Obsah (5)

§ 201§ 124§ 90§ 96§ 91

4-16-658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-658 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 100 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 201lg 1 järgi selle eest, et ta 27.12.2015.

a kell 13:51 Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 5. km-l juhtis mootorsõidukit BMW X5 XDRIVE reg nr-ga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud

§ 124lg 3 p 1 kohaselt seoses juhiloa nr XXX kehtivuse lõppemisega alates 05.12.2015.

a. Väärteootsuse kohaselt rikkus Kalle XXX sellise tegevusega

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. KAEBUS 28.01.
2. a esitas menetlusalune isik Kalle XXX kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.01.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,019931 (kohtu tl 1-6). Kaebuses leidis Kalle XXX, et tema poolt sooritatud väärtegu, s.t ekslikult unustamise tõttu kehtetute juhilubadega sõitmine, ei vääri määratud rahatrahvi. Kaebaja selgitas, et ta taastas oma juhiload juba järgmisel päeval ning tervisetõend oli väärteoprotokolli koostamise hetkel jätkuvalt kehtiv, mille kinnituseks lisas Kalle XXX kaebusele ka väljavõtte patsiendiportaalist (kohtu tl 6). 12.02.
4. a küsis kohus Kalle XXX’lt e-kirja teel seisukohta, kas kaebaja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovib ta väärteoasja läbivaatamist istungimenetluses ning ühtlasi edastas kohus Kalle XXX’le kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kaebuse osas (kohtu tl 11). 15.02.
5. a hommikul helistas Kalle XXX kohtujuristile ning avaldas telefonivestluses, et on kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kätte saanud ning nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (kohtu tl 12). Ühtlasi avaldas Kalle XXX, et ta ei soovi täiendavat tähtaega oma seisukohtade esitamiseks, kuivõrd ta on oma kirjaliku seisukoha juba koostanud ning toob selle sama päeva jooksul isiklikult Liivalaia kohtumaja kantseleisse (kohtu tl 12). 15.02.
6. a on Kalle XXX esitanud kohtule enda täiendava seisukoha (kohtu tl 13), milles palub ümber hinnata temale määratud rahatrahv. Kaebaja sõnul oli kohal viibinud politseiametnike sõnul tegemist väga väikese rikkumisega ning Kalle XXX lubas koheselt aegunud juhiload välja vahetada. Juba järgmisel päeval uuendas kaebaja oma juhtimisõiguse. Kaebaja on seisukohal, et kergendava asjaoluna tuleb arvestada seda, et ta palus kohapeal vabandust, sest juhiloa uuendamine oli lihtsalt inimliku eksimuse tõttu viibinud ning juba järgmisel päeval uuendas ta juhiloa. Kaebaja märkis, et ta soovib, et kohus arvestaks tema poolt sooritatud rikkumise vähesust ja probleemi kiirest lahendamist, mistõttu loodab kaebaja juhtunu puhul inimlikumat lahendust – noomitust või hoiatust. Edaspidi lubab kaebaja hoolsam olla. 2 4-16-658
7. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 05.02.
8. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse seisukoht Kalle XXX esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 96

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega lasub mootorsõidukijuhil hoolsuskohustus taotleda dokumendi kehtivusaja möödumise Maanteeametilt uue juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist. Kalle XXX’le Maanteeameti poolt väljastatud juhiluba nr XXX kehtivusaeg lõppes 05.12.

1. a, s.o kolm nädalat enne väärteoprotokolli koostamist. Menetlusaluse isiku käitumises luges menetleja tõendatuks hooletuse karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus tuvastanud ei ole. Kohtuväline menetleja on Kalle XXX’le karistuse määramisel lisaks eeltoodule arvestanud ka asjaoluga, et Kalle XXX poolt toimepandud tegu ei olnud potentsiaalselt liiklusohtu tekitava iseloomuga. Kaebaja suhtes on kohaldatud karistusena rahatrahvi, mis moodustab 1/8 sanktsiooni maksimum-määrast ning on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja jäi väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli nõus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega maksimaalse aja jooksul, kui kohus peaks leidma, et see on vajalik.
2. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse ja täiendava seisukohaga, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 4.
3. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu 4.1.
4. Liiklusseaduse § 201 lg 1 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) koosseis

§ 201

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Kalle XXX’le ette mootorsõiduki (tl 1), mitte trammi, juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas Kalle XXX on 27.12.2015. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Objektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Kalle XXX on täitnud

§ 201

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, sest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 3), menetlusaluse isiku Kalle XXX ütluste ja selgituste (tl 2, 7; kohtu tl 4), Maanteeameti väljavõtetega (tl 5, 8, 10), uue juhiloa koopia (tl 9) ning videosalvestusega (tl 13) on tõendamist leidnud, et Kalle XXX juhtis 27.12.

1. a kell 13:51 Harjumaal Tallinn-Rapla-Türi tee
2. km-l mootorsõidukit BMW reg nr-ga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Kalle XXX kõrvaldatud sõiduki BMW X5 DRIVE reg nr-ga XXX juhtimiselt Harjumaal Tallinn-Rapla-Türi
3. km-l alates 3 4-16-658 27.12.
4. a kella 13:51-st

§ 91

lg 2 p 3 alusel põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni juhtimisõiguse saamiseni (tl 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest 28.12.

