2. Kaebaja õigusabikulu jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte toimetamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni poolt 08.01.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469685 kohaselt Enrico XXX (isikukood: XXX) juhtis 08.01.2016 kella 00.39 mootorsõidukit Citroen C4 r/n XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juht esitas Ameerika Ühendriikide Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX, kuid rahvusvahelist juhiluba esitada ei olnud. Enrico XXX rikkus seega
lg 1 p 1, 3, pannes toime
Kohtuvälise menetleja 03.02.2016 otsuse alusel väärteoasjas nr 2303,16,000018 karistati E. XXXu
Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Menetleja keskseks väiteks on otsuses asjaolu, et E. XXX elab rahvastikuregistri andmete kohaselt alaliselt Eestis alates 07.02.2002 ning andmed isiku Eestist alaliselt teise riiki elama asumise kohta puuduvad. Ameerika Ühendriigi siseriiklik juhiluba on E. XXXle väljastatud 14.11.2014, kuid seda ei saa
XXX elas loa saamise ajal rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses on kokkuvõtvalt esitatud järgmised väited: 1) 08.01.2016 esitas kaebaja politseile Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX. Kaebajal ei olnud ette näidata rahvusvahelist juhiluba. Politsei koostas väärteoprotokolli, menetleja lubas kaebajale, et kui viimasel on olemas kehtiv rahvusvaheline juhiluba, siis väärteoprotokoll tühistatakse; 2) 09.01.2016 edastas kaebaja elektrooniliselt rahvusvahelise juhiloa politseile ning käis seda politsei palvel ka politseijaoskonnas vahetult näitamas; 3) 03.02.2016 tegi politsei väärteoasjas otsuse, mille alusel karistati kaebajat rahatrahviga. Otsuse tegemise aluseks oli Maanteeameti 28.01.2016 vastus politseile, mille kohaselt ei kehti välisriigi juhuliba, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis. Maanteeameti vastuse kohaselt puuduvad rahvastikuregistris andmed kaebaja viibimise kohta Ameerika Ühendriikides; 4) kaebaja ei ole kunagi alaliselt Eestis elanud ega Eestisse elama asunud. Kaebaja vanemad on varasemalt Eestis elanud ja asunud alaliselt tagasi Eestisse. Kaebaja käib vanematel Eestis külas, viibides Eestis vastavalt võimalusele ja vajadusele, kuid mitte üle 185 päeva kalendriaastas; 5) kaebaja ei ole kunagi teadlik olnud oma elukoha registreeringu kajastumisest rahvastikuregistris. Eelduslikult on kaebaja elukoht märgitud registri loomisel tema vanemate elukoha alusel; 6) kaebaja on teadlik, et Eestis kehtib tema juhtimisõigus Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX ja rahvusvahelise juhiloa alusel; 7)
lg 1 p 3 kohaselt kehtib Eestis Genfi 1949.a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Ameerika Ühendriigid on Genfi 1949.a teeliikluse konventsiooni osalisriik, Ameerika Ühendriikides välja antud juhiluba on
lg 1 p 3 kohaselt kehtiv; 8) kaebaja Florida osariigi siseriiklik juhiluba nr XXX on vastavuses
lg 11 loetletud nõuetega, kaebaja juhtimisõigust ei ole Ameerika Ühendriikides peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud; 9) kaebajale väljastati Ameerika Ühendriikides siseriiklik juhiluba 14.11.2014, s.o enne
lg 41 jõustumist, seega ei kehti Eestis juhiluba, mis on väljastatud välisriigis 01.05.2015 või hiljem. Kaebaja siseriiklik juhiluba on seega Eestis kehtiv, sarnast teavet avaldab oma kodulehel ka Maanteeamet; 10) kaebaja siseriiklik juhiluba kehtib kuni 25.08.2016, rahvusvaheline juhiluba kehtib kuni 09.06.2016. Seega on kaebajal Eestis kehtiv juhtimisõigus siseriikliku ja rahvusvahelise juhiloa alusel kuni 09.06.2016; 11) kaebaja suhtes ei kohaldu
lg 61 – kaebaja ei ole alaliselt Eestisse elama asunud; 12) kohtuväline menetleja on jätnud otsuses analüüsimata kaebaja vastulauses esitatud argumendid, kuigi seda tuleb VtMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt teha. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada väärteoasjas tuleb menetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja taotles ka õigusabikulude välja mõistmist, kulude nimekirja kaebaja ei esitanud. Kaebaja esitas taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kaebaja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel põhjendatud.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik esitas Ameerika Ühendriigi Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX, kuid tal ei olnud esitada rahvusvahelist juhiluba. Ameerika Ühendriigid on Genfi 1949 teeliikluse konventsiooni osalisriik,
lg 1 p 3 kohaselt kehtib Eestis Genfi 1949.a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;
lg 11 järgi peavad Viini 1968 teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi 1949 teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja transliteeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kaebaja esitas USA siseriikliku juhiloa, millel puudub mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on, seega vastavalt
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Maanteeameti liiklusregistri andmetel puudub menetlusalusel isikul kehtiv juhiluba. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et USA siseriiklik juhiluba kehtib juhtimisõigust tõendava dokumendina vaid tingimusel, kui isikule on väljastatud ja tema poolt on esitatud liiklusjärelevalve teostajale ka rahvusvaheline juhiluba. Kuivõrd menetlusalusel isikul 08.01.2016 kell 00:39 mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga XXX juhtides ei olnud liiklusjärelevalve teostajale esitada rahvusvahelist juhiluba, puudus tal õigus mootorsõidukit juhtida ning pani seega toime
