugifaktorid olemas. Kohtunik on seisukohal, et ka käitumiskontroll, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega, ei suudaks edasiste kuritegude toimepanemise riski vähendada, kuna Roman Zalivaikini minevik näitab ilmekalt kriminaalhoolduse olematut mõju tema käitumisviiside valikule. Lisaks ei ole kohtunik Roman Zalivaikini varasemat käitumist arvestades kindel, et Roman Zalivaikin suudab käitumiskontrolli tingimustest kinni pidada. Kohtunik leiab, et ka elektrooniline valve, millele Roman Zalivaikin on nõus vabatahtlikult alluma, ei vähendaks uute õigusrikkumiste toimepanemise riski kuigi oluliselt. Nimelt ei välista elektroonilise valve kohaldamine alkoholi tarbimist. Lisaks elab elupinnal, kuhu kinnipeetav kavatseb pärast vabanemist elama asuda ning kus kõnealust valvet tema üle teostataks, ka tema abikaasa alaealine poeg. Kuna Roman Zalivikinit on karistatud laste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes, siis viitab seegi elektroonilise valve ebapiisavale kuritegusid ärahoidvale mõjule. Eelnevat kogumis hinnates asub kohtunik seisukohale, et Roman Zalivaikini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuna Roman Zalivaikini varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, siis ei ole kohtunik veendunud ka selles, et Roman Zalivaikin suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Roman Zalivaikinile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Roman Zalivaikinil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4