1. a seisuga nähtub, et Kalle XXX’le on juhiluba nr XXX välja antud 05.12.
2. a, mille kehtivuse lõpp on 05.12.
3. a (tl 5). Ühtlasi nähtub antud väljavõttest, et Kalle XXX juhtimisõigus on peatunud alates 06.12.
4. a (tl 5). Videost nähtub, et politsei poolt peeti kinni halli värvi sõiduauto BMW reg nr-ga XXX (videolt alates 00:22-01:30), mille juhikohalt tuli peale auto peatumist autost välja isik, kes on väga sarnane Kalle XXXle (võrdle juhiloa pildiga tl 9; videolt alates 03:05-03:22). Kalle XXX menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt selgus kohapeal, et juhiload olid just aegunud, mille pärast ta vabandab väga ning kohe esmaspäeval, s.t 28.12.
5. a, hakkab ta juhiluba korda ajama (tl 2). Politseile Kalle XXX poolt esitatud seletuskirjast (tl 7; kohtu tl 4) nähtub, et ta sõitis 27.12.
6. a Viljandi maanteel, kus toimus politseireid „Kõik puhuvad“, mille käigus selgus, et tema juhiluba on kaotanud kehtivuse ning tema juhtimisõigus on peatunud kuni juhtimisõiguse uuendamiseni. Kalle XXX selgitas, et tema juhiluba on uuendamata, sest oli unustanud seda kontrollida. Kohapeal lubas ta, et asub kohe uut juhiluba taotlema ning juba 28.12.
7. a kell 15 sai arsti vastuvõtuaja ja samal päeval kell 16:35 oli juhtimisõigus taastunud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte 30.12.
8. a seisuga kinnitab Kalle XXX sõnu, et tema juhtimisõigus on taastunud 28.12.
9. a, kuivõrd temale on sel kuupäeval välja antud juhiluba nr-ga XXX (tl 9), mille kehtivuse lõpp saabub 27.12.
10. a (tl 8). Ühtlasi kinnitab Kalle XXX Maanteeameti e-teeninduse väljavõte, et tema juhiluba nr-ga XXX kehtis kuni 05.12.
11. a ning uus juhiluba nr-ga XXX hakkas kehtima alles 28.12.
12. a (tl 10).

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Seega oli Kalle XXX juhtimisõigus peatunud ajavahemikul, mil tal ei olnud kehtivat juhiluba ehk 06.12.

1. a – 27.12.
2. a ning ka sel päeval (27.12.
3. a), mil Kalle XXX peeti politsei poolt kinni, oli tema juhtimisõigus peatunud. Eeltoodud põhjustel on tõendamist leidnud, et Kalle XXX on täitnud

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Kalle XXX pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kalle XXX on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt: Kohapeal selgus, et juhiload oli just aegunud. Vabandan väga. Kohe esmaspäeval 28.12.15 hakkan juhilube korda ajama (tl 2). Ka kohtuvälisele menetlejale esitatud seletuses on Kalle XXX selgitanud, et ta sai 27.12.2015. a toimunud „Kõik puhuvad“ politseireidi käigus teada, et tema juhiluba on kaotanud kehtivuse (tl 7; kohtu tl 4). Kalle XXX selgitas, et juhiluba oli uuendamata, sest ta oli unustanud seda kontrollida (tl 7; kohtu tl 4). Seega nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei olnud õigeaegselt vana juhiluba uue vastu vahetanud seetõttu, et ta oli unustanud juhiloa kehtivust kontrollida. Kalle XXX isikuna, kes on läbinud nii autokooli kui riikliku teooria- ja sõidueksami peab teadma, et

§ 124lg 3 p 1 alusel peatub juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

Ühtlasi peab Kalle XXX autojuhina teadma, et

§ 96

lg 1 lause 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Samuti peab Kalle XXX olema teadlik sellest, et kui 4 4-16-658 mootorsõidukit juhitakse olukorras, kus tema juhtimisõigus on peatunud, siis paneb ta toime liiklusrikkumise ning teda on võimalik väärteokorras karistada. Samas nähtub eeltoodust, et Kalle XXX oli unustanud kontrollida enda juhiloa kehtivust, mistõttu ei olnud ta kuni politsei poolt antud asjaolule tähelepanu juhtimisest teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt juhtimisõigus kuni uue juhiloa saamiseni ning ta ei tohiks mootorsõidukit vahepealsel ajal juhtida. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks Kalle XXX pidanud kontrollima enda juhiloa kehtivust regulaarselt näiteks iga kuu tagant, et kehtivusaja lõpu lähenedes võtta aegsasti samme uue juhiloa saamiseks. Kalle XXX jättis aga vajaliku hoolsuskohutuse täitmata, mis tõi kaasa tema poolt väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga (tl 11), et Kalle XXX on antud väärteo pannud toime hooletusest. Seega on Kalle XXX täitnud

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

4.1.

