1-14-5475/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5475 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau, Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikita Grulev (isikukood 39005072219) kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Nikita Grulev süüdi KarS § 199 lg 2 pde 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karisust 1/3 võrra. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse lõpptähtaeg saabub
10. jaanuaril
12. Viru Maakohtu
13. märtsi 2016 määrusega jäeti N. Grulev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et kinnipeetava vabastamist mittetoetavad asjaolud on kaalukamad, kui seda toetavad asjaolud. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 N. Grulevit on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Ta kannab teist vangistust. Kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks (praegune karistus on mõistetud varguse eest raskendavatel asjaoludel, varasemad karistused varguste ja röövimiste eest). Kuriteod on toime pandud grupi mõjul ja materiaalse kasu saamise soovil. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tal puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul on tasumata nõudeid, mis töökoha puudumisega võib majanduslikku toimetulekut mõjutada. V. Grulevi suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle negatiivselt mõjuda. Isik on andnud nõusoleku vabanemisjärgselt sõltuvusravile minemiseks, ent praegu ei ole rehabilitatsioonikeskuses vabu kohtu, mistõttu peab V. Grulev olema järjekorras. Ta on ka varem sõltuvusravil olnud, ent see ei andnud tulemusi, kuna isik jätkas narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Grulevil väga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Teda on varem kolmel korral allutatud kriminaalhooldusele, ent see on lõppenud ebarahuldavalt, kuna isik on katseajal toime pannud uue kuriteo ning rikkunud kontrollnõudeid. 2.2 Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et V. Grulev töötab vangla majandustöödel. Ta on läbinud MTÜ Corrigo tugigrupi ja alustanud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimist. Samuti pidas kohus positiivseks V. Grulevil alalise elukoha olemasolu ema juures. Viimane on ka isikuks, kes on toetanud V. Grulevit vangistuse jooksul materiaalselt ning lubanud toetada ka vabanemisjärgselt.
14. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Grulevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et rehabilitatsioonikeskuses ei ole vabu kohti. N. Grulev on andnud nõusoleku rehabilitatsioonikeskusesse minekuks, ta on mõistnud narkootikumidega seotud probleeme ning vabastamise poolt rääkivad asjaolud on nii kaalukad, et N. Grulevi võiks ennetähtaegselt vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, kaalunud kaitsja argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
16. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja seda on toetanud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt esineb V. Grulevi puhul väga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et V. Grulevi tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei ole kohus põhjendanud üksnes rehabilitatsiooniasutuses kohtade puudusega, vaid on välja toonud muidki vabastamise vastu rääkivaid argumente. Ka ringkonnakohus leiab, et vaatamata V. Grulevi suhtes läbi viidud rehabiliteerivale tegevusele vangistusasutuses, ei saa tema käitumist kinnipidamisasutuses 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu tõttu pidada laitmatuks. Kinnipeetava varasemat elukäiku iseloomustavad korduv kuritegude toimepanemine, kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, kriminaalse taustaga isikute suhtlusring, kriminaalhoolduse luhtumine ning sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka vabanemisjärgsed tingimused - garanteeritud töökoha puudumine ja suured võlanõuded, on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestades lisaks, et isikul puuduks praegu igasugune võimalus asuda koheselt sõltuvusravile, oleks oht uute kuritegude toimepanemiseks liialt suur. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tegeletakse ka vangistusasutuses V. Grulevi kuritegelike käitumismustrite muutmisega.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 2 2