3-16-556/2

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. märts 2016, Tallinn 3-16-556 Haldusasi A.E.u taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja: A.E. Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
2. Vabastada A.E. riigilõivu tasumisest
3. märtsi 2016 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning võtta esialgse õiguskaitse taotlus menetlusse.
4. Jätta A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5. Saata määrus kaebajale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus riigilõivuvabalt esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
6. A.E. esitas
7. märtsil 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna Vanglat esialgse õiguskaitse korras väljastama talle vangla laost riideesemed (T-särk, dressipluus, püksid ja jope), et ta saaks need pesta enne oma vabanemist
8. märtsil
9. Taotluse kohaselt esitas A.E. vanglale sellise taotluse, ent vangla jättis selle
10. märtsi 2016 kirjaga nr 5-8/16/8060-1 rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole kinnipeetavale kambris lubatud esemetega. Edasi esitas A.E. nimetatud otsuse peale vaide ning soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Taotleja on soovinud enda vabastamist riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.
11. Leian, et A.E.u taotlus on võimalik menetlusse võtta. Vaidemenetluse ajal kohtult esialgse õiguskaitse taotlemine on halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 249 lg 2 kohaselt lubatav. Kaebaja poolt esitatud menetlusabi taotluse ja sellele lisatud K-raha väljavõtte kohaselt on kaebaja maksejõuetu HkMS § 112 lg 1 mõistes. Kuigi kaebaja vaides esitatud nõue on perspektiivitu, on 1 otstarbekas ta vabastada riigilõivu tasumisest, sest vastasel juhul on ilmne, et pelgalt vaidlus riigilõivu tasumise vajaduse üle kestaks kauem kui on jäänud kaebaja vabanemiseni.
12. HkMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk siis, kui vastasel korral võiks saabuda taotleja jaoks pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. Antud juhul nähtub, et kaebaja vabaneb vanglast
13. märtsil 2016 ning tema huvi esialgse õiguskaitse saamiseks seisneb selles, et tal oleks võimalik enne vabanemist oma isiklikud riided (mida kandes ta ilmselt vanglast lahkuma peab) puhtaks pesta. On usutav, et vaide lahendamine enne A.E.u vabanemist ei ole tõenäoline, seega põhimõtteliselt on tal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadusest rääkides tuleb iseäranis kohustamisnõude puhul hinnata ka võimaliku negatiivse tagajärje tegelikku mõju. Antud juhul on halvimaks, mis saab juhtuda, see, et kaebaja peab vanglast lahkuma määrdunud riietuses. Tegemist ei ole eriti raske tagajärjega. Kaebuses või vaides esitatud kohustamisnõude puhul saaks esialgse õiguskaitse korras sellesama kohustamisnõude esemeks oleva toimingu sooritamist vastustajalt nõuda eeskätt siis, kui vastasel juhul võiksid kaebaja (vaide esitaja) õigused äärmiselt raskelt kahjustada saada. Võimalus, et vanglast tuleb lahkuda määrdunud riietuses, ei ole selline tagajärg. Seega on antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus pigem väga väike. Teiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud kaebuse (vaide) ilmse perspektiivituse korral. Leian, et antud juhul on vaie (vähemalt osas, mis puudutab riiete laost välja andmist) perspektiivitu. Justiitsministri
14. novembri 2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” § 61 lõikest 1 tuleneb, et vanglas lubatud kinnipeetava isiklikud asjad paigutatakse lattu või antakse tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut. Nimetatud lõikest tuleneb, et isiklikud riided, mille kandmiseks kinnipeetaval luba puudub, annab ta vangla lattu hoiule. Neist kahest normist kokku tuleneb, et isiklikud riided võivad kinnipeetava juures kambris või toas olla vaid juhul, kui kinnipeetaval on luba nende riiete kandmiseks. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 8.7 on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ning isiklikest riietest võib kinnipeetav kanda kodukorra punktides 8.7.
15. kuni 8.7.6 nimetatud riideesemeid. Nende hulgas ei ole ei T-särki, dressipluusi, dressi- või teksapükse ega jopet. Kuna eelnimetatud riietusesemete näol ei ole tegemist sellistega, mida kinnipeetav võiks vanglas kanda ning kuivõrd laost välja võib anda vaid selliseid riideid, mille kandmine on kinnipeetavale lubatud, siis järeldub sellest, et nende riiete laost välja andmine mistahes põhjusel ei ole vangla sisekorraeeskirja kohaselt lubatud ning vanglateenistus keeldus sellest antud juhul õigustatult. Vangla sisekorraeeskirjast ei tulene seejuures võimalust väljastada isiklikke riideid laost nende pesemiseks.
16. Mis puudutab kaebaja soovi laos olevate riietega tutvuda ja neid proovida, siis selles osas on vangla oma vastuses märkinud, et kui taotleja seda taotleb, talle seda ka võimaldatakse. Iseenesest võib taotlejal olla õigus selles, et juba
17. märtsi 2016 taotluse alusel oleks tulnud talle seda võimaldada, mitte nõuda uue taotluse esitamist, ent see ei tähenda siiski, et isiklikud riided oleks olnud võimalik anda laost välja. Soovides oma isiklikke riideid näha ning selga proovida, oleks taotlejal otstarbekas vastav soov vanglateenistusele esitada ning arusaadavalt pole vanglateenistusel midagi selle rahuldamise vastu. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 2