1. Õigusvastasus, süü ja kokkuvõte Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Kalle XXX teos ei esine. Samuti on Kalle XXX süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
2. aastal – tl 1, 2, 4, 5, 8, 9, 10, 12). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Kalle XXX on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

4.

1. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et antud väärteoasjas tuleks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel Kalle XXX suhtes otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd tema süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi. Nimelt nähtub eelnevast tõendite analüüsist, et Kalle XXX puhul seisnes ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine selles, et tal puudus kehtiv juhiluba, mistõttu oli tema juhtimisõigus peatunud peale vana juhiloa kehtivuse lõppemist kuni uue kehtiva juhiloa saamiseni ehk ajavahemikul 06.12.
2. a – 27.12.
3. a (kokku 22 päeva) puudus Kalle XXX’l juhtimisõigus. Sealjuures on juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu juhtimisõiguse (automaatne) peatumine kõige kergem

§-s 201 sätestatud väärteo toimepanemise vorm. Isik, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivuse kaotamise tõttu, ei ole potentsiaalselt ohtlik teistele liiklejatele ega seega ühiskonnale tervikuna.

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt peatub juhtimisõigus (automaatselt) ka siis, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Sellel alusel juhtimisõiguse peatumine on potentsiaalselt ohtlikum võrreldes lihtsalt juhiloa kehtivuse lõppemisega, kuivõrd ei ole kontrollitud, kas juhi tervislik seisund võimaldab tal jätkuvalt ohutult liikluses osaleda. Kalle XXX tervisetõend kehtis aga kuni 28.01.2016. a (kohtu tl 6) ehk oli väärteo toimepanemise ajal kehtiv.

§ 201

alusel karistatakse isikuid ka olukorras, kus nende juhtimisõigus on kohtuvälise menetleja või kohtu otsusega peatatud väärteo või kuriteo eest toimepandud karistuse või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tõttu teatud perioodiks. Isiku puhul, kelle juhtimisõigus on menetleja otsusega peatatud, on sellise otsustuse tegemise aluseks olnud alati mõni toimepandud liiklusrikkumine, mis näitab, et isik on juba olnud ühiskonna jaoks ohtlik ning ta vajab n-ö järelemõtlemise ning vajadusel ka täiendavate liiklusteadmiste kogumise aega, et oma käitumist edaspidi korrigeerida. Kuigi ei karistusseadustiku üldosas (vt KarS § 481 ja § 50) ega liiklusseaduses ei ole sätestatud juhtimisõiguse äravõtmise minimaalselt perioodi, siis kohtupraktika kohaselt arvestatakse juhtimisõiguse äravõtmist 5 4-16-658 kuude kaupa ehk minimaalne periood, milleks on võimalik juhtimisõigust isikult ära võtta on 1 kuu. Lisaks sellele, et

§ 201

alusel saab karistada isikut siis, kui tema juhtimisõigus on peatunud või peatatud, kuulub nimetatud sätte kohaldamisalasse ka juhtumid, mil isikul ei ole mitte kunagi juhtimisõigust olnudki. Kohtu hinnangul on just viimast tüüpi liiklusrikkujad kõige ohtlikumad nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ehk ühiskonnale tervikuna. Sellised rikkujad ei ole läbinud autokooli, kus omandatakse vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi sõidukogemusi olemaks ohutu liikleja, ega riiklikku teooria- ja sõidueksamit, mille eesmärgiks ongi kontrollida isiku tegelikku valmisolekut olla juht. Seega võrreldes erinevaid teoalternatiive leiab kohus, et Kalle XXX poolt toimepandud rikkumine on kõige kergem ja vähem ühiskonnaohtlik võimalikest

§ 201järgi kvalifitseeritavatest väärtegudest, järelikult on tema süü väike.

Potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse puudumise tõttu ei esine antud väärteo puhul ka avalikku huvi. Ühtlasi nähtub väärteoasja materjalidest, et Kalle XXX pani rikkumise toime 27.12.

1. a kell 13:51, kuid juba 28.12.
2. a väljastati talle uus juhiluba (tl 8-10), millest nähtub, et menetlusalune isik kõrvaldas etteheidetava olukorra esimesel võimalusel. Samuti on kohus tuvastanud, et Kalle XXX pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Nimetatud asjaolud näitavad üheselt, et Kalle XXX sai aru oma rikkumisest ning asus koheselt peale rikkumisest teadasaamist tegutsema eesmärgiga taastada enda juhtimisõigus. Samuti on Kalle XXX avaldanud kogu menetluse kestel, et ta lubab tulevikus olla hoolsam juhiloa kehtivusaja jälgimisel ja selle õigeaegsel väljavahetamisel (tl 7; kohtu tl 4, 13). Kohtu hinnangul on seega ainuüksi väärteo menetlemine täitnud oma preventiivse eesmärgi. Kalle XXX on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik (tl 12). Kohus usub, et Kalle XXX jaoks on piisavaks edaspidiselt õigusrikkumisest hoiduvaks meetmeks olnud juba ainuüksi väärteomenetluse läbiviimine ning isiku karistamine antud juhul ei ole vajalik. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus Kalle XXX suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6