Hinnates kitsalt teo tehiolusid ja isiku süü suurust, leiab kohtuväline menetleja, et käesolevas väärteoasjas esineb alus kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik on eksimist tunnistanud ja käesolevaks ajaks tõendanud rahvusvahelise juhiloa olemasolu ning ta on ka varasemalt karistamata. Selliste andmete esinemisel peab kohtuväline menetleja võimalikuks ja põhjendatuks menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja heidab menetlejale ette asjaolu, et viimane on jätnud otsuses analüüsimata vastulauses kajastatu, kuigi see on VtMS § 74 lg 1 p 8 otsesõnu ette nähtud. Seega analüüsib kohus, kas minetuse näol on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VtMS § 150 mõttes. VtMS §150 lg 1 p-des 1-10 on sätestatud juhud, mil väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, s.o 1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; 2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; 3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; 4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; 5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; 6) asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; 9) väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. VtMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohus nõustub iseenesest kaebajaga selles, et VtMS § 74 lg 1 p 8 tulenevalt peab kohtuväline menetleja mh analüüsima ka vastulauses esitatut, s.o menetlejal on kahtlemata kohustus otsuse tegemisel vaagida nii menetlusalust isikut süüstavaid kui õigustavaid asjaolusid ja tõendeid. Käesoleval juhul edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja originaaltoimiku, millest nähtuvalt on kaebaja läbivalt esitanud ennast õigustavaid tõendeid (s.o rahvusvahelise juhiloa), kuid vastulauset VtMS § 69 lg 6 mõttes kaebaja esitanud ei ole. Asjaolu, et menetleja 03.02.2016 lahend on motiveerimata, kohus antud juhul jaatada ei saa. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste, faktiliste ja õiguslike asjaolude üle: 1) kaebaja esitas 08.01.2016 kella 00.39 liiklusjärelevalve teostajale Ameerika Ühendriikide Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX; 2) kaebaja ei esitanud 08.01.2016 kella 00.39 liiklusjärelevalve teostajale lisaks Ameerika Ühendriikide Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX rahvusvahelist juhiluba; 3) kaebajal on olemas kehtiv rahvusvaheline juhiluba, mille kaebaja esitas kohtuvälisele menetlejale pärast 08.01.2016 väärteoprotokolli koostamist; 4) Ameerika Ühendriigid on Genfi 1949 teeliikluse konventsiooni osalisriik. Menetleja on õigesti osundanud, et
lg 11 järgi peavad Viini 1968 teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi 1949 teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja transliteeritud. Kohtu hinnangul on tõendatud (vt väärteotoimikus Ameerika Ühendriikide Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX fotod), et kaebaja siseriiklikul juhiloal puudub mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Seega nõustub kohus menetlejaga väitega, mille kohaselt kooskõlas
lg 12 kehtib
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ja Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Kohus nõustub menetlejaga selles, et olukorras, kus kaebajal ei olnud liiklusjärelevalve teostajale koos Ameerika Ühendriikide Florida osariigi siseriikliku juhiloaga nr XXX esitada oma rahvusvahelist juhiluba, puudus tal õigus mootorsõidukit juhtida. Käesolevas asjas väärib märkimist, et kohtule esitatud kaebuses sisaldub väide, mille kohaselt on „kaebaja teadlik, et Eestis kehtib tema juhtimisõigus Florida osariigi siseriikliku juhiloa nr XXX ja rahvusvahelise juhiloa alusel“. Eeltoodu alusel puudub kohtu arvates vajadus analüüsida kaebuses esitatud ülejäänud väited, kuivõrd käesolevas asjas on siiski keskseks küsimuseks fakt, kas
Esitatud tõendite pinnalt tuleb seda eitada ning seega on ainetu kaebaja järeldus selles, et tema teos puudub väärteokoosseis. Kohtu hinnangul on menetleja õigesti sedastanud, et käesoleval juhul rikkus kaebaja
lg 1 p 1, 3 ja pani toime
Kohus leiab, et kaebaja on teo toime pannud kaudse tahtlusega: iseenesest on kaebaja möönanud fakti, et tal tuleb Eesti Vabariigis lisaks USA siseriiklikule juhiloale esitada ka rahvusvaheline juhiluba. Eeltoodu alusel ei kuulu kohtu hinnangul antud väärteoasi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Küll on aga alus antud väärteoasja lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-12 p-s 8 leidnud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolusid silmas pidades ei oleks menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Iseenesest on asjas tõendatud fakt, et kaebajal on olemas nii kehtiv USA siseriiklik juhiluba kui ka kehtiv rahvusvaheline juhiluba ning seega ei ole tema süü suur. Kohus tühistab seega vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VtMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Käesolevas asjas on kaebaja taotlenud õigusabikulude välja mõistmist, kuid ei ole esitanud kulunimekirja. Samas ei saa kohus jätta märkimata, et kooskõlas KrMS § 181 lg 1 hüvitatakse menetluskulu üksnes õigeksmõistva lahendi korral, s.o olukorras, kus kohus oleks lõpetanud väärteoasja VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas puudunuks alus menetluskulu hüvitamiseks ka juhul, kui kaebaja esitanuks kulunimekirja – menetlus lõpetati VtMS § 30 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.